Arles on kuulus oma roomaaegsete mälestiste poolest, kuid veelgi kuulsamad on tõelised provanslased ja arlitarid, kellest oma „Veskikirjades“ on kirjutanud Alphonse Daudet ja Georges Bizet komponeerinud samanimelise muusikalise draama. Paljude jaoks ongi just Arles "il vrai" Provence ja isegi Caesar pidas seda Rooma Gallia linnadest tähtsamaiks. Näeme väga hästi säilinud amfiteatrit ning rohkelt detaile ja varemeid, mis viitavad kunagisele seotusele Vana Roomaga. Linnaga seostub kahtlemata ka postimpressionist Vincent Van Gogh, kes tuli siia „erilist valgust” otsima ja just see periood kujunes kunstniku jaoks kõige viljakamaks. Kuigi maja, kus ta elas, ei ole enam alles, on siiski mitmeid paiku, mida kunstnik maalinud on, ja olgu siis oliivipuudega kaetud väljad, päevalillepõllud või Tarasconi viiv tee, kõikjalt peegelduvad vastu just Van Goghi maalidelt tuttavad värvide- ja valgusemängud, mida Provence eriline lummav valgus tekitab. Külastame Nîmes’i, kus on kaunilt ühendatud roomlaste aegsed ehitised kaasaegse arhitektuuriga. Ekskursiooni käigus näeme hästi säilinud Rooma areeni ja templit.Tagasiteel vaatame kuulsat paarituhande aasta vanust akvedukti nimega Pont du Gard, mis annab suurepärase ettekujutuse roomlaste ehituskunstist ning mida peetakse üheks kõige paremini säilinud roomaaegseks ehitiseks kogu Gallias.

Info: Pont du Gard 9,50 €

Külastame 12. sajandist pärinevat Valmagne kloostri varemeid, mis on ümbritsetud taastatud kaunist keskaegsest aiast. Soovijatele veini degusteerimine. Seejärel sõidame Languedoci piirkonnas asuvale Sète’i poolsaarele, mida sageli nimetatakse Languedoci Veneetsiaks. Sadamalinnas Sète’is on palju kanaleid ning erinevatel tasanditel asuvad linnaosad Quartier bas ja Quartier haut. Sète on tuntud austri- ja rannakarbi kasvatuspiirkond ja pakub ka nõudlikumale toidunautlejale väga head valikut erinevatest mereandidest, mida kroonivad loomulikult austrid, mida tasuks kindlasti ära proovida. Tõeline gurmee mereandidest koos kohaliku veiniga Sète’i kanalite kaldal(lisatasu eest).

Info: Valmagne klooster ja veini degusteerimine 9 €; Sete´i menüü sõltub valikust, u 35 €

Sõidame kindlusmüüridega ümbritsetud Avignoni linna, mis on olnud seitsme paavsti ja kahe vastupaavsti residentsiks. „Avignoni vangipõlveks“ nimetatud perioodil ehitati tagasihoidlik piiskopiresidents ümber suurejooneliseks paleeks. Vaatamegi linnapildis domineerivat Palais des Papes’i ehk paavstilossi, mis oma kümne torniga jätab siiani vallutamatu kindluse mulje. Kunagises paavsti hiilguse ja intriigide linnas on muudki huvitavat nagu näiteks laulusõnadest tuntud Avignoni kivisild ja rohkelt kunstigaleriisid, kohvikuid ning poode. Paavstid jõudsid lisaks Avignoni paleele oma siinoleku ajal ehitada lähikonda suveresidentsi, mis kandis nime Chateauneuf. Tänapäeval seisab see varemetes, kuid sellele vaatamata toodetakse siinses piirkonnas tänini Côte du Rhône’i parimaid veine. Paavstide liigset veiniarmastust ei jätnud omal ajal mainimata ka Avignoni õukonda külastanud luuletaja Petrarca, kuid see ei kahanda tänapäeval selles kaunis maalilises kantsis toodetud veinide väärtust. Degusteerime meiegi kohaliku piirkonna veini, et lisaks tavapäraselt pakutavale suvisele roséle oma maitseelamusi rikastada. Seejärel sõidame Les Baux de Provence’i kindluslinna, mis asub kõrgel kaljul ja linna nimi Li Bais, tähendabki provansaali keeles kaljut. Õukondlikku kantsi ülistati ka rändavate trubaduuride luules ja siinsed valitsejad pidasid end Jeesuse sündi kuulutanud tarkade järeltulijateks. Hiljem paavstidele ja kuningale vastuhakanud protestantide varjupaik hävitati küll ususõdades, kuid kindlusmüürid, kivist kabelid ja munakivisillutistega tänavad on siiani säilinud.

Info: Paavstide palee 17 € (koos sillaga); Veini degusteerimine Chateauneuf du Pape’is 15 €

Prantsusmaa Metsikuks Lääneks kutsutud Camargue on Rhône’i jõe suudmeala, kus leidub nii liivaluiteid, märgalasid ja soolajärvi kui ka flamingosid, valgeid hobuseid ja musti härgi härjavõitluse tarbeks. Valgetel hobustel ratsutavad Camargue´i gardiansid, kohalikud kauboid, kes esialgu elasid õlgedest cabanes’teks kutsutud onnides, etendavad siiani olulist osa vanade tavade säilitamises. Unikaalse floora ja fauna poolest tuntud paik on ühtlasi kogu Prantsusmaa kuulsaim riisikasvatus- ja soolatootmispiirkond. Camargues, Prantsusmaa soolakeldris, kuhjatakse „mere valge kuld“ kõrgeteks säravatakse kristallküngasteks, mida kutsutakse camelles ja mis juba kaugelt silma hakkavad, olles ühtlasi ka piirkonna maamärgiks. Külastame meiegi gurmeesoola tõelist sünnipaika Salins D’Aigues Mortes´i, kus soola ekstraheerimise menetlus on aegade jooksul üsna vähe muutunud. Soolakuhjade vahel sõites ja jalutades saab selgeks, et soola teral ja maitsel on oma hierarhia ning miks soolapannide pärliks on just fleur de sel- soolalill. Seejärel teeme jalutuskäigu kõrgete müüridega ümbritsetud keskaegse linnapildi säilitanud Aigues Mortes’ linnakeses ning sõidame edasi mustlaste palverännupaigana tuntud armsasse mereäärsesse liivarandadega ümbritsetud Saintes Maries de la Mer’i, mis on oma nime saanud laevahukus randa uhutud pühade Maarjate järgi. Soovijatega läheme laevasõidule, et imetleda Camargue rannikut ja unikaalset märgala.

Info: Rongisõit soolabasseinide vahel 11.50 €; Laevasõit Camargues 14 €; Aigues Mortes’ linnamüür ja muuseum 12 €, kuni 26 a tasuta (pildiga dokument vajalik)

Postkaartidelt tuttavad kindluskülad villes pèrches on Provence´i mägisem pool. Eemal künkal kõrguv kivikatuste kogum, päikesest pleekinud heledad paekivist müürid ja taevapoole kõrguv kirikutorn ümbritsetud viinamarjaistanduste vaibast, selline ongi rustikaalne Provence. Üks taolisi mägikülasid Gordes on järjekordne romantiline Provence’i kindluslinn, mis on kuulsust kogunud Peter Mayle´i romaani järgi tehtud filmi Hea Aasta tõttu. Külastame oliivõli pressikoda, et degusteerida kohaliku istanduse kuldkollast oliivõli ja tapenade’i ehk provansaali „musta võid“ ning uurida viljade teekonda oliivist õliks. Piirkonnale iseloomulikke oliivikarva maastikke ilmestavad, olenevalt muidugi aastaajast, erklillad lavendlipõllud. Ilma lavendli ja lavandiinita oleks tänapäeva parfüümitööstust raske ette kujutada ning neid imepäraseid taimi kasutatakse alates seepides kuni jäätiseni. Külastame lavendli muuseumit, et tutvuda lavendlitööstuse köögipoolega ja hingata sisse sõõm ehedat kontsentraati, mis pea selgeks lööb ega lase reisimälestusi unustustehõlma vajuda. Seejärel sõidame Luberoni mägedesse, kust avanevad kaunid vaateid ookrikarva kaljudele, mille legendi kohaselt olevat punaseks värvinud võitluses langenud sõnakuulmatute inglite veri. Roussillon ongi kõige tuntum ja külastatuim ookri leiukoht, kust siiani saadakse pigmenti kunstitarvete ja isegi kosmeetikatööstuse tarbeks.

Info: Lavendli muuseum 7 €; Oliiviõli muuseum 5 € (hind täpustamisel); Roussilloni matkarada 3,50 € üksikpilet, 2,50 € grupipilet (15 in), lapsed alla 10 a tasuta

Sõidame Prantsusmaa ühte vanimasse ja ühtlasi ka suurimasse sadamalinna, multikultuursesse Marseille’sse.  Jalutame vana sadama piirkonnas, kuhu kunagi Massilia asutanud kreeklased randusid ja kus tänapäevalgi on jahi- ja mootorpaadisadam ning tegutseb igahommikune vilgas kalaturg. Marseilles avaneb võimalus proovida hautiselaadset, ja ehk kuulsaimat kalasuppi, bouillabaisse’i. Soovijatega võtame ette laevasõidu Ifi kindlusesaarele, mis asub sadamast paari kilomeetri kaugusel ja kus Alexander Dumas’ romaanikangelane krahv Monte Cristo vangistuses viibis ning kuningas François I paavstile kingituseks mõeldud ninasarvikut kohtas. Peale laevasõitu sõidame Cassis’ väikelinna, mis näeb välja kui piltpostkaart ja pole kaotanud oma algupärast kaluriküla võlu, inspireerides sellega ka mitmeid maalikunstnikke nagu Signac ja Dufy. Cassis’ piirkond on tuntud ka oma kuivade valgete veinide poolest, mida kaldapealsetes kohvikutes ja söögikohtades mereandide kõrvale pakutakse.

Info: If’i saare laev 10 € (grupipilet), muuseum 5 € (individuaalne); Cassisi rong 10 €