Ühe reisi Prantsuse Rivierale peaks iga inimene vähemalt kord elus ette võtma. Asi ei ole selles, et seal on ilus ja soe, vaid selles, et seal on kõik erakordne. Näiteks see, et juba 19. sajandi keskpaiga Nizzas loodi komisjon, mis töötas välja linna ning ranniku arendamise põhimõtted, valis välja sobilikud värvid tulevastele hoonetele ja asus looma botaanilist rikkust. Taevas ranniku kohal paistab siin eriti puhas ja laseb päikesevalgusel peegelduda vastu oskuslikult valitud värvidelt, tuues kirkalt esile iga viimase kui tooni. Kuulake ka hommikusi hääli – need on nii puhtad ja selged.
Taevasinisel rannikul on kokku sulanud kahe suure Euroopa kunsti- ja moerahva – itaallaste ja prantslaste – viimistletud maitse, prantsuse vaba vaim on valla päästnud vere poolest põhiliselt itaalia päritolu elanike loova energia, millele on lisandunud jõudu ja värvi nii mujalt Euroopast kui ka Vahemere lõunakaldalt. Siia on kogunenud tohutu varamu kunsti ja kultuuri, mis ühendab rannikut tihedalt kogu ülejäänud Euroopaga ning kaugemalegi.
Rivieras puhkamise kultuurile panid kunagi aluse aristokraadid, põhiliselt Inglismaalt ja Venemaalt. Vaatamata sellele, et nad ise on ammu lahkunud, võtab nende poolt loodud suursugune õhkkond võimu igaühe üle, kes siia puhkama satub. Kõige selle juurde kuulub sillerdav meri arvukate randadega, esinduslik valik prantsuse, itaalia ja teiste Vahemere rahvaste parimaid sööke ja jooke.
Otselend Tallinn-Nizza kell 07:10-09:35 (kohalikud kellaajad, lend BT865). Palun kontrollige väljalennu aega ka vahetult enne reisi!
Tere tulemast Côte d’Azuri ehk Taevasinise ranniku pealinna Nizzasse – valguse ja lillede linna.
Lennujaama ühendab kesklinnaga üks Euroopa kuulsamaid promenaade – Inglaste promenaad. Rohkem kui kahesaja aasta jooksul on tagasihoidlikust teerajast mererannas kasvanud välja kaunis ning esinduslik peatänav, kus mugav liikuda nii autodel kui ka puhkajatel. Palmidega ääristatud tee kaardub ümber Inglite lahe, tulederead toonitamas pimeduses rannajoont. Kunagi ääristasid promenaadi villad, hiljem tulid nende asemele mitmekorruselised hotellid, jättes veidi ruumi ka ajaloolistele hoonetele. Peale üksikute säilinud villade leiame siit ka Nizza kuulsaima hotelli Negresco, mis kantud Belle Époque'i vaimust. Tassi kohvi võib siin juua igaüks, selleks ei pea siin elama!
Teeme esmatutvuse Nizzaga. Nizza südalinna hooned ja keskne Massena väljak on loodud pidulikus toonis. Tutvumist vanalinnaga alustame vanast kaubahoovist - tänasest hommikusest turuplatsist ning õhtusest tohutu suurest avatud restoranist - Saleya hoovist. Siin asus 19. sajandil Euroopa esimesi lilleturgusid, kust värsked õied toimetati mööda Euroopat laiali, sealhulgas kiirrongiga ka Peterburi. Jalutame mööda Inglite lahe kaldapealset ning suunsume üles vanalinna kohal kõrguva Lossimäe vaateplatvormidele. Siit avanevad kaunid vaated kogu linnale. Lossimäe teiselt küljelt leiame vanade Nizza kalmistute rea: astume sisse katoliiklaste kalmistule, mida on paslik võrrelda skulptuuride pargiga vabas õhus.
Laskume mööda kaldteed ja treppe alla vanalinna tänavatele tagasi: Savoia hertsogite palee, Kohtumaja, Sainte Reparate’ peakirik, kellatorn, kalaturg, Saint François torn, Garibaldi väljak.
Keset Nizza linna voolab maa all torudes Pailloni jõgi, selle peale on ehitatud terve rida kultuuriasutusi ning parke ja purskkaevusid, millega tutvudes jalutame tagasi Massena väljakule.
Siit väljakult alguse saav Massena tänav on jalakäijate tsoon, kus on palju erinevaid söögikohti, aga ka tänavakunstnike ning -muusikuid. Tutvustame mõnda menüüd ning jätame vaba aja lõunastamiseks.
Peale lõunat istume bussi peale ning teeme veel ühe ringi kesklinnas, et saada pildile sõjamonument, sadam, Acropolise keskus, linna raamatukogu koos „Ruudus peaga“ – skulptuuriga, mille sees asub raamatukogu kontor. Seejärel sõidame üles Cimiez’ künkale, kus asus roomlaste Nizza – 20000 elanikuga Cemenelum – Mereäärsete Alpide pealinn. Jalutame ringi Cimiez’ majade ning aedade vahel.
Seame ennast mõnusalt sisse ja majutume seitsmel järgneval ööl hotellis (hotellivalik reisiprogrammi lõpus). Päeva teisel poolel soovitamegi just suunduda Inglaste promenaadile - jalutuskäik, mõnus suplus, sissejuhatus Prantsuse köögikunsti - nädalane avastusretk imelisel Taevasinisel rannikul võib alata!
2. päev CANNES - GOURDON - ST. PAUL DE VENCE
Täna suundume Nizzast lääne poole ehk siis Itaaliast eemale, Prantsusmaale lähemale.
1835. aastal suundus Inglismaa lordkantsler Henry Brougham Nizzasse puhkama, kuid seal oli just puhkenud koolera epideemia ning ta otsustas ennast kusagil ohutumas kohas sisse seada ehk siis Cannes’i nimelises kalurikülas. Peagi olid teised britid kantsleril sabas ning kuurort oligi sündinud.
Saja aasta pärast, 1938. aastal, oli seis aga selline: tolleaegne ainuke filmifestival Veneetsias oli lootusetult langenud Hitleri ning Mussolini käe alla ning muu maillm hakkas otsima uut kohta festivali pidamiseks – selleks sai Cannes, küll juba pärast maailmasõda.
Hästi laheda atmosfääriga Cannes on väga erinev Nizzast – siin on esiteks liivarannad, teiseks kõik on õiges suuruses nii, et sa tunned, kuidas su jõud käib sellest kohast üle ning sa kasvad linnaga kergesti kokku.
Pärast saabumist Cannes’i teeme koos jalutuskäigu ümber festivalide palee, otsime üles lemmiknäitlejate käejäljed tänava äärest, märgime ära promenaadi ääres kuulsaimad hotellid, hindame ära jahid sadamas ning vaatame üle kaubanduse linnavalitsuse taga kitsastel tänavatel, et vabal ajal õiged kohad kergesti üles leida. Vaatame üle ka kuulsa kinoseina bussipeatuse juures, millele on maalitud tuntud stseenid kuulsatest filmidest.
Jalutuskäigu lõpetame rannas. Edasi saab igaüks jagada ennast vastvalt oma soovidele ranna ja linna vahel, vaba aja sisse jääb ka lõunaaeg.
Sõidame bussiga kõrgemale Alpide suunas ning jõuame 758 m kõrgusel olevasse mägikülasse Gourdoni, kust avanevad hunnitud vaated kogu rannikule all. Tegemist on hästi säilunud feodaalse külakesega kindlusega keskel, ka pesupesemise katusealune on alles ning palju huvitavat käsitöökaupa poodides. Teeme väikese peatuse vaadete nautimiseks. Gourdonist lahkume läbi Hundijõe kanjoni, taaskord erakordselt haarava maastiku.
Lühike bussisõit viib meid järgmisse iseäralikku linna nimega St. Paul de Vence, kus elab veid üle 3000 elaniku, kellest enamik on ühte või teist moodi seotud linnas tegutsevate kümnete kunstigaleriidega.
Kunstnikud otsivad kohta, kus elu odav ja hea rahulik loomingule pühenduda. Rannikulinnad muutusid paljude jaoks liiga ülerahvastatuteks ning kalliteks, nii otsiti üha uusi kohti rannikust eemal.
St Paul de Vence’i kuulsaim kunstnik oli Marc Chagall, kes on siia ka maetud. Prantsusmaa kultuurieliidist olid igapäevased külalised Yves Montand ning Simone Signoret, kes siin abilellusid, samuti Lino Ventura, Jacques Prevert.
Kui odav elu ka ei oleks, kunstnikel napib raha nii või teisiti. La Colombe d’Ori („Kuldtuvi“) kõrtsi omanik hakkas kunstnikke jootma-toitma, võttes vastu tasuks nende teoseid. Nii pandi alus kõrtsi kunstikogule, mida seal einestaja saab toidu kõrvale nautida. Osa teoseid tuli aga kunstikaupmeeste kaudu ka rahaks vahetada, nii tekkis kunstikaupmeestel, keda Rivieral palju ringi liikus, komme astuda läbi ka St. Paul de Vence’ist, mis tasapisi tegi väikelinnast ühe maailma mõjukama kunstikauplemise keskuse. Niisugused asjad saavad juhtuda ainult Prantsusmaal!
Jalutame hästi hoitud vanalinnas müüride vahel, vaatame üle Marc Chagalli haua ning jätame vaba aja lõunatamiseks ning kunstiga tutvumiseks galeriides.
3. päev VABA PÄEV NIZZAS
VALIKEKSKURSIOON: ANTIBES - MITTE AINULT PICASSO, PÄEV KOOS KERGE MATKAGA CAP D’ANTIBES’I POOLSAAREL (lisatasu eest)
Tänane teekond viib meid ühte ranniku vanimasse linna – kreeklaste poolt 4. saj. e. Kr asutatud Antibes’i. Kui Nizzast ida pool valitses kunstis Jean Cocteau nimi, siis linnadel Nizzast lääne pool on rohkem vedanud – nende käilakuju on olnud Pablo Picasso isiklikult. Ta on jõudnud aega sisustada Antibes’i rannas ning pidada linna kindluses ateljeed, millest kasvas välja kunstimuuseum. Ta jõudis tutvuda Antibes’i eeslinna Vallaurisi pottseppadega ning pidada seal pikalt keraamikatöökoda ning, lõpuks, elas Picasso elu lõpuaastatel Cannes’i eeslinnas Mougins’is, kus ta ka suri.
Kõigepealt vaatame Antibes’is ringi. Linna ümber on säilinud märkimisväärne osa müürist, rannikult leiame aga kauni 17. sajandi kindluste meistri markiis de Vaubani tähekujulise kindluse, mille paksude müüride vahele on ettenägelikult paigutatud noortekeksus.
Mereäärsete tänavate ääres näeme mitmeid elamuid, mis on oma iidse välimuse säilitanud ning saame sel moel aimu, kuidas siin ammustel aegdel maju ehitati.
Keset linna seisab uhkelt Grimaldide kindlus, mille seest leiame muuseumi, kus on eksponeeritud Pablo Picasso ja tema kaasaegsete Jean Cocteau, Joan Miro ja Max Ernsti loomingut.
Veidi allpool tänaval leiame eest aga korraliku Provence’i turu, mis töötab iga päev.
Kui linn on üle vaadatud, seame sammud Cap d’Antibes’i poolsaarele, kus asub kuulsaid hotelle ning villasid ja kauneid aedasid. See on Nizzast läänepool üks kõige luksuslikemaid paikasid ning tuntud muide ka selles poolest, et siia asus elama mitmeid Venemaa kõrgaadli esindajaid pärast revolutsiooni.
Cap d’Antibes’i poolsaarel jalutamise parimaks viisiks on võtta ette rada, mis kulgeb mööda rannikut ilma suurte tõusude ning langusteta, paremale poole jäävad villad ja nende aiad, millest pea igaüks vääriks botaanikaaia tiitlit ning vasakule meri ning rannad. Männid, kuulsad hotellid ja villad moodustavad siin omaette kaugele merre ulatuva maailma, millel paistab olevat vähe pistmist argise eluga.
4. päev VABA PÄEV
Prantsusmaale reisimine on Eesti kodanikule viisavaba. Siseneda võib nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.
Prantsusmaal pakutakse kontinentaalset hommikusööki, st kohv/tee, mahl, saiake, moos.
Vastavalt rahvusvahelistele hotellireeglitele toimub check-in hotellitubadesse alates kell 14:00. Ärasõidupäeval vabastatakse hotelli toad vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele kuni kl 11:00. Toa kasutamise pikendamine sõltub hotelli võimalustest ning see tasutakse kliendi poolt kohapeal.
reisijal on õigus kaasa võtta üks äraantav pagas kaaluga kuni 23 kg, mille maksimaalne suurus (laius + kõrgus + sügavus) võib olla mõõtudega kuni 158 cm.
reisija tohib lennuki salongi kaasa võtta ühe käsipagasi ühiku, mille maksimaalne suurus võib olla mõõtudega 55x40x23 cm, ja väikese isikliku eseme (käekott, arvutikott) mõõtudega 30x40x10 cm. Käsipagasi ja isiklike esemete kogukaal võib olla kuni 8 kg. Käsipagasis ei tohi olla keelatud esemeid. Vedelikke ja kreeme võib olla käsipagasis alla 100 ml pakendites, kokku kuni 1000 ml.