Meie reisidel teenindavad Teid targad ja laia silmaringiga eestikeelsed giidid ning hoolivad reisijuhid. Lisaks on reisil ka kohalik giid, kes jagab praktilist infot ja tegeleb kohapealse korraldusliku poolega. Reisi meeldivaks kulgemiseks oleme välja valinud hea tasemega hotellid. Meie reisijuhid jagavad soovitusi söögikohtade osas ja annavad nõu muude küsimuste korral.
Anname endast kõik, et veedaksite kvaliteetse ja täisväärtusliku puhkuse!
 
Mauritius on paradiislik nurgake keset ookeani - 2200 km ekvaatorist lõuna pool, 2000 km Aafrika idarannikust ja 1000 km Madagaskarist idas. Olles üks viimaseid saari enne India ookeani avarusi, kannab Mauritius hüüdnime „India ookeani täht ja võti“, mis on leidnud kinnitust ka riigi vapil. Riigil on pinda 2040 km2, veidi vähem kui Saaremaal, lõviosa moodustab sellest Mauritiuse saar ise.
Mauritiusel saab puhkaja teha kõike seda, millest põhjamaa talves unistame: logeleda päikese käes rannas (saarel on 150 km liivaseid randu), ujuda selges soojas ookeanivees, sukelduda, snorgeldada, laevaga sõita, suhelda delfiinidega, jalutada kaunitel maastikel troopilise looduse keskel või istuda baaris ning nautida kohalikke toite ja muusikat.

Lugege meie giidide kohta lisaks siit >

Reisikava

1. päev LEND TALLINN-ISTANBUL
Kogunemine kell 16:45 Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis infoletist vasakul asuvas kassas, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid.
Lend Tallinn-Istanbul kell 18:40-23:20 (kohalikud kellaajad, lennunumber TK1424). Palume kontrollida kogunemise ja reisi väljumise aega vahetult enne reisi.
 
2. päev LEND ISTANBUL–MAURITIUS, SAABUMINE MAURITIUSELE
Lend Istanbul–Mauritius kell 02:20-13:05 (kohalikud kellaajad, lennunumber TK176).
Saabumisel transfeer hotelli ja majutus järgnevatel öödel hotellides***/**** (hotellivalik reisikava lõpus).

Mauritius on vabariik, mis iseseisvus 1968. aastal ja kuulub täna kõrge inimarenguga ning kõrgema keskmise sissetulekuga maade hulka. Enne iseseisvumist jõudsid siin kanda kinnitada araabia meresõitjad 10. sajandil ja portugaallased 1507. aastal. Tõsisemaks asustamiseks läks aga hollandlaste ajal 17. sajandil, siis tulid prantslased 18. sajandil ja inglased 19.-20. sajandil. Hollandlased andsid saarele ka nime oma tolleaegse riigihoidja prints Maurits van Oranje auks. Saarel puudus põliselanikkond, seetõttu tõid britid sisse palju tööjõudu Indiast ja nii ongi Mauritius ainuke Aafrika riik, kus enamik inimesi järgib hinduistlikke usuõpetusi, järgnevad kristlased ning islami järgijad. Kui lisada juurde need, kes tulnud Aafrikast ja Hiinast, olemegi ära maininud Mauritiuse etnilise supi koostisosad, mis annab vihje ka kohaliku köögi iseloomustamiseks: segu euroopa, india ja hiina köögist – tõeline maailma tulevikuköök.
Eurooplaste tuleku ajal ei olnud saartel maismaa imetajaid. See andis eelise lindudele ning roomajatele. Nii ongi saare sümboliks 17. sajandil välja surnud lennuvõimetu lind dodo, tuvi kauge sugulane, kes oli seal elanud 4 miljonit aastat. Saar ise kerkis ookeani põhjast vulkaaniliste protsesside tagajärjel umbes 8 miljonit aastat tagasi ning asus looma unikaalset looduslikku kooslust, millel puudus tihe kontakt ülejäänud maailmaga. Kuigi praegu elab saarel juba 1,3 miljonit inimest, on suur osa unikaalsest florast ja faunast meid tänagi rõõmustamas, taustaks rahutu vulkaaniline maastik, mis küll aegade käes veidi kulunud on.

3. päev PÄEV PUHKUSEKS ja LÕÕGASTUSEKS RANNAS
Hommikusöök. Lõõgastav puhkus randadel. Soovi korral võib tegeleda veespordiga, minna mõnele laevasõidule või võtta ette kerge matk looduses.

4. päev EKSKURSIOON - PORT LOUIS, CHATEAU DE LABOURDONNAIS, BOTAANIKAAED
Hommikusöök, seejärel suundume ekskursioonile.
Tutvume Port Louis linnaga. Port Louis, mis on oma nime saanud Prantsusmaa kuninga Louis XV järgi, on oma 200 000 elanikuga kummaline segu suur- ja väikelinnast. Saare üheks tähtsaimaks sissetulekuallikaks turismi, tekstiilitööstuse ja suhkrutootmise kõrval on finantsteenuste osutamine, mis on viisakas sõna maksuparadiisi tähistamiseks. See on endaga kaasa toonud väikese kõrghoonetega city tekkimise muidu lõunamaise väikese koloniaallinna keskele. Kaunis sadamapiirkond, vana kindlus, hinduistlikud pühamud ning muidugi põhiliselt tiikpuust ehitatud vanad koloniaalajastust pärit residentsid, mille fassaade ilmestavad kahekordsed nõtked sammastikud ning verandad, loovad miljöö, mis õhtu langedes linna kohale võtab muinasjutulise ilme. Mere poolt vaadates raamivad pealinna maa poolt mõõduka kõrgusega teravatipulised mäed, mis teevad Port Louist ühe kaunima asendiga pealinna. Elu nautivate kohalike ja turistide jaoks on linnas palju restorane ja baare, kust muinasloole värve juurde saab. Sadamapiirkonnas vanas residentsis asuv Blue Penny muuseum aitab mõista saare ja selle tavade kujunemise lugu.
Muide, siin ringi jalutades ei ole me oma kodusest Euroopa Liidust kaugele eemale saanud – Port Louist umbes 200 km edelas asub Reunioni saar, mis kuulub nagu Mauritiuski Maskareeni saarte hulka, on Prantsusmaa meretagune departemang ning kuulub seega Euroopa Liitu.
Chateau de Labourdonnais on saare kultuuripärandi lipulaev. Tegemist on juba 150 aastat Wiehede perekonnale kuuluva valdusega, millele pandi alus 1774. aastal ja mis hõlmab 540 hektrit maad.
Selle  südameks on  kahekordne sammastikega ümbritsetud õhulise ilmega härrastemaja, mille ehitas Christian Wiehe 1856. aastal. Härrastemaja juurde viib võimas vanadest väikeseviljalistest viigipuudest (Ficus retusa) allee. Alumisel korrusel asusid söögisaal ja puhkeruum, perekonna elutoad aga teisel korrusel. Maja ekspositsioon räägib  kõrgklassi elust saarel 19. sajandil.
Härrastemaja uhked ruumid tuletavad aga meelde ka lihtrahva  kaeblikke laule – Mauritiuse majanduse põhiharu laevade teenindamise kõrval oli suhkruroo kasvatamine, kus kasutati loomulikult ka orjade tööd. Orjapidamise keelustamist 1. veebruaril 1835 tähistatakse siiani riikliku pühana. Suhkruroogu, mille tõid sisse hollandlased 17. sajandil, ei kasvatatud alguses sugugi mitte suhkru, vaid rummi tootmiseks, sest kange alkohol oli üks väheseid tõeliselt toimivaid asju, mis aitas eurooplastest meremeestel lõunamaa oludes tervise juurde jääda. Alles 60 aastat hiljem hakati roost ka suhkrut tootma. Valduse koosseisu kuulub rummitehas, mille toodang on kogunud näitustelt üle 10 medali. Siinsetest kaunitest aedadest leiame eest hulga kohalikke taimeliike, siin on 50 liiki mangopuid, osad neist sajandeid vanad, vürtsitaimi ja troopilisi viljapuid.
Lõunasöök.
Külastame pealinnast veidi põhjapool, Pamplemousse’i piirkonnas, botaanikaaeda, mis võtab enda alla 37 hektarit maad. Valdus rajati 1729. aastal asuniku poolt eravaldusena. 1770. aastal rajas kuulus prantsuse aednik Pierre Poivre sinna esimesed aiad, mistõttu peetakse aedasid lõunapoolkera vanimaks botaanikaaiaks. Hiljem anti aedadele rahvusliku botaanikaaia tiitel ning 1988. aastal Mauritiuse esimese  peaministri  Sir Seewoosagur Ramgoolami nimi.
Kõige kuulsam osa aiast on pikk tiik, milles kasvavad hiidvesiroosid – amasoonase viktooriad. Peale selle kuuluvad näitamisele pudelpalmid ja veel üle 80 palmiliigi kogu maailmast, ahvileivapuud, eebenipuud ja muidugi kohustuslikud vürtsitaimed ning valik kohalikku floorat, kokku üle 650 liigi.

5. päev VABA PÄEV PUHKUSEKS, SOOVIJATELE PÄEVANE MEREKRUIIS 
Hommikusöök. Lõõgastav puhkus randadel.
Soovijatega suundume päevasele merekruiisile katamaraanil (lisatasu eest).
Mauritiusel on kõige populaarsemaks viisiks nautida ookeani päevased kruiisid katamaraanil.
Katamaraanid suunduvad saare edelarannikule, kus asustus hõredam ning võimalik nautida erakordset ilu ja rahu keset loodust. Laev suundub esmalt saare läänerannikul asuvale Tamarini lahele, kus teeme tutvust  delfiinidega nende looduslikus keskkonnas. Edasi suundume piki korallrahu La Preneuse’i laguunile, mis asub Noire’i (tõlkes ’musta’) jõe suudmes. Oma teel teeb katamaraan peatusi, et anda võimalust ujumiseks või snorgeldamiseks või siis hoopis päikese ja jookide nautimiseks pardal. Snorgeldamine tuleks võtta plaani, sest Mauritiuse veealune elu on tõesti rikas. Lõunasöögiks ja sellele järgnevaks puhkuseks liivarannas võtab katamaraan kursi  Benitiers’ saarele. Teel sinna uurime kummalist Kristallkaljut keset vett ning vaateid mägedele peasaarel. Õhtupoolikul saabume tagasi sadamasse.

6. päev EKSKURSIOON - RUMMI JA TEE TEEKOND
Hommikusöök, seejärel suundume päevasele ekskursioonile.
Bois Cheri on saare esimene ja suurim teeistandus, mis  asub saare kaunis lõunaosas. See asutati 1892. aastal. Meie külastus viib meid tehasesse ja teemuuseumi. Bois Cheri toodab erinevaid nimetusi rohelist, maitsestatud kui ka taimeteesid. Loomulikult kuulub külastuse juurde ka teede maitsmine, taustaks  haaravad vaated saare lõunaosa maastikele.
Grand Bassin on suhteliselt väike järveke saare lõunaosa sisemaal kustunud vulkaani kraatris 550 m üle merepinna, mis nautis rahu ja vaikust miljoneid aastaid. Kõik muutus 1898. aastal, kui Pandit Giri Gossayne asus hindu usku rahva etteotsa ja suundus järve äärde palverännakule. Seda pidustust kutsutakse Maha Shivaratri, see on üks suuremaid Shiva kummardajate palverännakuid väljaspool Indiat. Sel puhul ei pea usklikud paljuks rännata paljajalu oma kodust järve äärde ning pidustustel osaleb iga aasta sadu tuhandeid inimesi.
Traditsioon sai alguse auväärse Pandit Giri Gossayne unenäost, mis ilmutas talle, et Grand Bassini (hindude jaoks Ganga Talao – Gangese järv) veed on ühenduses püha Gangese jõe vetega. Et asi kindel oleks, toodi 1972. aastal kohale veidi Gangese vett ja segati seda järve vee sisse.
Järve kaldal on Shivale pühendatud tempel ning selle lähistelt leiame kõrgeid jumalate kujusid. Kõige kõrgem, 33 meetrine, on otse loomulikult Shiva enda kuju, aga leiame ka ahvjumala Hanumani, Shiva poja Ganeshi, rikkuse ja ouhtuse jumalanna Lakshmi ja teised. Järv kuulutati pühaks paigaks 1998. aastal ja seda külastades tuleb koha pühadust meeles pidada.
Noire’i jõe oru rahvuspark loodi 1994. aastal, et kaitsta üht riigi kaunimat maastikku. Jõgi on miljonite aastate jooksul teinud endale tee läbi vulkaanilise pinnase, jättes teele nii kauneid jugasid kui järske oruservi. Oma teekonnal läbi pargi kohtame ohustatud taime- ja loomaliike, peatume vaateplatvormidel, et nautida vaateid orule ning Alexandra joale.
Edasi viib tee kaunisse orgu, kus kasvab suhkruroog, aga ka ananassid ja muud troopilised viljad. Muidugi asub siin suhkruroo kõrval ka rummitehas – Rhumerie of Chamarel, mida lähemegi külastama. Suur osa rummitootjatest kääritab rummi melassist. Siin aga käib asi teistmoodi. Kõik algab suhkruroo taimede valimisest, ainult parimate omadustega taimed saavad õiguse põllul kasvada. Seejärel korjatakse suhkruroog käsitsi ning toimetatakse kiiresti tehasesse, kus valitakse mahlapressi jaoks veel kord vaid parimad  varred. Seejärel pannaks mahl, aga mitte melass, käärima ning edasine käib juba samamoodi nagu iga teise kange alkoholi ajamine. Tänu mahla kääritamisele jäävad rummile juurde erilised maitsevarjundid, mis igal pool veidi erinevad.
Ja viimaks seitsmevärviline maa. See 7500 m2-ne paljas maalapp keset metsa on saare suurim looduslik vaatamisväärsus, sest midagi sellist on raske mujal leida. Niisiiis, vulkaaniliste protsesside käigus moodustusid pinnased, mis jahtusid maha erineva kiiruse ning temperatuuride juures. Selle käigus moodustusid neis erinevad metallide oksiidid, mis annavd erinevaid värve. Hiljem algas erosiooni periood ning need oksiidid kandusid üle praegusele pinnasele. Selleks, et ilu oleks täiuslik, andsid oma panuse ka vihmaveed, mis uhtusid värvid laiali nõlvadele.

7. päev VABA PÄEV RANNAS
Hommikusöök. Lõõgastav puhkus randadel. Soovi korral võib tegeleda veespordiga, minna mõnele laevasõidule või võtta ette kerge matk looduses.

8. päev PUHKUS RANNAS, LEND MAURITIUS-ISTANBUL
Hommikusöök. Transfeer lennujaama ja lend Mauritius-Istanbul kell 20:35-05:40 (kohalikud kellaajad, lennunumber TK161).

9. päev LEND ISTANBUL-TALLINN
Saabumine Istanbuli. 
Jätkulend Istanbul–Tallinn kell 09:15-11:50 (kohalikud kellaajad, lennunumber TH1421).

Majutus

Reisi hind

Hind sisaldab:

• lennupiletid Tallinn-Istanbul-Mauritius-Istanbul-Tallinn (Turkish Airlinesi liinilennud);
• lennujaamamaksud seisuga aprill 2024, käibemaks. Lennujaamamaksud võivad muutuda olenemata reisikorraldajast;
• toitlustus lennukis;
• majutus valitud hotellis***/**** (2-in toad), toitlustus vastavalt majutusele;
• aastavahetuse õhtusöögi lisatasu;
• transfeerid hotellidesse ja tagasi;
• giidi/reisisaatja teenused, eestikeelne reisiteenindus kogu reisi vältel.

Lisakulud:

• tervisekindlustus (kuni 69 a., vanematele kõrgem tariif). Lisainfo reisikindlustuse kohta Germalo Reiside kontorist. Soovitame kindlasti vormistada ka reisitõrkekindlustuse;
• obligatoorne aastavahetuse piduliku õhtusöögi lisatasu hotellis (hind täpsustamisel, orienteeruvalt 80€);
• valikekskursioon: PÄEVANE MEREKRUIIS 132 €.

Viisa ja dokumendid

Eesti passiga on turismi eesmärgil riigis viibimine viisavaba kuni 30 päeva. Pass peab kehtima vähemalt 6 kuud pärast reisi.

Lisainfo

• Vastavalt rahvusvahelistele hotellireeglitele toimub check-in hotellitubadesse alates kell 14:00 ja check-out kell 12:00. 
• Rahaühik: Mauritiuse ruupia (MUR). Suuremates asulates on pangaautomaadid ning aksepteeritakse eelkõige VISA ja MASTER krediitkaarte.
• Jootraha andmine ei ole laialt levinud ning sõltub Teie soovist.
• Kliima: Mauritius asub saartel India ookeanis, Madagaskarist 900 km idas. Seal valitseb tüüpiline troopiline kliima - aastaringne soojus. Päevaseks ajaks ranna- ja vabaajariietus, õhtusöökideks soovitame riietuda soliidsemalt (naistel pikad seelikud, kleidid ja meestel pikad püksid).
• Riiki sisenedes võib kaasa võtta tubakat kuni 250g (k.a. sigareid ja sigarette), piiritust kuni 1 liiter ning veini ja õlut kokku kuni 2 liitrit.
• Suunakood: +230
• Pindala: 2 040 km2
• Pealinn: Port Louis
• Liiklus: vasakpoolne
• Riigikeel: inglise
• Eestikeelsed valikekskursioonid  toimuvad kui on vähemalt 8 soovijat.
• Reisile eelnevalt palume konsulteerida reisimeditsiini kabineti arstiga, lisainfo www.reisivaktsiinid.ee.

Lennuinfo Turkish Airlinesi liinilendudel:
Äraantav pagas: reisijal on õigus kaasa võtta äraantav pagas kogukaalus kuni 30 kg. Maksimaalne lubatud pagasi kaal ühele ühikule registreeritavale pagasile on 32 kg. 
Käsipagas: reisija tohib lennuki salongi kaasa võtta ühe käsipagasi ühiku. Käsipagasi ja isiklike esemete kogukaal võib olla kuni 8 kg ja maksimaalne suurus võib olla mõõtudega 55x40x23 cm. Käsipagasis ei tohi olla keelatud esemeid. Vedelikke ja kreeme võib olla käsipagasis alla 100 ml pakendites, kokku kuni 500 ml.
Toitlustus lennul: hinnas sisaldub soe toit ja joogid.

Jätame endale õiguse teha reisikavas muudatusi!
PALUME TUTVUDA GERMALO REISIDE REISITINGIMUSTEGA!