Fääri saared on turismisihtkohana kauged ja kättesaamatud. Massiturismi siin peaaegu ei leidu - ehk on 18 saarest koosnev saarestik keset Atlandi ookeani selleks veidi liiga eraldatud, liiga kaugel põhjas, liiga muutliku kliimaga ja harjumuspärasest liiga teistmoodi. Seda enam armuvad saare omapärasse ja võimsatesse loodusmaastikesse kõik, kes taval või teisel siia on sattunud.
1. päev LEND TALLINN-KOPENHAAGEN-FÄÄRI SAARED
Kogunemine kell 13:15 Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teenindusletis, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid. Lend Tallinn-Kopenhaagen kell 15:20-16:00 (kohalikud kellaajad, BT811) ja lend Kopenhaagen-Fääri saared kell 18:35-19:50 (lennunumber RC459).
Majutus viiel järgneval ööl valitud hotellis (hotellivalik reisikava lõpus).
2. päev STREYMOY SAAR
Hommikusöök. Alustame tutvumist Fääri saarte imelise loodus- ja kultuuripärandiga.
Meie esimene sihtkoht on Kirkjubøur – väike küla Streymoy saare lõunatipus on justkui vabaõhumuuseum ent esmamulje on petlik. Siin on siiski oma igapäevaelu elav kohalik kogukond. See on Fääri saarte vanim ajaloo- ja kultuurikeskus. Siin on ajalooliselt paiknenud kohaliku piiskopi residents, siin paikneb Kirkjubøargarður ehk Roykstovan. Kui katoliikliku keskaja pühapaiga katedraal jäeti peale piiskopi residentsi maha jätmist 16. sajandi keskpaigas hooletusse, siis Roykstovanit peetakse maailma vanimaks senini asustatud puitehitiseks ning kogu kompleks on olnud sama perekonna valduses juba läbi seitsmeteistkümne põlvkonna. Pühale Olavile pühendatud keskaegne kirik veepiiril on aga ainus säilinud ja tegutsev keskaegne pühakoda kogu saarestikus. Arvatakse, et tänases alla sajapealise elanikkonnaga külas oli keskajal suisa 50 majapidamist.
Sõidame tagasi Thorshavni piirkonda ning külastame Fääri saarte rahvusmuuseumi.
Edasi sõidame Streymoy saare maastikke nautides saare põhjaosasse, pea igal käänul avanevad uued loodusvaated. Maalilises Saksuni külas kõrgete kaljude vahel paikneb Dúvugardar - koduloomuuseum, mis annab meile selgitusi selle kohta, kuidas saarel on läbi aegade elatud ja toimetatud.
Üks suurimaid atraktsioone selles regioonis on Fossá, mis on kõrgeim kosk Fääridel oma 140 meetriga.
Tjørnuvík on Streymoy saare põhjapoolseim küla. Naudime dramaatilist rannajoont ja võimas pilt on ookeanist tõusvad kaljuformatsioonid, millele kohalikud on nime pannud Risin og Kellingin (tõlkes hiiglane ja vana nõid). Legendi järgi olevat nad tahtnud ööhämaruses Fääri saari Islandiga liita, ent päikesetõusul kivistunud.
3. päev EYSTUROY, BORÐOI ja VIÐOY SAARED
Hommikusöök. Suundume Fääri saarestiku põhjapoolsematele saartele.
226 meetri pikkune sild ühendab omavahel Streymoy ja Eysturoy saart. Möödudes Eiði külast jääb meie teele saarestiku kõrgeim mägi - Slættaratindur - 882 m üle merepinna. Mäe kuju meenutab rändajale Lõuna-Aafrika lauamäge, sest mäe „tipus“ on suisa jalgpalliväljaku suurune platoo. Kokku on saarestikus 10 mäge, mis küündivad üle 800 m merepinnast. Meie küll mäe otsa matkama ei hakka, ent huvitav on teada fakti, et mägi on pääsenud Guinnessi rekordite raamatusse kaugeimale ulatuva vaatega - siit pidavat paljude inimeste arvates ilusa ilmaga paistma suisa 550 km kaugusel olev Vatnajökulli liustik Islandil.
Külastame Blásastova koduloomuuseumi.
Meie järgmine sihtkoht on Klaksvik Borðoy saarel - Fääri saarte suuruselt teine linn. Borðoy saarele pääseme läbi 5,6 km pikkuse veealuse tunneli, mis avati liikluseks 2005. aastal. Klaksviki paistavad kätte ära ka teised põhjapoolsed saared Kalsoy ja Kunoy. Jalutuskäik linnas.
Sõidame ka arhipelaagi põhjapoolseimasse külasse Viðoy saarel. Viðareiði, mis asub maakitsusel kõrgete mägede vahel. Samuti on siit kaunis vaade Borðoy ja Kunoy saarte kõrgeimatele tippudele. Huvitav on ühtlasi teada, Viðareiði lähedal paikneb Ennibergi kaljuneem, mis on Euroopa kõrgeim vertikaalselt avavette langev kaljusein (754 m).
Jätkame sõitu Gjógvi, küla paikneb väikese kaljulõhe ääres, mis pakub suurepärase asukoha looduslikuks sadamaks. Kaljulõhe juures võib tihti kohata ka lunne, kes on kaljuservale oma pesasid rajanud.
4. päev VABA PÄEV THORSHAVNIS, SOOVIJATEGA VÄLJASÕIT NOLSOY SAARELE
Hommikusöök. Thorshavnis elab täna pea pool kogu saarestiku elanikkonnast. Ühine jalutuskäik südalinnas, Tinganesis, mis on täis erksavärvilisi mätaskatustega piparkoogimajakesi. Thorshavnis on mitmeid väikesi poode, mis müüvad kohalikke produkte ja lambavillast tooteid. Samuti leiab siin hubaseid kohvikuid ja söögikohti Fääri köögi nautimiseks.
Sobiva ilma ja tingimuste korral laevareis Nólsoy saarele (laevapilet lisatasu eest), kus elab vaid paarsada inimest, kuid lambaid on rohkem. Tormipääsude koloonia on lausa Euroopa suurimaid.
5. päev VESTMANNA LINNUKALJUD JA LAEVASÕIT, GÀSADALUR
Hommikusöök. Sõidame Vestmanna külasse ning jätkame siit juba laevaga (lisatasu eest) uudistama muljetavaldavaid Vestmannabjørgini linnukaljusid. Laevasõit kulgeb saarte vahel mööda väikeseid lahesopikesi mööda kaljukoobastest ja ookeani ulatuvatest kaljuneemedest. Linnustik on saarel rikkalik - oma merekruiisil näeme tõenäoliselt esindajaid mitmest saarel esindatud liigist. Siin pesitsevad nii tirgud ja algid kui ka lunnid, kaljukajakad, tormilinnud. Fääri saarte rahvuslind seevastu on punase nokaga merisk.
Kvívíki külas, mis on üks vanima asustusega külasid saarestikus, on konserveeritud viikingi talu jäänused.
Gásadalur Vágari lääneküljel asuv küla, kust avaneb panoraamvaade Mykinesi saarele. See paikneb Mykinesfjørðuri serval, mida ümbritsevad Vágari kõrgeimad mäed. Árnafjalli tipud küündivad põhjas 722 meetri kõrgusele ja Eysturtindur idas on 715 meetrit kõrge. Küla on olnud pikalt raskesti ligipääsetav. Paatide randumiskoht on väga kehv, kuna asub mererannast mõnevõrra kõrgemal. Et jõuda mõnda teise küladesse maismaad pidi, pidid elanikud läbima pingelise tee üle mägede. Kuigi al 2005. aastast pääseb külasse läbi kitsa tunneli, siis see eraldatus selgitab, miks küla elanikkond oli järjepidevalt vähenenud. 2002. aastal elas Gásadaluris vaid kuusteist inimest, 2012. aastal elas seal 18 elanikku ja 2020. aastal elas seal 11 inimest.
6. päev LEND FÄÄRI SAARED-KOPENHAAGEN, VABA AEG KOPENHAAGENIS, LEND KOPENHAAGEN-TALLINN
Transfeer lennujaama.
Lend Fääri saared-Kopenhaagen kell 08:20-11:25.
Soovijatega sõidame Kopenhaageni kesklinna ning veedame mõnusa päeva siin Taanimaa pealinna keskuses, mis on vaid lühikese metroosõidu kaugusel.
Õhtune lend Kopenhaagen-Tallinn kell 18:00-20:25 (kohalikud kellaajad, lennunumbrid RC470, BT814).
Tere tulemast tagasi koju!
Viisa ja reisidokumendid
Lastega reisimise kohta lugege täpsemalt Reisi Targa lehelt siit
Lisainfo
Sihtkoha info