Peruu, vana

Peruu Vabariik
Republica del Peru
 
Pindala
1 285 215 km2
Administratiivselt on jaotatud 24 maakonnaks (Departamentos) ja  konstitutsiooniliseks provintsiks (Provincia Constitucional del Callao). Lisaks kuulub talle territoriaalvetena 200 meremiili ja territoriaalõigused 60 milj. hektarile Antarktikas.
Peruu on maailmas suuruselt üheksateistkümnes riik, Lõuna-Ameerikas Brasiilia ja Argentiina järel kolmas.
 
Elanike arv
31 331 228 (44.maailmas)
 
Etniline koosseis

• indiaanlased 45%
• mestiitsid 37%
• valged 15 %
• aafriklased, jaapanlased, hiinlased jt. 3%

 
Keel
hispaania (riigikeel, 80 % valdab elanikkonnast)
ketšua (riigikeel, räägib 16%)
aimaara jt. vähemuskeeled (3%) näit, mitmed väiksemad Amazonase piirkonnas jm. kõneldavad põliselanike keeled kokku 15 erinevast keelkonnast
 
Pealinn
Lima  (üle 7 milj. elaniku)
 
Usk
katoliiklased (90%), protestante (7%)
 
Aeg
kell on 8 tunni võrra Eesti ajast taga
 
Raha
Peruus kehtib uus sol - Nuevo sol - PEN. Kaasa soovitame võtta USD.
 
Riigikord
Demokraatlik vabariik. President ning parlamendi liikmed (Peruu Parlament kannab nimetust Congreso - Kongress) valitakse viie aasta tagant üldise üldriikliku hääletamisega. 
 
Elekter
Peruus on elektripinge 220 V ja sagedus 60 Hz ning kaheharulised stepslid sobivad kohalikesse pistikupesadesse (osades paikades on ka lamedad stepsliharud kasutusel, nagu Ameerikas). Hotellis on tavaliselt laenuks ka adapterid ühe- või teistsuguse pinge ja pistikute tarbeks.
 
Telefon ja side
Kohaliku mobiilsidevõrgu tüüp on GSM 1900, st. mobiiltelefon peab töötama GSM võrgu sagedusel 1900 MHz. Uuemad Eestis müüdavad mobiiltelefonid töötavad sellel sagedasel, aga mitte kõik. Soovitame kontrollida infot mobiiltelefoni kasutusjuhendist. Tihedamini asustatud piirkondades on üsna levinud internetikohvikute võrk.
 
Kliima  ja aastaajad
Peruu asub lõunapoolkeral mistõttu on aastaajad peaksid olema seal meiega võrreldes vastupiduselt. Samas ei ole seal traditsioonilisi aastaaegu meie mõistes. Kui räägitakse suvest ja talvest rannikul siis mõeldakse seda, et näit. rannahooaeg Limas kestab jaanuarist märtsini - mis on ka ainus aeg mil rannikut ei varja garua - kleepuv rannikuudu. Ekvaatori läheduse tõttu ei ole temperatuurierinevused aasta lõikes suured. Keskm temp. nn talvel mai-okt.) on 17 C ja suvel (nov.apr.) 27 C. Kliimaerinevused olenevad hoopis enam kõrgustest ja Andides räägitakse pigem kuivast (mai-sept.) ja soojast aga vihmasest perioodist (okt.-mai), mida nad mõnikord ka talveks võivad nimetada. Kõrgmäestikus kõigub temperatuur nn. suvel tugevasti. Praegusel aastaajal peaks see jääma 9 C(öösel) 20 C (päeval) vahele. Machu Piccus on soojem. Täiesti erinev on kliima Amazonase vihmametsas, kuhu meie aga selle reisi ajal ei satu. Rannikul, eriti Ica liivakõrbes ja Nascas on temperatuur kõrgem, ulatudes praegusel aastaajal vahetevahel kuni 30 C. 
 
Geograafiliselt ja klimaatiliselt jaguneb Peruu 3 piirkonnaks
COSTA - kõrbeline Vaikse ookeani rannikuala, ilusate randade ja viljakate orgudega. Siin paiknevad Peruu suurimad linnad ning seda piirkonda läbib ka riigi peamine magistraaltee - Carretera Panamericana. Temperatuurid kõiguvad min. 12 C talvel kuni 40 C suvel. Talvel on sagedased kerged vihmahood. Peruu randa kannab jahedat vett ka külm Humboldti hoovus. Talv valitseb Peruu rannikualal nagu kogu lõuna poolkeral aprillist oktoobrini. Suvi kestab novembrist märtsini. Peruu ranniku põhjapoolset osa Humboldti hoovuse külm vesi ei mõjuta, mistõttu seal on aastas ligi 300 päikselist päeva ning temperatuur küünib suvel kuni 35 C. Vihmaperiood on novembrist märtsini.
 
SIERRA – ulatuslik Andidega (Cordillera de los Andes) kaetud ala (max 6768 m ü.m.p Huascarani tipp). Mäed jagunevad kaheks mäestikuks - Cordillera Occidental (Lääne Andide mäestik) ja Cordillera Oriental (Ida Andide mäestik). Ka Peruu mägede piirkonnas ei ole traditsioonilist nelja aastaaega. Eristatakse kaht perioodi - suvine e. kuiv - aprillist oktoobrini - on päikeseliste päevade ja külmade öödega ning ilma vihmata ning vihmaperiood novembrist märtsini, mille jooksul sajab rohkesti (sademeid üle 1000 mm).  Siin muutub temperatuur päeva jooksul tuntavalt. Võimalik on temperatuurikõikumine – 3 C hommikul kuni 24 C päeval. Soojakraadid vähenevad ka kõrguse suurenedes. Suured temperatuurikõikumised võivad esineda ka meie sealviibimise ajal päeval enamasti ~14-18 C, temperatuur võib ka ööpäeva lõikes tugevasti kõikuda min 9 C - 23/24 C. Kõige kõrgemat mäestikuosa nimetatakse “puna”. Kliima on seal kuiv ja meeldiv ning sobib ka mitmesuguste põllukultuuride kasvatamiseks.
 
SELVA- troopilise taimestikuga Amazonase jõe org vihmametsade laiaulatuslike looduskaitsealadega, kus ringi liikudes terviseriskid ja ohud on kõige suuremad, aga kuhu meie selle reisi ajal ei satu. Jaguneb subtroopilise taimestikuga nn. selva alta (üle 700 m merepinnast) ning selva baja allpool 700 m merepinnast. Novembrist märtsini on siin sagedased paduvihmad, mis muudavad teed läbipääsmatuks ja põhjustavad üleujutusi jõgedel. Kogu aastaringselt on väga niiske. Maist augustini tuleb ette ka nn. friajes´eid – kontinendi lõunaosast saabuvad külmad õhumassid viivad temperatuuri alla kuni 8-12 C.
 
Mida võiks kaasa võtta?

• Mugavad, vastupidavad jalanõud nii ranniku kui mägede tarbeks.
• Tuulejakk või jope mägedes valitseva jahedama ilma puhuks ning keep või vihmavari kaitseks vihma eest.
• Päikeseprillid ja kõrge kaitsefaktoriga päikesekreem (alates päikesefaktoriga 20+, soovitavalt isegi 60+ning midagi ka huulte kaitseks - mägede hõredas õhus on päike palju intensiivsem ja tuul kuivatab nahka. Sobiv peakate päikese vastu. 
• Sääsetõrjevahend (võib vaja minna Machu Picchul)
• Ravimeid – traditsioonilised reisile kaasavõetavad, kindlasti seedimist korrastavad ning võimalike kõhuhädade vastased ravimid, nn. reisitabletid iivelduse vastu (juhul kui selleks on kalduvust), valuvaigisteid, üldtugevdavaid ja külmetuse vastaseid ravimeid. Võib lasta välja kirjutada ka mäestikuhaigust leevendavaid ravimeid (nt. deksametasoon ja atsetasolamiid). Mäestikuhaigust leevendavaid tablette on koha peal saada suures valikus ja need on oluliselt odavamad kui Eestis.
• Kohv Peruus võib valmistada pettumuse. Puudub kohalik traditsioon. Tavaliselt tuleb tökatmustale ekstraktile juurde lisada vett. Oma "õige" hommikukohviga harjunud kohvisõbrale soovitame ise kohvi ja vajaliku atribuutika kaasa võtta. 

Raha ja ostud
Peruus kehtib vääring - nuevo sol - tähistatakse tihti $ märgiga, kuid US dollari puhul on S läbi tõmmatud 2 kriipsuga). 1€ on u 3,7$ / 1 USD on u 2,7$ - Peruus saab kõige paremini vahetada US dollarit - nii pangas, hotellis aga ka tänaval ringi liikuvate rohelise vestiga rahavahetajate käest. Soovitav on vahetada Eestis taskuraha väikesteks ja uuteks USD kupüürideks, neid saab kõige hõlpsamini vahetada ja nendega saab ka otse maksta, kuigi kasulikum on alati tasuda kohalikus rahas. Pangas on vahetamise puhul, mis on kõige kindlam, küsitakse  ka dokumenti. Minimaalseks taskurahaks päeva kohta võiks arvestada ~20/25 $. Toiduraha tuleb arvestada ühe päeva kohta umbes 15 dollarit, lisaks sissepääsudele ja suveniiridele kuluv raha. Peruus on kombeks anda jootraha teenindajatele, söögikohtades 10-15% arvest. Hea on hoida käepärast väiksemat raha  jootraha tarvis. Jootraha jäetakse üldjuhul ka kohalikule giidile ja bussijuhile (~3-5 $ päev). Teisalt - turult ostes on kombeks hinda alla kaubelda - tulemus võib olla üllatav. 
 
Mida saab kaasa osta Peruust

• alpaka (ka laama, vicuna)- villaseid kootuid esemeid - kampsunitest sokkide mütsideni. Samuti villaseid vaipu-katteid jms.
• kohalikku käsitööd, ehteid sh. hõbeehteid inkade sümboolikaga
• keraamikat
• ning veel palju muud… 

Veel teadmiseks &  meeles pidamiseks
NB! Mitte kunagi juua kraanivett! Vesi peab olema kas keedetud või pudelivesi. Soovitav on kasutada keedetud või pudelivett ka hammaste pesemiseks! Ka restoranis tasub jälgida, et veepudel toodaks kinnisena. Hoiduma peaks ka jääst joogi sees. Hoiduda söömisest ebasanitaarses kohas. Ka puuviljad, mida süüa peaksid olema kas kooritavad või pudeli/keedetud veega pestud.
Reisikohvrit pakkides jälgige, et dokumendid, raha, ravimid jm. jääksid käsipagasisse. 
Peruu on äärmiselt vaene maa ning kuigi üldjuhul on kohalikega suhtlemine ohutu, ei ole taskuvaraste ja kurjategijate jõukude ohvriks langevad turistid kahjuks ainult minevik. Seega - ringi liikudes tuleks raha ja dokumente hoida kindlalt enda juures, soovitavalt riiete all. Reisidokumentidest võiks teha ka koopiad - igaks juhuks. Ka oma filmikaameral või fotoaparaadil hoidke silm alati peal.
Kuigi taksosid liigub ringi tohutult palju, on takso ikkagi soovitav tellida hotellist või restoranist - see on kindlam! Ühtlasi tasub leppida hind ette kokku, rõhutades kas tegemist on hinnaga dollarites või kohalikus vääringus.
Enamikus Peruu linnades ei saa soovitada  üksinda ringiuitamist, eriti pimeduse saabudes - parem ikka mitmekesi koos ning valges.
Kalleid ja hinnalisi ehteid soovitame reisile mitte kaasa võtta.
Kaasa võib võtta meie komme-maiustusi, pliiatseid-pastakaid, kustutuskumme jms. - need kuluvad ära kohalikele lastele juhul kui külastame põliselanikke.
Kohalikke andide indiaanlastest põliselanikke on korrektne nimetada indigenadeks.
Peruus esineda võivate haiguste ja vaktsineerimise kohta saab teavet Tallinna Merimetsa haiglas. Peamised ohud on kollapalavik, malaaria, koolera, hepatiit - enamik neist aga on ohtudeks eelkõige vihmametsa piirkonnas, kuhu meie antud reisi ajal ei satu. Kuna ei ole ka teadaolevaid aktiivseid haiguspuhanguid ei ole vaktsineerimine kohustuslik.
Kohalikke ostusid tehes tuleb arvestada sellega, et KÕIK kokatooted on Eesti Vabariigi võimude silmis narkootikumid ja nende sissevedu on KEELATUD.
Päevased läbisõidud võtavad enamasti viis-kuus tundi, ühel päeval – teel Arequipasse – oleme bussis 12 tundi. Suuremates linnades – Lima, Cusco, Arequipa – jääb minimaalselt paar tundi vaba aega. Enamasti jõuame õhtul kella seitsmeks-kaheksaks hotelli. Enamikel päevadel on võimalik koos rühmaga süüa lõunat. Õhtuti on aega jalutada ringi, minna ööeluga tutvuma, restorani jms. Programm ei ole väga tormav, kohalik korraldus on üsna hea ja aegadest peetakse päris hästi kinni (arvestades hispaanialikku manjana-mentaliteeti).
 
Lisaks Peruu kohta
Peruu on Ladina-Ameerika üks kõige suurema turismivaatamisväärsuste kontsentratsiooniga riik. Ka klimaatiliselt on ta äärmiselt kontrastne – rannikul olevas Atacama kõrbes sajab paar millimeetrit aastas (maailma kõige kuivem paik), temperatuur küündib tihti neljakümneni. Andide mägedes on lumised tipud, temperatuur sõltub kõrgusest, päeval võib olla pluss kolmkümmend, öösel miinus kümme. Amazonase vihmametsad on samas ühed maailma veerohkemad alad, temperatuur pidevalt kolmekümne kraadi kandis, niiske ja vihmane. 
Meie reis külastab kõiki neid piirkondi, vihmametsadest kõige kõrgemat tasandit – pilvemetsi. Elanikkond koosneb Peruus suures osas inkade järeltulijatest, niisiis on nad autentsed tänapäeva indiaanlased. Kahjuks on inkade vaimne kultuur siiski suures osas hävinenud ja kohalikud on suuresti hispaniseerunud.
REISIJALE pakub see sõit suurepäraseid elamusi erinevatest looduskooslustest, tohutut merelindude ja –loomade kolooniaid Ballestase saartel, maailma üht müstilisemat nähtust – Nasca jooniseid, parimat säilinud osa indiaani tsivilisatsioonidest – Machu Picchut ja Cusco linna, kõrgmägesid, maailma kõrgeimat laevatatavat järve jms. See reis sobib väga hästi arenenud maitsega maailmarändurile, vaatamisväärsused on äärmiselt eriilmelised, igav ei hakka kellelgi.
 
MEELDIVAT REISI!