Gröönimaa

Gröönimaa on paljudele kauge unistus. Või hoopis maa, millest küll vahel harva siit ja sealt midagi kuulda on olnud, ent mille kohta on tihti arvatud, et ega mina ju sinna küll ei satu.
Gröönimaa on eskimo keeles Kalaaliit Nunaat ehk „Inimeste maa“. Tegemist on maailma suurima saarega. Seda loomulikult arvestades, et Austraalia puhul on tegemist väikseima mandriga. Gröönimaa asub Atlandi ookeani põhjaosas, eraldades Atlandi ookeani Põhja-Jäämerest. Valitseb arktiline kliima, suuremat osa saarest katab igijää.
Gröönimaa, see on – jää ja mäed, jäämäed, klaar ja imeliselt läbipaistev õhk, liustikud, vaalad, kelgukoerad, muskusveised, erinevad kujud ja värvid, mägijärved, karibuud, karm elu, liha ja kala, kalurid, hülgenahast saapad, lihtsad ja vahetud gröönlased. Sellel karmil maal elab ainult 55 000 gröönlast.

Gröönimaa üldinfo

Pealinn: Nuuk (Godthåb), 17834 elanikku

Valitsus: Parlamentaarne demokraatia Taani kuningriigi konstitutsionaalse monarhia raames alates 1979 aastast. Kuigi Gröönimaa kuulub Taani kuningriigi koosseisu, ei ole Gröönimaa osa Euroopa Liidust. Reisidokumendina palume kaasa võtta kehtiva passi ja ID-kaardi. Euroopa Liitu sisse- ja väljasõidul kehtivad üldised piirnormid, mis kehtestavad kaupade maksimaalsed piirmäärad (kehtib näiteks alkoholi ja tubaka puhul).

Riigikeel ja etnilised grupid: alates 2009 juunist on riigikeeleks grööni keel (kalaallisut), mis kuulub inuiti-aleuudi keelerühma. 88% elanikkonnast on inuitid ja Gröönimaal sündinud eurooplased, 12% Euroopa päritolu sh taanlased.

Populatsioon: 2008a seisuga 57,600. Arvestuslikult on rahvastikutihedus üks inimene 39 ruutkilomeetri kohta. 48,000 inimest kogu elanikkonnast elavad nö „linnades”, 9600 inimest elavad väiksemates asustustes.

Religioon: Evangeelne Luterlik Kirik
 
Gröönimaa geograafilised eripärad
Gröönimaa üldpindala on 2,166,086 km², millest jääga on kaetud 1,755,637 km² ehk 81% kogu pindalast ehk jäävabat maad on vaid 410,449 km². Rannajoone pikkus Gröönimaal on 44,087 km.
Lähim naaber Gröönimaale on Põhja-Ameerika, millest eraldab Gröönimaad vaid 26 km vett. Gröönimaa põhjapoolseimast punktist on põhjapoolusele u 700 km.
Geograafiliselt on Gröönimaa osa Põhja-Ameerika kontinendist, geopoliitiliselt aga osa Euroopast.

Ajavöönd: Gröönimaa oma suuruse tõttu ulatub mitmesse ajavööndisse. Pealinna regioon (sinna kuuluvad ka Kangerlussuaq ja Ilullisat) asub ajavööndis -0200 UTC, st ajavahe Eestiga reisi perioodil on – 5 tundi.
 
Gröönimaa valuuta
Kehtiv valuuta on Gröönimaal Taani kroon (DKK). Soovitame raha vahetada enne reisi Eestis. Tavid valuutavahetuse rahavahetuskurss on orienteeruvalt 1 EEK = 2,091 DKK.
Kuigi mõnedes kohtades on võimalik oma ostude eest tasuda ka rahvusvaheliste krediitkaartidega, ei saa sellele võimalusega tihti arvestada. Pigem varuda veidi rohkem sularaha.
Kangerlussuaq’is näiteks rahavahetuse võimalus puudub. Ilulissatis on olemas postkontor ja pangafiliaal ning sularahaautomaat, ent see on avatud limiteeritud aegadel.
 
Rahvusvaheline suunakood
+299. Gröönimaal levib GSM 900/1800 mobiilivõrk, levi on enamjaolt olemas siiski vaid linnades. Soovitame detailid üle täpsustada oma telefonioperaatoriga. Internet on asustustes suhteliselt laialdaselt levinud.

Transport: Huvitav on ehk teada, et Gröönimaal on 1000 elanikkonna kohta orienteeruvalt 45 autot. Kokku on Gröönimaal 4 valgusfoori ja 1 ringtee, need asuvad pealinnas Nuuk’is 
Tähtsal kohal on transport ja kaubavedu mereteede kaudu. Linnad on omavahel ühendatud lennutranspordi abil.
 
Elektristandardid Gröönimaal
Elektrivõimsus on 220 volti ja sagedus 50 Hz nagu enamus Euroopa riikides. Pistikupesad ühilduvad reeglina Euroopas levinud pistikutega.
 
Gröönimaa kliima
Kliima on arktilisest kuni subarktiliseni. Talved on Gröönimaal külmad, suved jahedad. Gröönimaa on põhjast lõunasse 2670 km pikk ja 1290 km lai, seega temperatuurid on piirkonniti väga erinevad. Juulikuised keskmised temperatuurid meie reisiprogrammis külastatavates paikades on järgmised:
Ilullisat 7,5 C
Kangerlussaq 10,7 C
Loomulikult võivad temperatuurid reisi ajal keskmisest suuresti erineda ning Gröönimaa lõunaosas ning pikkade, sügavale sisemaale ulatuvate fjordide ääres võib juunis-juulis temperatuur kohati lausa kuni 20 C-ni tõusta. 
Nagu ka mujal arktikas, tuleb suvekuudel juulis-augustis olla valmis selleks, et tüütavaks võivad muutuda sääsed. Soovitame kaasa võtta sääsetõrjevahendi ja juhul kui olete sääsehammustustele allergiline, ka vastava ravimi.
 
Riietus Gröönimaal reisimiseks
Valmis tuleb olla vahelduvaks ilmastikuks. Parim riietumisstiil on nö kiht-kihi peal riietumine, et vastavalt ilmastiku muutustele oleks võimalik ka oma riietust kohandada. Kõige „pealmise kihi” puhul soovitame arvestada sellega, et see oleks tuule ja veekindel. Õhuniiskus on Gröönimaal reeglina madal ning seetõttu ei tundu ka külmad temperatuurid nii külmana kui tavapäraselt. Päikesepaistelise ilmaga võib isegi lühikese varrukatega T-särk olla kohane riietus. Laevakruiisidel on soovitav kanda mütsi, salli, kindaid, sest merel on õhk jahedam. Samuti õhkavad külma jäämäed. Väga oluline on mugav, tugeva tallaga matkajalats.
Mugav vabaaja- ja matkariietus on aktsepteeritav Gröönimaal igal pool, st näiteks ka korralikku restorani sööma minnes vms.
 
Mida võtta kindlasti kaasa Gröönimaale
  • Tuule- ja veekindel jakk
  • Soe kampsun või fliis
  • Soe müts
  • Kindad ja sall
  • Tugevad ja mugavad matkajalatsid (soovitavalt veekindlad)
  • Tugeva päikesekaitsefaktoriga päikesekreem
  • Kaitsekreem või palsam huultele
  • Isiklikud vajalikud ravimid, sh retseptiravimid
  • Päikeseprillid
  • Väike termos või korduvtäidetav veepudel
  • Sääsetõrjevahend
  • Seljakott, mida päevastele väljasõitudele kaasa võtta (käed vabad!) 
Mida osta Gröönimaalt suveniiriks kaasa?
  • Tupilak – vaimude ja hingede maailm. Gröönikeelne sõna „tupilak” tähendab esivanemate vaimu või hinge ning seda seostati tugevasti iidse inuiti mütoloogiaga ja müütidega. Tänapäeval aga nimetatakse nii ka väikeseid, looma luust, puust või kivist nikerdatud kujusid, millele omistatakse maagilist jõudu ja mis annavad kaitset pahade vaimude ja vaenlaste vastu.
  • Ehted – ka ehtekunsti materjaliks on tihti luud, küüned, erinevad kivimid. Ehted on reeglina käsitöö olles Gröönimaale ainuomased ning unikaalsed ning lähtudes Gröönimaa metsikust loodusest ja kultuurist.
  • Käsitöö ja kunst – kunsti nimetatakse grööni keele Eqqumiitsuliorneq, mis tõlkes tähendab „luua asju, et välja näha kummaline” . Ka kaasaegse kunsti põhiliseks aluseks on mütoloogia ja vaimude maailm. Samuti leidub valik riideesemed Gröönimaa rahvuslike detailidega ja hülgenahast tooted.
Toitlustus Gröönimaal ja orienteeruvad söögihinnad
Hommikusöögid hotellides on mõistlikud. Kangerlussuaqis (hotelli ja lennujaama läheduses) on väike toidupood, kus on võimalik lihtsamat toidukraami osta. Samuti on toidupood olemas Ilulissatis. Poed on enamasti avatud 10:00-17:30, laupäeviti 10:00-13:00. Hinnatase on mõnevõrra kallim kui Euroopas (u 10% kallim Skandinaavia hindadest), hinnavahe on eriti tuntav alkoholi, tubaka, värske puuvilja ja piimatoodete osas.
Soovitame kaasa võtta „kerget näksimist”, mida kaasa võtta väljasõitudele ja annaks energiat , näiteks pähklid, kuivatatud puuviljad, väike šokolaad vms.
Orienteeruvad hinnad söögikohtades/restoranides:
  • Supp restoranis ~ 80 DKK
  • Praad restoranis ~ 160 DKK 
Hea teada
Lähtudes üldistest headest tavadest, ei ole mõistlik kasutada inuitide kohta sõna „eskimo”. Seda peetakse taktitundetuks ja on solvava alatooniga, mis on samaväärne väljendiga „koopainimene”.
 
Kasulikud väljendid kasutamiseks Gröönimaal
  • Mis sinu nimi on? - Qanoq ateqarpit?
  • Tänan! - Qujanaq!
  • Tänan väga! - Qujanarsuaq!
  • NB! [q] – hääldatakse kr, [ll] ja [rl] – hääldatakse umbes nagu sl

Germalo Reiside Argentina-Brasiilia reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast: Eksootikareisid
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee