Liitu uudiskirjaga siit >
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  Prindi

Horvaatia türkiissinine meri ja lummavad väikelinnad


Reisimuljeid jagavad meie giidid Merje Paluoja ja Raivo Haab
 

Horvaatia - maa, mille minevik ulatub aastatuhandete kaugusesse ja mille juured on iidsed ning sügavad. 4. saj eKr asutas Rooma impeerium sellele rannikule oma koloonia. Hiljem valitsesid maad nii Habsburgid, ungarlased kui ka türklased. Aastast 1945 kuni iseseisvuse väljakuulutamiseni aastal 1991 oli Horvaatia Jugoslaavia koosseisus.

Aadria mere rannikul asuv Horvaatia on üks Euroopa väiksemaid riike: pindalalt vaid veidi suurem kui Eesti. Hoolimata lähiminevikus peetud lahingutest on Horvaatia tänasel päeval vägagi kiiresti arenev maa. Soodsa geograafilise asendi, fantastilise looduse ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu elab ja areneb Horvaatia paljuski tänu turismil. Seda maad ja rahvast on lausa eriliselt õnnistatud - imekaunis ja vahe dusrikas loodus, mis pakub erinevaid avastusi. Tundub, nagu oleks Horvaatias olemas kõik, mis looja pakkuda oskas. Pea ülima täiuslikkuseni tõuseb looduse ilu rahvusparkides ja romantilisel Dalmaatsia rannikul.

Lasuursinine meri, tillukesi saari täis tipitud käänuline ja rohkete lahesoppidega rannik, kust õhtuhämaruses võib nautida merre loojuvat päikest, imelised keskaegsed kindluslinnad ja viinamarjanõlvad - see ongi Horvaatia. Horvaatia saared on kui rannikupärlid. Meie oma reisil avastame kaht suuremat saart – Krki saar ja Pagi saar. Krki saarelt on pärit horvaatide kuulsaim keskaegne valitsejasugu Frankopanid, kelle kindluseid ja losse on kõikjal Horvaatias. Siit on saanud alguse ka ajaloolises glagoolitsa kirjas horvaadikeelne kirjakunst. Saarel asub idülliline väikelinn Vrbnik, mis pakub oma külastajatele lugematul hulgal väikeseid veinikeldreid. Võtame tavapäraselt meiegi tee ühte nendest ja pole seda siiani pidanud kahetsema. Piirkonna kuulsaimad Zlahtina veinid on lihtsalt suurepärased! Ja loomulikult ei puudu saarel olles ka puhkus rannas, siinne soe ja läbipaistev merevesi ning kuum päike lausa nõuab rannal peesitamist ja ujumist. See on tõesti mõnus!

Pagi saare eripäraks aga on selle kuumaastikku meenutavad pinnavormid. See on saar, kus tehakse kauneid pitslinikuid ja kõrgelthinnatud juustu nimega Pashki sir, sest juba sajandite jooksul on saarel traditsiooniliselt tegeletud veise- ja lambakasvatusega. Saare keskosas asub ka linn nimega Pag. Siin on olemas kõik turistile vajalik mõnusaks puhkuseks: liivarand, jahisadam, hotellid-restoranid. Kuigi meie külastame pelgalt kaht saart, siis tegelikkuses on Horvaatias väiksemaid ja suuremaid saari kokku üle tuhande - nendest 66 on asustatud ja kõigil neil saartel on oma lugu rääkida pakkudes külalistele palju silmailu ning tõelist vahemerelist naudingut.

Sõites dalmaatsia rannikult sisemaa poole muutub loodus mägisemaks. Siin, üsna lähedal Bosnia-Hertsegoviinale, asuvad mitmed kaunimad looduspargid. Ülimalt meeldejääva mulje jätab kahtlemata Krki ja Plitvicka rahvusparkide külastus. Nad on küll sisult sarnased, ent ometigi väga erinevaid emotsioone pakkuvad pargid. Kuigi Krka kosed ei ole nii kõrged kui Plitvickas, on need võimsama läbivooluga. Kõrgeim kosk Krka jõel on Roski Slap, mis langeb alguses madalate kaskaadidena ja siis äkitselt “kukub” 25 meetrit allapoole. Peale seda koske saab Krka jõest aga hoopis järveke. Mõnus suplus karges ja magedas vees kose all kuumal suvepäeval on meeltmööda kõigile.
Horvaatia seitsmest rahvuspargist tuntuim – Plitvicka järvestik – asub mägisel sisemaal. 1979. aastal lisati see üks Euroopa ilusaimaid rahvusparke UNESCO maailmapärandi nimestikku. Plitvicka pärliteks on kuusteist eri tasapinnal paiknevat järve, mis on omavahel ühendatud koskede ja veekaskaadidega, luues niiviisi suisa muinasjutulise õhkkonna. Lopsakate pöögimetsade vahele peitunud türkiissinise veega järvekesed on väga väikesed, kuid sügavad (kuni 40 m). Plitvicka rahvuspark on väga mägine: kõrgeim tipp Mala Kapela mäestikus ulatub 1280 meetrini, ent madalaim punkt paikneb vaid 400 meetrit üle merepinna. Seega ulatub kõrguste vahe rahvuspargi piires peaaegu ühe kilomeetrini. Rahvuspargis mööda laudteid jalutades ja kauneid koski ja järvi pildistades möödub aeg kiiresti!Lisaks muinasjutulisele loodusele pakub Horvaatia muidugi ka ajalugu ja kultuuri. Looduslikud, klimaatilised ja kultuurilised erinevused jagavad riigi mitmeks piirkonnaks: Istria, Kvarner, Slavoonia, Dalmaatsia. Kahtlemata on tuntuim piirkond siiski Dalmaatsia, kuhu igal aastal saabub külastajaid kogu maailmast. Päikesepaistest ja soojadest Vahemere tuultest hellitatud Lõuna-Dalmaatsia kulgeb kitsa ribana piki Aadria mere rannikut. Idüllilised lahesopid, mida maismaa poolt piiravad väärikad Dinaarid. Lugematu arv saari, mis tõusevad otsekui pitsivahust ja kahtlemata Aadria ranniku kroonijuveel - imeline Dubrovnik. Inimkäte ja aastasadade meistriteos - linn, millele võrdset ei ole kusagil maailmas. Sellel, kes maapealset paradiisi otsib, tuleb Dubrovnikut külastada, sest kusagil mujal ei leidu sellist vaikust ja rahu, sellist ilu ja harmooniat - tuleb vaid nõustuda Bernard Shaw tõdemusega. Jalutuskäik vanalinnas ja tiir linnamüüril annavad täpse ülevaate ajaloost ja elus-olust endises Ragusa vabariigis. Dubrovnik on saanud küll kannatada mitmes maavärinas ja hiljaaegu ka serblaste pommirünnakutes, ent on alati samal kujul taastatud. Kunagise Ragusa rikkus ja oskused paistavad kõikjalt silma praegugi.
Üks suurematest Kesk-Dalmaatsia linnadest on Split, kunagine rooma Spalatum. Siit, illüürlaste dalmaatide hõimust, pärines ka üks viimastest tugevatest rooma imperaatoritest Diolectianus. Kui ta 305. a vabatahtlikult keisritroonist loobus, lasi ta oma koduküla kohale ehitada suure ja võimsa palee. Suurelt osalt on see tänaseni alles, linn on sinna sisse kasvanud ja moodustab praegu omaette linnaosa suurte müüride varjus.

Kuulsale Dubrovnikule ja Splitile pakuvad konkurentsi kõik väikesed armsad rannikulinnad oma kitsaste tänavate ja välikohvikutega. Ülimalt mõnus on aeg lihtsalt maha võtta ja juua pokaal veini ning vaadata sadamas randunud uhkeid jahte. Maaline Šibeinik oma uhke UNESCO kaitse all oleva katedraaliga, kuulus keskaegse horvaadi skulptori Juraj Dalmatinaci tööde poolest. Erinevalt pajudest Horvaatia rannikulinnadest, mis on asutatud juba illüürlaste või roomlaste poolt, asutasid Šibeniku horvaadi kuningad 11. sajandil. Meie reisiteele jääb ka võimsate müüride ja suurepäraselt säilinud romaani stiilis kirikutega Zadari linn, mis oli pikki aastaid veneetslaste peamine konkurent Aadria merekaubanduses. Zadar oli ka 4. ristisõja esimene ohver kui Veneetsia doodžid oma laevade eest selle vallutamist nõudsid. 

Meie reisi üks sihtpunkte on Põhja-Horvaatias paiknev Opatija kuurort, mida peetakse Aadria mere üheks populaarsemaks ja peenemaks kuurordiks. Tänu heale pea et lähistroopilisele kliimale kasvavad siin kõik taimed suurelt ja lopsakalt - magnooliad, bambused ja palmid. Kuna Opatija on väga lähedal Istria poolsaarele, siis kahtlemata väärib teha siin päevane ringsõit.Nime on saanud poolsaar kunagise illüürlaste hõimu Histrite järgi. Istria poolsaar on senini oma kultuuri ning looduse poolest ainulaadne.Orud vahelduvad mäetippudega, kus tänaseni seisavad uhke müüriga ümbritsetud kindluslinnad olles tuntud oma erinevate festivalide, veinide ja söökidega.

Istria metsad on kuulsad trühvlite poolest, mida kohalikud elanikud eri viisidel söögiks valmistavad. Meie reisiteele jäävad neli täiesti erinevat linna alustades väikseimast - Motovunist ja lõpetades kuulsa Pula linnaga. Motovun on eriline müüriga ümbritsetud keskaegne linn künka tipus, mida armastavad paljud kunstnikud. Siin jalutades võib tunda täielikku rahu ja vaikust. Miks mitte just siin nautida malvaasia veinide hõrku maitset? Aeg näib siin linnas seisvat ja kõik tundub täiuslik. Rovinj ja Porec on taaskord kaks täiesti võrratut romantilist väikelinna oma kirikute, turuväljakute ja lummavate välikohvikutega. Ja viimaks Pula olles kuulus paljude rooma ajast säilinud ehitiste poolest. Kuulsaim neist 1. sajandil ehitatud uhke amfiteater.Pula on ka tänaseni tuntud laevaehituse poolest, siin asus ka Austria-Ungari suur sõjasadam.
Ka Pula linna ümbritseva looduse ilu ja Aadria mere läbipaistev vesi on teinud sellest linnast väga populaarse suvepuhkuse sihtkoha. Päev triivib Istria poolsaarel seigeldes märkamatult õhtusse ja on meilgi aeg kodutee taas ette võtta. Korralik kiirtee viib meid tagasi Opatija suunas, läbi Ucka mäe ehitatud tunneli jõuame taas Kvarneri piirkonda.

Kindlasti on iga riigi visiitkaardiks sealsed elanikud. Usun, et kõik, kes Horvaatias käinud, on tähelepannud kui viisakad ja heatahtlikud on kohalikud inimesed. Nende külalislahkus ja sõbralikkus lausa nakatab vastama samaga. Horvaadid on loomult üsna tagasihoidlikud, vahel tundub, et vaiksemadki kui eestlased, kuigi tegemist slaavi rahvaga. Neil on tugev rahvuslik identiteet ja nad on uhked oma keele ja traditsioonide üle. Meeldejäävaid maitseelamusi pakub kindlasti Horvaatia köök. Seda iseloomustab maitserohelise rohkus. Aadria merest püütud kala ja mereannid on suurepärased! Köök on aga kindlasti regiooniti erinäoline. Hõrgutisi käime tavapäraselt maitsmas erinevates kõrtsides ja restoranides. Kindlasti tasub proovida vardas küpsetatud lammast või siga! Maiustustest on kõige hõrgumad kohupiima ja hapukoorega struudel ning värskete puuviljadega jäätis.

Meie ringreisi Horvaatias lõpetab pealinn Zagreb. Zagrebis on palju ajaloolisi paleesid ja kirikuid, kuulsaim kindlasti suur Zagrebi katedraal. Kaunis ülalinn oma kitsaste tänavatega ja suur alllinn, laiade tänavate ja viini klassitsistliku arhitektuuriga.
Miks mitte osta endale siit reisimeeneks näiteks üks korralik ja vahva lips? Olgu täpsustatud, et see tänapäevane tarbeese sündis sallina, mida horvaadi ratsaväelased kandsid 30 aastases sõjas 17 sajandil ning mille kohta prantslased kasutasid väljendit a la crovate ehk nimetades seda horvaaadipäraseks. Muuseas patenteeriti Zagrebis 1906 aastal ka maailma esimene täitesulepea.

Horvaatiat on paljud pidanud euroopa üheks kauneimaks riigiks ja seda kindlasti ka põhjusega. Riigil on palju pakkuda turistile ja kõike on parasjagu. Kauneid loodusvaateid, sealjuures rikkalikku ajalugu ja kultuuri. Mõnusat kliimat, kristallselget merevett võrratute randadega ja hõrgutavat kööki. See on riik, mille ilu tuleb oma silmaga kaeda! Horvaadid ise kutsuvad oma kodumaad "Meie Kaunike" - selliste sõnadega algab ka Horvaatia hümn ja just selline see maa ongi!
Prindi lehekülg Küsi lisainfot +372 611 0600

Germalo Reisid on ETFL liige

Reisikirjad
Nepal ja Tiibet - vahetud reisimuljed

Horvaatia - türkiissinine meri ja lummavad väikelinnad

Sri Lanka - unistuste saar

Nepal ja Tiibet - maailma müstiliseimad paigad

Iirimaa ja Šotimaa

Gaskoonia ja Baskimaa

Hiina – taevaaluse keskel, maailma äärel

Portugal - seal, kus lõpeb maa ja algab meri

Prantsuse Riviera: sissejuhatus valguse ja ilu maale

Katkendid Minu Sitsiiliast

Omaan

Etioopia

Iraan