Külastame templikompleksi varemeid Parnassose mäe jalamil, kus asus üks kuulsamaid Vana-Kreeka oraakleid. Kreeklaste jaoks eksisteeris ‘elu enne ja elu pärast Delfis käiku’. Legendi järgi oli Delfi koht, kus kaks kotkast, kelle Zeus erinevates maailma otstes lahti lasi, uuesti kohtusid. Zeus heitis täpselt sellele kohale Püha kivi ja Delfi sai tuntuks maailma keskpunktina. Piisab ainsast pilgust loodusele, et mõista, miks antiik-kreeklased Delfit maakera “nabaks” kutsusid. Haarav, aukartust äratav vaatepilt köidab juba enne, kui avaneb võimalus külastada Apollo pühamu võimsaid varemeid, mille müstika on ikka veel elav. Delfi ajalugu algab 1400. aastal eKr ja on otseselt seotud Delfi oraakliga. Kuningad ja sõdalased tulid Delfisse Püütia oraakli (preestritari) käest nõu küsima.
Lõunapeatus Arahhova külakeses (lisatasu eest). 

Info: Delfi arheoloogiline ala ja muuseum 12 €

Linnaekskursioon Ateenas:  Akropol, agoraa, Plaka linnaosa, vahtkonnavahetus parlamendihoone juures. Kreeka pealinn, nelja miljoni elanikuga kosmopoliitne linn, mis kunagi ei maga. Tuhat aastat on Akropol olnud Ateena sümbol, lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga. Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mošee, mõjub meile sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal. Antiikne agoraa (turuplats) Akropoli jalamil ei olnud vanasti mitte ainult linnriigi ärielu keskus, vaid ka poliitika-, kultuuri- ja usuelukeskus. Plaka on tänapäeva Ateena vanim ja kauneim piirkond, labürint, kitsaste trepp-tänavate ja alleede kogum, kus on võimalik jalutada, suveniire osta (peamiselt kauneid kunsti- ja käsitööesemeid), niisama kaubelda või lihtsalt puude varjus frappet e. külma kohvi nautida.
Konstitutsiooni väljaku ääres, parlamendihoone ees valvavad Kreeka vabadussõjast osavõtnute mälestuseks Tundmatu sõduri hauda evzonesid, rahvuskaartlased, kelle vahtkonnavahetust peetakse üheks maailma keerulisemaks ja huvitavamaks tseremooniaks ning kelle vorm - foustanela seelik ja sarouchi tupsudega kingad - on pärit Epeirose mägede rahvarõivastest. Vaba aeg, võimalus külastada muuseume.

Info: Ateena Akropol 30 €, pensionäridele 15 €, sisaldab sissepääsu 6 arheoloogilisele alale

Kreeka saartest oleme kõik kuulnud, igaüks neist on omanäoline. Võtame ette reisi väikesaartele – Hydrale ja Spetsesele, et tundma õppida teistsugust Kreekat, suurte meremeeste Kreekat. Päevane laevareis viib meid Argosaroonia lahele, kus ranniku lähedal asub kümneid saari ja saarekesi. 
Lummav merereis viib meid romantilisele Hydra saarele. Kuulsusrikka ajalooga saar, mis andis suure panuse kreeklaste vabadusvõitlusesse 19. sajandil on tänapäeval muutunud loomeinimeste ja turistide lemmikpaigaks. See on saar, kus pole teid ja ainsaks transpordivahendiks on eeslid ning muulad. Ka joogivesi tuuakse saarele suurte laevadega. Sadamapromenaad on palistatud kohvikutest, tavernidest ja siitsamast saab rentida ka kohaliku takso – eesli, et ette võtta muljeterohke retk kauni linnakese tänavatel. Spetsese saare tähendus kreeklaste jaoks on eriline, sest siin elas vabadussõja kangelane naisadmiral Laskarina Bouboulina. 19. sajandil saab Spetses glamuurse kõrgseltskonna puhkusepaigaks. 
NB! Päeva jooksul võimalik ka ujuda, soovi korral ujumisasjad kaasa!
 

Ekskursioon Peloponnesose poolsaarel.
Mükeenest on pärit traagilised müüdid. Kohapeal olles olete nõus uskuma kõike – sealt sai alguse Trooja sõda, seal kujunes Agamemnoni, Orestese ja Elektra saatus. Selle kõik on Aishylos kirja pannud oma triloogias ’Oresteia’. Sama põnev on Mükeene ise – kõrgel mäenõlval seisavad uhked kükloopmüürid, ammuste intriigide tummad tunnistajad, mille legendi järgi kükloobid ise kohale kandsid. Kuidas muidu seletada tohutuid kivimüüre, mille paksus on keskmiselt viis ja pool ning kõrgus üksteist meetrit. Seal võid liikuda mööda kunagiste sõjameeste poolt sissetallatud rada läbi võimsate Lõviväravate, mööda marmortreppe kuninga palee megaronini, kust avaneb hingemattev vaade.
Vaba aeg endises Kreeka pealinnas Naphlionis, mis on tuntud oma romantilise vanalinna ja kõige maitsvama köögi poolest. Siiani peetakse Naphlioni Kreeka kõige veneetsialikumaks linnaks, kaunid kitsad tänavad ja neoklassitsistlikud majad võluvad ka kõige kriitilisemaid külastajaid. Soovijatega külastame taverni, kus soovitame proovida just mereande. Kuna Kreeka on pea igast küljest ümbritsetud merega, on kreeklaste toidulaual tähtsal kohal kala ja teised mereannid. Soovite proovida hõrgutavat kalamarikiat ehk kalmaari, octopodi ehk kaheksajalga või sardeles ehk sardiine? Või hoopis valige menüüst garides saganaki ehk feta juustuga ahjus üleküpsetatud krevetid? Valikuid on palju ja kala ning mereande osatakse niivõrd hästi valmistada, et toidud viivad suisa keele alla.
Kreeka on teatri sünnimaa. Naphlioni lähedal asub Epidauros, kus kunagi kummardati arstikunsti jumalat Asklepiust ja tema tütart Hygeiat. Seal oli omaaegne sanatoorium, tervisekeskus, kus tavapärase ravimise kõrval kasutati ka nn. alternatiivmeditsiini – tervisesporti, unenägude seletamist ja selle põhjal ravi määramist, maomürki. Antiikinimese jaoks oli hinge tervis sama tähtis kui kehaline heaolu ja selle tõttu oli seal ka teater. Epidaurose teater, mis mahutab 14 000 pealtvaatajat, on tänapäevani säilinud peaaegu muutumatuna, senini esitatakse seal antiikkirjanike teoseid. Kõrges poolkaares tõusevad sajad astmed mäekülge mööda üles. Kõige ülemiselt mademelt vaatavad vastu inimtühjad kolletunud mäed ja hiigelsuur päike. Epidaurose teatrit peetakse maailma kauneimaiks ja parima akustikaga teatriks. Lava keskel sosistatu on kuulda ka kõige ülemistele pingiridadele. Muuseumis on välja pandud tolleaegsed retseptid ja arstiriistad.
NB! Päeva jooksul võimalik ka ujuda, soovi korral ujumisasjad kaasa!

Külastame Olümpiat. See oli üks kõige tähtsamaid antiikpühapaiku, pühendatud jumalate isale Olümpose Zeusile. Olümpia on olümpiamängude sünnikoht ja samuti koht, kus neid korraldati. Nii jumalate kummardamine kui ka müütilised vastuseisud, mis Olümpias toimusid, on sajandite sügavusse kadunud. Ometi on traditsioon sama vana kui ajalugu: sportlased kaugetest maadest kogunevad, et rohkearvuliste juubeldavate fännide ees oma võimeid demonstreerida.,
 

Vaatame Termopüülide maakitsust, kus toimus muinaskreeklaste sangarlik lahing Pärsia vägede vastu. Läbime Tessaalia maakonna. Järgneb järskudel kaljutippudel paiknevate saladuslike Meteora kloostrite külastus. Meteoora on üks kõige hämmastavamaid kohti Kreekas, kui mitte kogu maailmas - sõna Meteoora tähendab sõna-sõnalt ‘õhus hõljumist’ ja loomulikult toob see meelde sõna "meteoor". Pirkonna asustasid esimesena mungad, kes 11. sajandil elasid mägedes koobastes. Kui türklaste okupatsiooni, teeröövlite võimutsemise ja seadusetuse ajal muutus elu ebakindlamaks, ronisid mungad järjest kõrgemale, kuni nad elasid ligipääsmatutel tippudel, kus nad said ehitada, tuues materjali ja inimesed üles redelite ja korvidega ning ehitasid esimesed kloostrid. Nii pääsesid inimesed kloostritesse kuni 20. sajandi 20. aastateni ning nüüd viivad tippu teed, rajad ja trepid.Usutakse, et kui poleks olnud kloostreid, siis oleks helleni kultuur kadunud ja tänapäeva Kreeka oleks Osmanite impeeriumi peegeldus, mis oleks vähe teadnud oma juurtest ja ajaloost. Kloostrid tõmbasid ligi mitte ainult sügavalt usklikke, vaid ka Kreeka filosoofe, poeete, kunstnikke ja mõtlejaid. Tänapäeval tegutseb ainult kuus kloostrit. Need on asustatud vaid väheste munkade ja nunnadega, kuid pakuvad sellegipoolest harukordse elamuse ortodokssest kloostrielust.
Lõunapaus Meteora kaljude jalamil paiknevas Kalambaka linnas. Hilisõhtul jõuame tagasi Loutrakisse.
 

Info: Meteora Megalo klooster 3 €