Liitu uudiskirjaga siit >
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  • Reisigurmaanidele
  Prindi

Iirimaa ja Šotimaa

Kaks sarnast, kuid samas väga erinevat maad

 

1. osa KÜLLA CALEDONIASSE


Caledonia – maailma suuruselt kaheksanda saare, Suurbritannia, kõige põhjapoolsem osa. Mägine, kanarbikuline, peidetud losside, suitsuse viski maa, kus mehed käivad ringi kiltides ja inglise keelt kõnelevad tugevasti r-i põristades või kasutavad suhtlemiseks hoopis tavaeurooplase kõrvale hiina keelena tunduvat gaeli keelt.

Kuigi on tegemist saare kõige kaugematele põhjalaiuskraadidele ulatuva alaga, annab lähem maakaardi uurimine tulemuseks teadmise, et Caledonia mägismaa pealinn Inverness asub Eesti pealinna Tallinnaga samadel laiuskraadidel. Esineb siingi talvist pakast ja mõned mägiteed pannakse talveks kinni või on ohutu liiklemise huvides tähistatud ritvadega. Ometigi pole Šotimaal e. skottide maal ( sellise nime all tunneme vanade roomlaste poolt Caledoniaks kutsutud maad vahest paremini) nii palju lund, et avada rohkem suusakuurorte kui Aviemore Cairngormsi mägismaal. Just siin Aviemore’i külje all Glenmore’i nimelises asulas võib trehvata ka põhjapõtrasid. Kahjuks küll Norrast imporditud isendeid. Šotimaa kodusest faunast hakkavad aga silma arvukad punahirvekarjad, mõnedel andmetel hinnatakse nende koguarvu kuni 300,000-ni. Jahimeestel on nende arvukuse ohjamine juba ammu kontrolli alt väljunud ja looduslikule valikule pole siinmail loota, sest metsasanitaridest hundid said hävitatud juba 18. sajandil. Seetõttu on muljetavaldav ka metsikult elavate küülikute populatsioon. Viimased saabusid Suurbritanniasse 11. sajandil koos normannidega nende armastatud toidupoolisena . Täna võib küülikute kolooniaid näha kalpsamas asulate haljasaladel ja ühest peatuspunktist teise sõites bussiaknastki..

Mida sügise poole, seda värvikamaks muutuvad Šotimaa mäeküljed ja laiaulatuslikud nõmmed – kanarbik puhkeb õide.Et vanad Caledonia metsad juba sajandeid tagasi maha raiuti, on kohalikud elanikud nutikust kasutades kanarbikust kõike tarvilikku meisterdanud: isolatsioonimaterjalina kasutanud, korve ja redeleid pununud, küürimisharju ja jalutuskeppe teinud, kanarbikuga katuseid katnud. Samuti on oma headuse poolest tuntud kanarbiku mesi, õlu, liköör ja mitmesugused kosmeetikatooted. Treenimata silmale võivad aga kanarbikust valmistatud ehted jätta lausa kalliskivi mulje!

Kanarbiku kultusest hoolimata kannab Šotimaa rahvustaime kõrget tiitlit jätkuvalt lillaõieline inglaste torkimisega kuulsust kogunud karuohakas.

Šotimaa mägismaa võib uhkeldada saare kõrgeima mäetipu Ben Nevisega (1343 m), gaelikeelsete kohanimede ja muusikaga, pikakarvaliste “hipilehmade” ning šotlasest insener Telfordi poolt rajatud 96 km pikkuse Caledonia kanaliga, mis “peidab” endas Loch Nessi järve. Teadupärast elutseb siin koletis, keda hellitavalt Nessieks kutsutakse. Nessie on olnud mitmete tõsiteaduslike ekspeditsioonide promootor, ent viimasel ajal käivitanud hiiglasliku suveniirimajanduse ja andnud seeläbi tööd kümnetele ja sadadele kohalikele. Viimasena olevat Nessiet oma ihusilmaga näinud pühamees Columba 563.a., kui ta Šotimaad ristiusku tuli pöörama. Aga kui kummitab kinnisidee, et Nessiet nägemata poleks juskui Šotimaal käinudki, siis tuleb toimida vana keldi kombe kohaselt – manustada mõned mõõdud eluvett ( loe: viskit) ja enam pole kahtlustki, et Nessie end ilmutab. Ja kui see ka ei aita, proovitagu “roostes naela”: 1 osa Drambuiet ( 1745 Prince Charles Edward`s Liqueur), 1 osa linnaseviskit ja 2 tükki jääd.

Stirling, Stuartite dünastia lemmikresidents, on Šotimaa geograafiline keskpunkt. Kelle käes oli Stirlingi kindlus, see omas kontrolli kogu Šotimaa üle. Täna meenutavad muistseid aegu 60 miljonit aastat vana vulkaanilist päritolu kaljunuki otsas seisev kindlus ja naabermäe tipus trooniv vabadusvõitleja William Wallace’i ausammas.

Šotlased teavad, mis tähendab vabadus ja nad oskavad vääriliselt hinnata ajalugu teinud, iseseisvuse eest võidelnud poegi ja tütreid – Rob Roy, Robert Bruce, Bonnie Prince Charlie, Flora McDonald ja paljud teised – kõiki neid meenutavad arvukad monumendid, köitvad linateosed ja kaasahaaravad trükised.

1707. aastast on Šotimaa ametlikult Ühendkuningriikide osa, aga Westminsteri poolt käivitatud võimu kohtadele hajutamise kampaania on 1999.aastast alates taas lubanud Šotimaal pidada oma parlamenti, st on tublisti vähenenud sõltuvus keskvõimust. Peapööritus edusammudest pani šotlasi uue parlamendi tarbeks rajama pealinna Edinburghi pompoosset hoonetekompleksi. Katalaani arhitekt Enrico Mirallese poolt välja pakutud enneolematu arhitektuuriline lahendus tõi rajatisele mitmeid auhindu, iseasi, kas hoone ehitamiseks planeeritud 40 miljonit naelsterlingit, mis lõpeks 480-le miljonile paisusid, ikka ka asja väärt on, või tuleb šotlaste liigset agarust seekord ogaruseks pidada.

Modernse parlamendihoone foonil pole oma kuulsust minetanud aga ka kaks ülejäänud Kuningliku miili teetähist: Edinburghi kindlus mäe otsas ja Holyroodi palee miili lõppu tähistamas. Esimene neist hoiustab kurikuulsat “saatuse kivi”, millel on kroonitud kõik Šotimaa 34 kuningat ja mis seitsesada aastat Londonis Westminster Abbeys kroonimistooli aluses karbis lebas.

Kindluseesisel esplanaadil etendatakse igasuvist, vaat et maailmakuulsat Edinburghi festivali raames peetavat vigurmarssimist Military Tattoo`d. Holyroodi palees, miili alumises otsas, on külastamiseks avatud ligi paarkümmend saali ja salongi, ent igal suvel, tavaliselt augustis, võtab kuninganna Elizabeth II ette rännaku Šotimaale, et kolme nädala vältel viibida kord Holyroodi palees, kord Balmorali lossis Šotimaa mägismaal. Kui kuninganna Edinburghis peatub, on Holyrood mõistagi vaid tema päralt. Siinkohal on paslik mainida, et 1603.a. sai just Šotimaalt pärit kuningas James VI , kurikuulsa Maria Stuarti ainusündinud poeg, ühendatud Inglismaa ja Šotimaa trooni valitsejaks, seda James I nime all. Nii polegi midagi imestada, et ka kuninganna Victoria ja tema armastatud kaasa prints Albert Balmorali lossi Šotimaal oma lemmikpeatuspaigaks pidasid.

Edinburghi ja Stirlingiga jääb ühele laiuskraadile Šotimaa suurim linn Glasgow. Sajandeid on väldanud rivaalitsemine kahe suure metropoli – Edinburghi ja Glasgow vahel. Esimene on tuntud teadus- ja kultuurikeskus, Sherlock Holmesi lugude autori Sir Arthur Conan Doyle ja ajaloolise romaanižanri rajaja Sir Walter Scotti kodulinn, teine arenenud tööstus- ja sadamalinn. Tänaseks on Glasgow vabanenud tööstuslinna eemaletõukavast mainest ja saanud modernse arhitektuuri ja kihava kultuurieluga keskuseks, millest annab tunnistust seegi, et 1990.a. kandis Glasgow austavat Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Veelgi lõuna poole liikudes tuleb peagi vastu Inglismaa. Piiri ühtse kuningriigi kahe osa vahel on võimatu mitte märgata, sest kõikjal lehvivad Šotimaa rahvuslipud – valge rist sinisel foonil. Tegemist on šoti kaitsepühaku Püha Andrew / Püha Andrease lipuga. Viimase järgi on, muide, nime saanud Šotimaa vanima ülikooli ( asut 1441) asukoht Fife’i poolsaarel ja üks tuntuim ning auväärseim golfiväljak selles linnas. Golfimäng on Šotimaal suure au sees, sest , uskuge või mitte, aga Šotimaa on golfi sünnimaa.

Enne piiriületust saab Gretna Greenis veel seni nägemata-kogemata šotluse ilmingutega tutvust teha – käia sepikojas abielutõotust värskendamas, rahvusrooga häggist maitsta , mürisevat torupilli kuulata, kildi alla piiluda, kus Šotimaa tulevik peidus on ja ühendada käed, laulmaks Šotimaa rahvuspoeedi Robert Burnsi sõnadele kirjutatud “Auld Lang Syne'i”. Kõike seda pakub uhke ja iseteadlik Šotimaa ja veel palju muudki. Tule ja vaata oma silmaga, sest oma silm on kuningas.

Kirja pannud Tea Reinvald
 

2. osa KÜLLA HIBERNIASSE

Kas teadsite, et....

- roomlaste poolt Iirimaale antud nimi Hibernia, tähendab tegelikult igavest talve, kuigi roomlased seda ise kunagi kontrollimas ei käinud?

- täna tuntakse Hiberniat pigem smaragdisaare ( Emerald Isle) nime all, seda tänu aastaringselt lokkavale rohelusele?

- siit edasi laiub Atlandi ookean ja on tavaks saanud ütelda, et järgmine peatus on Ameerika?

- pesuehtsad iirlased on punapead vaid seetõttu, et nende juuksed on liigvihmast rooste läinud? Ometi ei takista udu ja vihm iirlasi pikka ja viljakat elu elamast.Nende keskmine vanus on jätkuvalt eesti vastavatest näitajatest tublisti kõrgem: meestel 74 ja naistel 80 eluaastat.

- Iirimaal „grünesse“ minnes peab olema valmis kohtuma roheliste mehikeste – härjapõlvlastega ( leprechauns) ? Kuigi nad oma tegemisi-toimetusi kingsepaameti taha varjavad, pidada nende valduses olema tohutud kullavarud.

- saare arvukaima populatsiooni moodustavad lambad, keda mahub Hiberniasse koguni 3 miljoni võrra rohkem kui saare kahejalgseid elanikke?

- haruldane loomariigi esindaja “keldi tiiger” on seoses ülemaailmse majanduskriisiga väljasuremise ohtu sattunud?

- iiri diasporat arvestatakse suurusjärgus 80 miljonit, mis on umbes kolmteist korda suurem kui saare elanike arv ( 2009. a. andmeil 6,2 miljonit)?

- iiri päritolu maailmakuulsate poliitikute ridadesse kuuluvad endised USA presidendid Kennedy, Reagan ja Nixon; Kanada peaministrid Mulroney ja Trudeau; Mehhiko ja Tšiili presidendid Obregon ja O`Higgins ; Austraalia peaminister Keating; Iisraeli president C. Herzog ja isegi Argentiina revolutsionäär Che Guevara?

- neli iiri kirjanikku, William Butler Yeats, George Bernard Shaw, Samuel Beckett ja Seamus Heany, on pärjatud Nobeli kirjanduspreemiaga?

- Iirimaa kolm kõige tähtsamat pühakut Patrick, Brigitta ja Columba on koos maetud Downpatricku linna ühe suure kivi alla?

- Püha Patricku päeva tähistatakse igal aastal 17. märtsil rongkäikude ja muude pidustustega kõikjal, kus leidub iiri päritolu inimesi? Tähtsal kohal on sel päeval Iirimaa rahvustaim ristikhein, mida pühamees kord ristiusu kolmainsuse põhimõtte selgitamisel käepärase vahendina kasutas.

- pühamees Columba 200. surma-aastapäevaks kirjutatud nelja evangeeliumit ühendav illustreeritud Kellsi raamat nõudis 650 lehekülje pärgamendi tarbeks 30 vasika elu?

- 16. sajandil elanud iiri piraatkuninganna Grace O`Malley valdas vähemalt viit võõrkeelt ja käis isiklikult kohtumas inglise kuninganna Elizabeth I-ga? Suhtluskeeleks olevat kasutatud neutraalset ladina keelt. Täna võime kurikuulsa iiri naise tegemisi jälgida Lawson Productionsi 2009.a. valminud filmis.

- iiri üks omapärasemaid arhitektuurilisi pärandeid,ümartornid, millest täna veel 80 eksemplari mingil moel püsti on, pärinevad kõik12. sajandist ning võisid erinevate teooriate järgi olla kas tuletemplid, patukahetsustornid, druiidide algelised observatooriumid või olid nad fallose kultuse ilminguks, aga üsna kindlasti olid nad kellatornid?

- Iiri Vabariigis on 2 ja Põhja-Iirimaal isegi 3 ametlikku keelt? Iiri e gaeli keele alfabeedis on vaid 18 tähte, samas kui inglise tähestikus 26 ja eesti keele omas 32 tähte.

- Iiri rahvuspill harf esineb nii presidendivapil kui ka Guinnessi õlletehase sümbolina, ainult et peegelpildis?

- iirlasedki mängivad torupilli, aga pilli hüüdma panev õhuvool ei nõua erilist kopsumahtu, vaid sujuvat küünarnuki tööd? Šotlastele olla nad kinkinud puhktorupilli naljaviluks, aga need rumalukesed ei saanud naljast lihsalt aru.

- kolm paika Iiri saarel on leidnud tee UNESCO kultuuripärandi nimistusse: kaljune Skellig Michaeli saareke muistsete keldi munkade elukohana, Boyne jõe arheoloogiline ala ja loodusime Gigantrannik.

- saar on koduks kahele erinevale poliitilisele üksusele – Iiri Vabariigile ja ühele osale Ühendkuningriikidest, aga elufilosoofia on neil üks? Muretsemiseks on vaid kaks põhjust : oled edukas või ei ole seda mitte. Kui oled edukas, muretsemiseks põhjus puudub, aga kui ei ole, on jälle kaks põhjust muretsemiseks: oled terve kui purikas või vaevab sind mingi tervisehäda. Hea tervis mureks pole, aga kehvakene annab taaskord kaks muret:saad terveks või lähed parematele jahimaadele. Kui saad terveks , asi korras, aga kui “tuleb ära kolida”, siis jälle muretsemiseks põhjust: kas satud taevasse või lähed otseteed põrguvürsti juurde. Taevas lahendab sinu mured igaveseks, aga ega põrguski häda ole, sest muretsemiseks ei jagu üldse aega - oled vahetpidamata ametis eestleitavate sõprade kättpidi tervitamisega.

Muljed ja tähelepanekud üles tähendanud Tea Reinvald
 
Prindi lehekülg Küsi lisainfot +372 611 0600

Germalo Reisid on ETFL liige

Reisikirjad
Nepal ja Tiibet - vahetud reisimuljed

Horvaatia - türkiissinine meri ja lummavad väikelinnad

Sri Lanka - unistuste saar

Nepal ja Tiibet - maailma müstiliseimad paigad

Iirimaa ja Šotimaa

Gaskoonia ja Baskimaa

Hiina – taevaaluse keskel, maailma äärel

Portugal - seal, kus lõpeb maa ja algab meri

Prantsuse Riviera: sissejuhatus valguse ja ilu maale

Katkendid Minu Sitsiiliast

Omaan

Etioopia

Iraan