Otselend Tallinn-Nizza kell 15:10-17:35(kohalikud kellaajad, lend BT865). Palun kontrollige väljalennu aega ka vahetult enne reisi!

Tere tulemast Côte d’Azuri ehk Taevasinise ranniku pealinna Nizzasse – valguse ja lillede linna.
Lennujaama ühendab kesklinnaga üks Euroopa kuulsamaid promenaade – Inglaste promenaad. Rohkem kui kahesaja aasta jooksul on tagasihoidlikust teerajast mererannas kasvanud välja kaunis ning esinduslik peatänav, kus mugav liikuda nii autodel kui ka puhkajatel. Palmidega ääristatud tee kaardub ümber Inglite lahe, tulederead toonitamas pimeduses rannajoont. Kunagi ääristasid promenaadi villad, hiljem tulid nende asemele mitmekorruselised hotellid, jättes veidi ruumi ka ajaloolistele hoonetele. Peale üksikute säilinud villade leiame siit ka Nizza kuulsaima hotelli Negresco, mis kantud Belle Époque'i vaimust. Tassi kohvi võib siin juua igaüks, selleks ei pea siin elama! Seame ennast mõnusalt sisse ja majutume seitsmel järgneval ööl hotellis (hotellivalik reisiprogrammi lõpus). 

2. päev NIZZA - VALGUSE JA LILLEDE LINN
Teeme esmatutvuse Nizzaga. Nizza südalinna hooned ja keskne Massena väljak on loodud pidulikus toonis. Tutvumist vanalinnaga alustame vanast kaubahoovist - tänasest hommikusest turuplatsist ning õhtusest tohutu suurest avatud restoranist - Saleya hoovist. Siin asus 19.  sajandil Euroopa esimesi lilleturgusid, kust värsked õied toimetati mööda Euroopat laiali, sealhulgas kiirrongiga ka Peterburi. Jalutame mööda Inglite lahe kaldapealset ning suunsume üles vanalinna kohal kõrguva Lossimäe vaateplatvormidele.  Siit avanevad kaunid vaated kogu linnale. Lossimäe teiselt küljelt leiame vanade Nizza kalmistute rea: astume sisse katoliiklaste kalmistule, mida on paslik võrrelda skulptuuride pargiga vabas õhus. 
Laskume mööda kaldteed ja treppe alla vanalinna tänavatele tagasi: Savoia hertsogite palee, Kohtumaja, Sainte Reparate’ peakirik, kellatorn, kalaturg, Saint François torn, Garibaldi väljak.
Keset Nizza linna voolab maa all torudes Pailloni jõgi, selle peale on ehitatud terve rida kultuuriasutusi ning parke ja purskkaevusid, millega tutvudes jalutame tagasi Massena väljakule.
Siit väljakult alguse saav Massena tänav on jalakäijate tsoon, kus on palju erinevaid söögikohti, aga ka tänavakunstnike ning -muusikuid. Tutvustame mõnda menüüd ning jätame vaba aja lõunastamiseks.
Peale lõunat istume bussi peale ning teeme veel ühe ringi kesklinnas, et saada pildile sõjamonument, sadam, Acropolise keskus, linna raamatukogu koos „Ruudus peaga“ – skulptuuriga, mille sees asub raamatukogu kontor. Seejärel sõidame üles Cimiez’ künkale, kus asus roomlaste Nizza – 20000 elanikuga Cemenelum – Mereäärsete Alpide pealinn. Jalutame ringi Cimiez’ majade ning aedade vahel.
 
3. päev CANNES - GOURDON - ST. PAUL DE VENCE
Täna suundume Nizzast lääne poole. 1835. aastal suundus Inglismaa lordkantsler Henry Brougham Nizzasse puhkama, kuid seal oli just puhkenud koolera epideemia ning ta otsustas ennast kusagil ohutumas kohas sisse seada - Cannes’i nimelises kalurikülas. Peagi olid teised britid kantsleril sabas ning kuurort oligi sündinud.
Saja aasta pärast, 1938. aastal, oli seis aga selline: tolleaegne ainuke filmifestival Veneetsias oli lootusetult langenud Hitleri ning Mussolini käe alla ning muu maailm hakkas otsima uut kohta festivali pidamiseks – valituks sai Cannes, küll aga toimus esimene festival alles pärast maailmasõda. 
Hästi laheda atmosfääriga Cannes on väga erinev Nizzast – siin on esiteks liivarannad, teiseks kõik on õiges suuruses nii, et sa tunned, kuidas su jõud käib sellest kohast üle ning sa kasvad linnaga kergesti kokku.
Pärast saabumist Cannes’i teeme koos jalutuskäigu ümber festivalide palee, otsime üles lemmiknäitlejate käejäljed tänava äärest, märgime ära promenaadi ääres kuulsaimad hotellid, hindame ära jahid sadamas ning vaatame üle kaubanduse linnavalitsuse taga kitsastel tänavatel, et vabal ajal õiged kohad kergesti üles leida. Vaatame üle ka kuulsa kinoseina bussipeatuse juures, millele on maalitud tuntud stseenid kuulsatest filmidest.
Jalutuskäigu lõpetame  kindlusemäel, kust avanevad uhked vaated. Seejärel on vaba aeg – vastavalt oma soovidele veeta aega linnas või rannas, süüa lõunasöök.
Pealelõunal sõidame bussiga kõrgemale Alpide suunas ning jõuame 758 m kõrgusel olevasse mägikülasse Gourdoni, kust avanevad hunnitud vaated kogu rannikule all. Tegemist on hästi säilinud feodaalse külakesega kindlusega keskel, ka pesupesemise katusealune on alles ning palju huvitavat käsitöökaupa poodides. Teeme väikese peatuse vaadete nautimiseks. Gourdonist lahkume läbi Hundijõe kanjoni, taaskord erakordselt haarava maastiku.
Lühike bussisõit viib meid järgmisse iseäralikku linna nimega St. Paul de Vence, kus elab vedi üle 3000 elaniku, kellest enamik on ühte või teist moodi seotud linnas tegutsevate kümnete kunstigaleriidega. Kunstnikud otsivad kohta, kus elu odav ja hea rahulik loomingule pühenduda. Rannikulinnad muutusid paljude jaoks liiga ülerahvastatuteks ning kalliteks, nii otsiti üha uusi kohti rannikust eemal. 
St Paul de Vence’i kuulsaim kunstnik oli Marc Chagall, kes on siia ka maetud. Prantsusmaa kultuurieliidist olid igapäevased külalised Yves Montand ning Simone Signoret, kes siin abilellusid, samuti Lino Ventura, Jacques Prevert.
Kui odav elu ka ei oleks, kunstnikel napib raha nii või teisiti. La Colombe d’Ori („Kuldtuvi“) kõrtsi omanik hakkas kunstnikke jootma-toitma, võttes vastu tasuks nende teoseid. Nii pandi alus kõrtsi kunstikogule, mida seal einestaja saab toidu kõrvale nautida. Osa teoseid tuli aga kunstikaupmeeste kaudu ka rahaks vahetada, nii tekkis kunstikaupmeestel, keda Rivieral palju ringi liikus, komme astuda läbi ka St. Paul de Vence’ist, mis tasapisi tegi väikelinnast ühe maailma mõjukama kunstikauplemise keskuse. Niisugused asjad saavad juhtuda ainult Prantsusmaal!
Jalutame hästi hoitud vanalinnas müüride vahel, vaatame üle Marc Chagalli haua ning jätame vaba aja galeriides kunstiga tutvumiseks.
 
4. päev VABA PÄEV NIZZAS
VALIKEKSKURSIOON: ANTIBES - MITTE AINULT PICASSO, PÄEV KOOS KERGE MATKAGA CAP D’ANTIBES’I POOLSAAREL (lisatasu eest)
Tänane teekond viib meid ühte ranniku vanimasse linna – kreeklaste poolt 4. saj. e. Kr asutatud Antibes’i. Kui Nizzast ida pool valitses kunstis Jean Cocteau nimi, siis linnadel Nizzast lääne pool on rohkem vedanud – nende käilakuju on olnud Pablo Picasso isiklikult. Ta on jõudnud aega sisustada Antibes’i rannas ning pidada linna kindluses ateljeed, millest kasvas välja kunstimuuseum. Ta jõudis tutvuda Antibes’i eeslinna Vallaurisi pottseppadega ning pidada seal pikalt keraamikatöökoda ning, lõpuks, elas Picasso elu lõpuaastatel Cannes’i eeslinnas Mougins’is, kus ta ka suri.
Kõigepealt vaatame Antibes’is ringi. Linna ümber on säilinud märkimisväärne osa müürist, rannikult leiame aga kauni 17. sajandi kindluste meistri markiis de Vaubani tähekujulise kindluse, mille paksude müüride vahel tegutseb noorte huvikeskus.
Mereäärsete tänavate ääres näeme mitmeid elamuid, mis on oma iidse välimuse säilitanud ning saame sel moel aimu, kuidas siin ammustel aegadel maju ehitati.
Keset linna seisab uhkelt Grimaldide kindlus, mille seest leiame muuseumi, kus on eksponeeritud Pablo Picasso ja tema kaasaegsete Jean Cocteau, Joan Miro ja Max Ernsti loomingut.
Veidi allpool tänaval leiame eest aga korraliku Provence’i turu, mis töötab iga päev.
Kui linn on üle vaadatud, sõidame piki rannikuteed edasi Cap d’Antibes’i poolsaarele, kus asub kuulsaid hotelle ning villasid ja kauneid aedasid. See on Nizzast läänepool üks kõige luksuslikemaid paiku ning tuntud muide ka selles poolest, et siia asus elama mitmeid Venemaa kõrgaadli esindajaid pärast revolutsiooni.
Cap d’Antibes’i poolsaarel jalutamise parimaks viisiks on võtta ette rada, mis kulgeb mööda rannikut ilma suurte tõusude ning langusteta, paremale poole jäävad villad ja nende aiad, millest pea igaüks vääriks botaanikaaia tiitlit ning vasakule meri ning rannad. Männid, kuulsad hotellid ja villad moodustavad siin omaette kaugele merre ulatuva maailma, millel paistab olevat vähe pistmist argise eluga.

5. päev VABA PÄEV NIZZAS
VALIKEKSKURSIOON: MONACO - RIKASTE JA ILUSATE PARADIIS (lisatasu eest)
Nizzast ida suunas, Monaco poole, asuvad linnad, kust leiab kõige kuulsamate ning rikkamate inimeste villad. Põhjus on selge – põhiline ajaveetmise koht eliidile oli ja on ju Monaco kasiino. Monacosse viib Nizzast neli teed – meie valime neist kõige maalilisema -  Moyenne Corniche’i ehk keskmise maantee. Juba Nizza linna piirides avanevad sellelt teelt „miljoni dollari“ vaated ja neid jätkub kogu teekonnale Monaconi välja. Teeme peatuse vaateplatvormil Villefranche sur Meri kohal.
Väikese Eze’i linnakese ajalooline süda asub terava kaljunuki peal. Seal kunagi olnud kindluse asemele on rajatud botaanikaaed. Külastame seda ning jalutame veidi ka külakese mägistel tänavatel, mille äärest leiame kunstigaleriisid ja butiike, ootamatult kõrge hinnaga hotelle ja kuulsa restorani La Chèvre d'Or (Kuldne Kits). Siinsete vaadete nautijate hulka on teiste seas kuulunud ka Friedrich Nietzche.
Künka jalamilt leiame Galimardi parfümeeriafirma külastuskeskuse, astume sisse ja tutvume lõhnatootmise ajalooga ning nende kõige populaarsemate lõhnadega.
Edasi sõidame Monaco vürstiriiki. Väikeriik jaotub neljaks: kaljukünkal asuv vanalinn Monaco-Ville, selle taga uus linnajagu Fontvieille, kus kesksel kohal paikneb jalgpallistaadion, väärikas keskne linnajagu La Condamine vana jahisadama ääres ning kuulus Monte Carlo, mis enne kõlava nime saamist kandis nime ... Vargamäe – lihtne, aga aus nimi! Sõidame kõigepealt bussiga Monaco vanalinna maa-alusesse parklasse, tõuseme sealt üles eskalaatorite ja liftiga tutvuma vanalinnaga Monaco Ville: katedraal, Albert II aed, Okeanograafiamuuseum, kohtuhoone, kitsad tänavad. Külastame Vürstipaleed. Vaba aeg, et lõunatada ja külastada muuseumi.
Edasi liigume bussiga riigi teise otsa – Monte Carlosse, kusjuures osalt teeme seda mööda kuulsat Vormel-1 ringrada.  Kasutame kohalikku linnatransporti - lifte - ning sätime end Monte Carlo kasiino ette vaatama, kuidas elu käib. Soovijad, kes on vanemad kui 21, kellel on isikut tõendav dokument kaasas ning viisakalt riides, saavad minna kasiinosse kätt proovima. Kui mängukirg silmi särama ei löö, saab istuda ning nautida melu kasiino ees asuvas Café de Paris's, jalutada parkides või jahisadamas. Kõik selle võib asendada ka ajaga Larvotto rannas, mis asub 15 min kõnni kaugusel. Õhtupimeduses sõidame tagasi Nizzasse. 
 
 6. päev VABA PÄEV NIZZAS
VALIKEKSKURSIOON - LAEVAGA FILMIDEST TUNTUD SAINT-TROPEZ'SSE (lisatasu eest)
Täna teeme laevasõidu piki Taevasinist rannikut, sest enamik linnu ja külasid rannajoonel ehitati vaatamiseks merelt, mitte maa poolt. Me sõidame Teiega tõeliselt märgilisse ning müütilisse kalurikülasse – Saint Tropez’sse, mis asub Nizzast piki rannikut 70 km lääne pool. Näeme oma teekonnal kahe ja poole tunni jooksul Nizzat, Antibes’i, Cannes’i, Sainte Marguerite’i ja Saint Honorat’ saari, Frejus’d ja Saint Raphaeli, Sainte Maxime’i ja muidugi, Sant Tropez’d ennast.
Kõikide rahvaste eliit hakkas pärast Teise maailmasõja igatsema haavade kinnikasvamist suundudes kusagile maale, rannikule, ära suurtest pealinnadest, lihtsa ja ilusa elu keskele. Nii juhtus ka Prantsusmaal. Provence’is ja Taevasinisel rannikul oli neid kohti päris mitu, kuid tänu 1956. aasta filmile „Ja jumal lõi naise“ Brigitte Bardot’ga peaosas, sai neist kuulsaimaks Saint Tropez, kus kirjanike kirjelduste järgi, ei olnud enne kultuuritegelaste saabumist „midagi peale tõrvaste kaluripaatide ja kalasoomuste sadamakail“.
Õigepea võttis siin koha sisse Louis de Funès, kelle žandarmite seiklusi on nautinud mitu põlvkonda. Siin asub üks Prantsusmaa parimaid väikemuuseume – Annonciade’i muuseum, kus eksponeeritakse muu hulgas selliste kunstnike nagu Pierre Bonnard’i, Henri Matisse’i ja Paul Signaci töid. Kogu elu keerleb jahisadama, iseenda näitamise ning boutique’ide ümber – Saint Tropez’s šopata on stiilne.
Tegelikult on vaatamist siin rohkem kui linnakese suurusest välja paistab – Louis de Funèsi filmidest tuntud „Gendarmerie Nationale“ majas on politsei ja filmimuuseum, lõpuks on valmis saanud ka ajaloomuuseum Citadelle’is, kus antakse ülevaade merenduse ajaloost linnas. Ja linna tänavad ise on väga armsad, inimlikes mõõtmetes ning juhivad külastaja omapärase ning huvitava kiriku poole, mis on olnud kalurite elu keskpunktiks nii rõõmus kui kurbuses.
Teeme väikese ringi linnale peale, astume sisse kirikusse, kui see on lahti, vaatame vaateid Citadelle’i künkalt, näitame kätte rannad ja head söögikohad ning võimegi keskenduda Saint Tropez’ põhitegevustele – näidata ennast, takseerida teisi, šopata.

7. päev RANNIKUÄÄRSETE VÄIKELINNADE HURMAV VÕLU: VILLEFRANCHE SUR MER – CAP FERRAT POOLSAAR – MENTON
Luksuslikud linnakesed Nizzast idas on peale peenete villade tuntud ka suurepäraste aedade poolest, mida kujundasid oma aja parimad meistrid, teiste hulgas Ferdinand Bac, Napoleoni I  venna ja Napoeon III onu pojapoeg.
Kogu ranniku kuulsaim loovhing oli aga kahtlemata Jean Cocteau, skandaalne prantsuse multitalent, näitleja Jean Marais pikaaegne kaaslane.
Täna liigume mööda rannikut alumist teed – Basse Corniche’i pidi. Siin-seal paistavad silma kindlustused – need mäed olid ju pikka aega piiriks Itaalia ja Prantsusmaa vahel. Esimeses linnas – Villefranche sur Mer’is pargimegi bussi  16. sajandil ehitatud tsitadelli parklasse. Kindlus ise on koduks linnavalitsusele ning mitmele väikemuuseumile. 
Meie suundume Püha Peetruse kabelisse, mille kujundas kalameeste tarvis Jean Cocteau ise värviliste kriitidega näidates oma joonistaja geniaalsust. Lihtsad jooned liidavad ühte mere ja inimesed, piiblilood ja kalurid ning haaravad endaga kaasa ka vaataja. Teeme väikese jalutuskäigu Villefranche'i linnasüdames ning otsime üles maa-aluse tänava, aegade jooksul kõikidest külgedest kinni ehitatud tänava.
Järgmisena suundume Saint Jean Cap Ferrat’ neemele, kus külastame paruness Beatrice Ephrussi de Rotschildi poolt rajatud villat ja seda ümbritsevat aeda. Selleks, et aeda mõista, tuleb kujutada ette, nagu seda tegi ka perenaine, et olete ookeaniauriku tekil ning aia erinevad osad laskuvad tekkidena mere poole. Villa ise on nagu kaptenisild. Paruness armastas kunsti koguda – kogu see mitmekülgne kollektsioon on villasse vaatamiseks välja pandud.
Järgmisena sõidame läbi Beaulieu sur Meri, kus paistab meile aknast kätte Villa Kerylos, 20. sajandi alguse katse taastada üks antiikne Kreeka villa 2. sajandist e.m.a. Beaulieu on turismi ajalukku läinud ka sellega, et siin asus ameerika magnaadi James Gorden Bennett noorema villa, kes saabus siia oma kuulsa jahi Namounaga ning oli sellega kohalike arvukate jahisadamate ristiisa.
Meie tänane viimane peatus ootab meid Mentonis, viimases linnas enne Itaaliat, mis ongi juba mitmes mõttes Itaalia. Kõigepealt hakkab silma, et põhiroad on itaaliapärased pizzad ja pastad. Teine teema – sidruni ja muude tsitruseliste liköörid on itaalia limoncello lähisugulased. Samuti kohtab siin katuseviiliude all kaunistuseks joonistatud puuvilju ja lilli nagu see mitmel pool Itaalias kombeks.
Selles linnas asub taas üks ranniku huvitavamaid muuseume – Jean Cocteau muuseum, mis asub vanas bastionis ja mille loomist alustas kunstnik ise.
Jalutame koos vanalinnas, maitseme likööre ja võtame vaba aja rannamõnudeks, söögiks või muuseumi külastuseks.