Uued Tenerife 2021 kevadised kultuuri- ja puhkusereisid juba meie kodulehel. Vaata lisaks SIIT >
Reis Tenerifele 25.12.2020 - 01.01.2021
Heigo sahk, reisi giid
Fotomeenutused reisist peale artiklit ning Germalo Reiside Facebooki lehel >
Eriline aasta ja endiselt eriliselt armas Tenerife
See aasta on olnud eriline meile kõigile. Veelgi erilisemaks selle sõna kõige paremas tähenduses kujunes aastavahetus mitmekümnele Germalo Reiside kliendile, kes 1. jõulupühal Tenerifele ja sealt uue, 2021 aasta esimesel päeval, tagasi lendasid.
Ja tõesti, kõikide ära jäävate reiside taustal oli lausa kummaline vaadata tablood Tallinna lennujaama check-ini laua kohal kirjadega:
MYX571 16:15 Tenerife. Tõsiselt või? Tõsiselt, jah! Mis see siis on – pidu katku ajal või hoolikalt kaalutletud otsus? Ikka viimane.
Ei Tallinnas ega ka Tenerifel pole lennujaamadesse eriti asja inimestel, kelle tervis pole kontrollitud. Lennukisse aga ei lubata üldse ilma eelneva testita. Julgen väita, et mõlemad lennujaamad ja lennuk olid ühed kõige turvalisemad keskkonnad sel hetkel, vähemalt võrreldes Tallinna ostukeskuste ja linnatranspordiga.
Tenerife võttis vastu turiste tingimusega, et test on eelnevalt tehtud ning peatutakse hotellides, mitte ei seguneta kohalikega. Maski tuleb kanda kõikjal avalikus ruumis liikudes, ka tänaval ja rannas. Rannas võid olla maskita kui lebad ühes kohas, tänaval võid olla maskita kui teed suitsu 1,5 meetri kaugusel lähimast inimesest. Rannas ma maske siiski väga ei märganud, pigem oli ruumi ja värsket õhku ning inimesed, kes oskasid seda hinnata, oskasid hinnata ka distantsi teineteisega. Aga üldiselt Tenerifel ei tundunud olevat nii, et tahan kannan maski, tahan ei kanna. Kohalikud on varmad sulle meelde tuletama, milline on kord ning peavad sellest ka ise kinni.
Restoranid teenindasid kliente viisakalt ja varmalt avatud terrassidel või tänavale paigutatud laudade ääres, välitingimustes toidu nautimiseks on Tenerifel enamasti muidugi ka head ilmastikutingimused. Hommikusööki serveeriti siiski hotelli oma kinnises restoranis rootsi laua moel. Hommikusöögile tuli minna kandes maski, mille võis ära võtta laua taga istudes, restoranis ringi liikudes tuli see taas ette panna. Hommikusöögi ajal tutvusime ka uut sorti lauatarbega – plastmassist pintsettidega. Alguses meenutas see mulle seda riista, millega õues laudlinasid tuule vastu laua külge kinnitatakse, teised arvasid, et sellega tuleb viirus ükshaaval ninast välja õngitseda. Tõde oli aga argiselt lihtne – see oli ainus riistapuu, millega võis endale rootsi laualt taldrikule toitu tõsta, tegelikult mõistlik ju.
Reisi toimumise ajal oli saarel liikumispiirang õhtul kella 10-st hommikul kella 6-ni. Kõige kummalisem oligi saabuda peale kella kümmet Tenerife vanimasse kuurorti Puerto de la Cruzi, mille tänavad olid saabumise hetkel küll kaunite jõulukaunistustega, ent siiski hingetult tühjad. Hommikul loomulikult linn taas ärkas - koos päikesega, koos kohvikutega, koos kohalike elanike ja külalistega.
Kokkuvõttes võib öelda, et ega reisimine tavalisest palju ei erinenud – maskid, veidi rohkem pabereid ning vähem rahvast igal pool. Kindlasti ei valitsenud ei kohalike ega ka reisiseltskonna hulgas müstilist ärevusõhkkonda, millest avalikus ruumis ikka jutuks tuleb - tähelepanelikkusest ja teineteisega arvestamisest täiesti piisas, aga seda peaksime tegema niikuinii iga päev.
Puerto de la Cruz – Tenerife esimene kuurort
Tenerife jaguneb kaheks – põhjapoolne osa, kus elavad kohalikud ja õitseb kanaaride kultuur ning lõunapoolne osa, mis sai elu sisse alles massiturismi ajastul ja kus kohalikke käib palju tööl, aga elab väga vähe. Laialt on levinud arvamus, et põhjas on alati külmem ning lõunas alati hästi soe. See peab paika suve kohta, kui lõunas võib olla lausa lämmatavalt palav, kuid aastaringi see alati ei päde. Nii oli ka möödunud aasta viimane nädal põhjapool päikeselisem kui lõunas – see sõltub tuultest.
Puerto de la Cruz oli väga hea sihtkoht ja peatuspaik mitte ainult ilma tõttu, vaid ka seepärast, et seal oli tänaval ikka inimesi ka. Linnas elab oma 35 000 kohalikku. Linnake oli mõningat aega Tenerife peamine värav, siia saabusid ka esimesed kuulsad puhkajad, Alexander von Humboldt ja Agathe Christie teiste seas. Siin töötas ka Eestis sündinud ning üles kasvanud Saksa teadlane Wolfgang Köhler, kes uuris Esimese ilmasõja ajal tänaseni alles olevas Casa Amarillos inimahve. Linnas on mitu randa, mereveega täidetud basseinid ning, mis kõige tähtsam, säilinud on Tenerife õhustik värviküllaste hoonete ning rõdudega.
Botaanikaaed
1788. aastal lasi suure ninaga Hispaania kuningas Carlos III rajada siia botaanikaaia, kus uuriti eksootilisi taimi ja valmistati neid ette kuningliku botaanikaaia jaoks mandril. See aed on alles tänaseni ning on just paraja suurusega. Tee botaanikaaeda viib läbi linnaosadest, kus Lääne Euroopa pensionärid on ennast talveks sisse seadnud. Neid näeb rohkesti avatud baarides ja restoranides aega veetmas.
Ringsõit põhjarannikul
Põhjarannikule on koondunud valdav osa saare pärandist. Kõrvuti pealinnadega palistavad rannikut kaunid väikelinnad – La Orotava, Icod de los Vinos, Garachico ja mägede vahel peidus Masca oma kaheksakümne elaniku ja kuulsa, kahjuks praegu küll suletud, matkarajaga.
Tenerife ja Kanaari saarte pealinnad San Cristobal La Laguna ja Santa Cruz de Tenerife koos saarte kaitsepühaku Virgen de Candelaria residentsiga moodustavad Kanaari saarte suurima linnastu rohkem kui poole miljoni elanikuga. Esimene neist oli pealinn paar sajandit tagasi, teine koos Las Palmasega praegu. Ülikoolilinn La Laguna rõõmustab meid ajaloolise hõnguga ja tasakaalukusega, Santa Cruz, maailma suuruselt teise karnevali kodulinn, naudib kaasaegset elurütmi ja arhitektuuri. Õdusad on tegelikult mõlemad. Virgen de Candelaria ukse ees seisavad aga valvel üheksa guantšide valitsejat sümboliseerivat kuju – kummardus saarte algsetele asukatele, kelle lugu on täis mõistatusi kuni tänase päevani.
Teide – Kanaari saarte valitseja
Mõneti on Euroopas vedanud – vabalt saad jalutada vulkaanide ümber. Nii Vesuuv kui ka Etna Itaalias on kindlad turismisihid, Santorini tegevvulkaani kaldeeras saab suisa laevaga ringi sõita ning Teide tegevvulkaani kaldeeras saab rahulikult sõita bussiga, jala ringi uidata ning ka vulkaani tippu tõusta. Teide on Kanaari saarte sümbol ja kõige enim külastatud Euroopa rahvuspark. Miljonid aastad on vorminud lummava maastiku, mida võib jäädagi vaatama. Vahelduvad värvid, vahelduvad vormid, esindatud on kõik vulkaanilise tegevuse produktid ning seda on raamimas unikaalne taimestik. Ainult et riideid tuleb rannikult Teide kaldeerasse tõustes rohkem selga panna – kõrgel on alati jahe.
Selline on hästi lühike kokkuvõte reisist Tenerifele koroonakinnises maailmas. Tänan kõiki innustavaid reisikaaslasi ja soovin head uut aastat!
Jälgige meie kodulehte, me kavatseme ära kasutada iga mõistliku võimaluse reisimiseks!
Teie Heigo Sahk