Liitu uudiskirjaga siit >
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  Prindi

Jaapan

Germalo Reiside Jaapani ringreisi programmiga on võimalik tutvuda siin >


Jaapani üldinfo

Pealinn: Tokyo
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Keel: jaapani
Rahvaarv: 127 433 494
Pindala: 377 835 km2
Etnilised grupid: 98,5% jaapanlasi, 0,5% korealasi, 0.4% hiinlasi, 0,7% muud
Aeg: maailmaaeg + 9 , Eestiga talvel: 7 tundi , suvel: 6 tundi

Elektristandardid Jaapanis

Elekter: 100V , 50Hz
Jaapanis kasutusel olev elektrisüsteem erineb Eestis kasutusel olevast. Kogu Jaapanis on kasutusel elekter tugevusega 100 volti, Jaapani idaosas on elektrisagedus 50 hz, lääneosas (sh Kyoto, Osaka) 60 hz. Kasutamiseks vajalik voolusageduse konverter-adapter.
Kliima: varieerub troopilisest kliimast lõunas, jaheda temperatuurini põhjas


Jaapani geograafiline asend

Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: HonshÅ« (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), KyÅ«shÅ« (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West, Florida).


Pinnamood Jaapanis

Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas.
 

Jaapani poliitika

Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II
Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; ingl. k. National Diet, jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi.
 

Kliima Jaapanis

Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Temperatuurid mais on keskmiselt 15-20 C. Ööseks võib temperatuur langeda 10 C kanti. Igaks juhuks on soovitav kaasa võtta ka vihmakindlad riided.
 

Maavärinad Jaapanis

Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest.
 

Taimed ja loomad

Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada.
Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes.


Jaapani ühiskond

Jaapani on maailma 7 suurima riigi hulgas. Päris jaapanlased on elanud Yamato piirkonnas (Kyõto, Nara, Õsaka), põhja pool elasid ainud, kes on siberi rahvad, sidemetes tunguusidega. Okinawa rahvas seotud malai ja polüneesia hõimudega. Eriti tugevalt on Jaapani kultuuri mõjutanud mandri Hiina ja varases kultuuris on palju üle võetud Koreast. Lõunapoolseid saari on mõjutanud Indoneesia.
Majanduslikult ja poliitiliselt mõjuvõimsaks riigiks kujunes Jaapan pärast II MS. Jaapanile on omane võtta üle teistest kultuuridest – Jaapani kultuur tsiteerib teisi kultuure. Olulisel kohal on kultuuris retrospektiivsus: pretsedente otsitakse ajaloost. Kui need leitakse, siis õigustavad nad mingit tegu. Ühiskonna varasema ajaloo jaoks on olemas kaks aspekti 1. mütoloogiline ajalugu- müüdid Jaapani, jumalate tekkimisest, 2. ajalooline areng. Jaapanlased näevad oma rahvust väga unikaalsena. Jaapani ühiskonna teeb unikaalseks see, et üle poole elanikest peab rahvust ja kultuuri kordumatuks. Jaapani puhul on tähtsad grupisisesed suhted, mitte niivõrd indiviid.
Saarerahvana on jaapanlased väga homogeenne ühiskond, u 98% elanikest on päritolult jaapanlased. Suurim vähemus on korealased, u 1 miljonit, neis paljud juba kolmas või neljas põlvkond. Märkimist väärt on veel ka hiinlased, filipiinlased ja brasiillased. Kohalikku päritolu vähemusrahvad on Ainud, kes elavad Põhja Jaapanis, peamiselt Hokkaidol, neid on u 50 000 ning Ryukyuani elanikud Okinawal.
 

Jaapani religioon

Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas Mie prefektuuris. Selles Suures Ise pühamus elab päikesejumalanna Amaterasu Omikami, kellest põlvneb Jaapani keisrisuguvõsa ja kes on terve rahvuse kaitsevaim. Ise Jingu on ka praegu täpselt samasugune, nagu 2000 aastat tagasi. Kuna ta on ehitatud ainult puidust, siis ehitatakse ta iga 20 aasta tagant vanade jooniste  järgi uuesti üles. Ka arvukad kunagi valitsenud keisritele pühendatud pühamud on terve jaapani rahva kultuseobjektid.
 

Jaapanis kasutatav valuuta

Jaapani valuuta on jeen, mille lühend on JPY või ¥.
1 USD = 107,076JPY.
1 JPY = 0,10 EEK (1 EEK = 9 JPY)
Müntidena on olemas 1, 5, 10, 50 , 100 ja 500 jeeniseid. 500 jeeniseid münte on kahte liiki, uuemad on kullast, vanad hõbedast. Mõlemad on kasutusel.
Paberraha on 1000 , 2000, 5000 ja 10000 jeenised. 2000jeenised rahatähed on haruldased, kuna kõigile teistele tulid 2004aastal välja uued kujundused. 10 000 jeenise rahatähega ei tohiks kaupluses olla probleeme.
Jaapan on senini põhimõtteline sularaha ühiskond. Kuigi enamus kauplusi ja hotelle, mis turistidega tegelevad, aksepteerivad ka krediitkaarte, siis sellised asutused nagu kohvikud, baarid ja toidupoed sead ei tee. Tihti lisatakse krediitkaardiga makstes arvele ka väike lisa. Jaapanlased ise kannavad kaasas suuri sularaha summasid, paljudes kohtades saab tasuda ostude eest hoopis mobiiltelefoniga ning seda võimalust kohalikud ka kasutavad. Selle jaoks on aga vajalik jaapani telefon ja SIM kaart.
Jaapani ATM-id, mida teatakse kui „sularaha nurka” (ingl.k „cash corners” jaapani keeles „kyasshu koonaa”) ei võta tavaliselt välismaised kaarte vastu. Erandiks on Citibanka ja postkontor. Paljud ATMid on ka suletud ööseti ja nädalavahetustel. Poekett „7-Eleven” võtab vastu ka rahvusvahelisi krediitkaarte ja neil on ka ATMid sularaha väljavõtmiseks.
Müügiautomaadid on Jaapanis kõikjale levinud ja (kuri)kuulsad oma valiku poolest. Enamus neist aksepteerivad 1000 jeeniseid rahatähti. Alates 2004a aprillist lisatakse kõigile kaupadele 5% tarbimismaks. See peab olema hindadele lisatud, kuid mõned kauplused siiani panevad välja ilma selle maksuta hindu.
 

Jootraha

Ei ole tavaline ning reeglina sellest keeldutakse. Jaapani teeninduskultuur on legendaarne ning ettekandjale ei ole vaja anda „altkäemaksu” ,et ta oma tööd korralikult teeks. Mõned restoranid lisavad 10% teenindustasu ning mõned restoranid, mis on lahti 24h lisavad hilisõhtuse teenindustasu 10%.
 

Kasulikud väljendid kasutamiseks Jaapanis

Ohayou gozaimas - Good morning
Kon'nichiwa - Good afternoon
Kon'banwa - Good evening
Oyasumi nasai - Good night
Sayounara - Good-bye
Sumimasen - Excuse me
Gomennasai - I am sorry
Wakarimasen - I don't understand
Arigatoo - Thank you
Hai - Yes
Iie - No

Germalo Reiside Jaapani reisi programmi leiate meie eksootikareiside seast: Eksootikareisid
Küsige lisainfot büroost tel. 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee
Prindi lehekülg Küsi lisainfot +372 611 0600

Germalo Reisid on ETFL liige