
1. päev TALLINN-RIIA- OSLO-TRONDHEIM
Kogunemine kell 03:30 Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside infoletis, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid.
Lend Tallinn-Riia 05:35-06:25 ja lend Riia-Oslo 07:00-07:35 (kohalikud kellaajad, lennunumbrid BT362, BT151). Palume kontrollida kogunemise ja väljalennu kellaaega vahetult enne reisi!  Õhtuks jõuame Trondheimi. Panoraameksursioon Trondheimi linnas. Norra suuruselt kolmas linn pakub külastajatele nii ajalugu, kultuuri, kunsti kui maitseelamusi.  Majutus Trondheimis hotellis Comfort või sarnane. 
2. päev TRONDHEIM-MOI RANA
Hommikusöök. Näeme kuulsat Trondheimi kirikut (võimalusel külastame). Teekond läbi Norra. Ööbime Moi Rana piirkonnas hotellis Tobias või sarnane
3. päev MOI RANA- BODO
Teekond läbi Norra jätkub. Peatume Saltsraumenis, mis on tuntud oma veekeeriste poolest. See kitsas väin ühendab kahte fjordi, siin pressitakse iga kuue tunni tagant läbi hiiglaslikud veemassid, tekitades kuni 10 m läbimõõduga võimsad veekeerised. Jõuame Bodøsse, mis on Põhja-Norra suurim linn, ümbritsetud imelisest loodusest.   Majutus hotellis Quality Ramsalt või sarnases.
4. päev BODO - LOFOODID
Kerge sommikusöök.  Hommikul sõidame praamiga mandirlt Lofootidele. Praamisõidul avaneb veelkord ilus vaade Lofootide saarestikule, näeb „Svolværi kitse“ ja ees on ootamas uued lõputud mägised maastikud. Tee ühelt saarelt teisele kulgeb mööda kitsastest fjordidest, mida kaitsevad külmade ookeanituulte eest peaaegu kilomeetri kõrgused mäed. Kõikjal võib näha vaiadele ehitatud kalurimaju, mida kohalikud elanikud kutsuvad rorbue ja kus veel tänapäevalgi peatuvad talvel tursapüügile tulevad kalamehed. Lofoodid ongi Norra kuulaim tursapüügi piirkond, kust inimeste elu sõltub tursaparvede kudematulekust Lofootide ranniku lähistele. Olgu tegu siis redelitel kuivatatud tursaga või kaljudel küpsenud klippfiskiga - mõlemat moodi osati kuivatatud kala hinnata nii Portugalis kui Itaalias, kus Atlandi tursast valmistatud bacalhao ja stoccafisco on saanud traditsiooniks ja milleta toidulauda mõnel pool ei suudeta ettegi kujutada. Seejörel jõuame Lofootide kaugemasse külla nimega Å, kus saab tutvuda kohaliku eluoluga ja kujutada ette elu kalurite keskel. Lofootidel on elanud ka viikingiülikud oma peredega ja nende elustiili heaks näiteks on algsele kohale taastatud viikingielamu Borgis (lisatasu eest). indlasti kuulub Lofootide külastuse juurde ka kuivatatud tursa ära proovimine, või veelgi parem - vaalaliha, mida serveeritakse nii küpsetatult kui vinnutatult suitsumaitselisena.  Tutvume Lofootide saarestiku kaunimate paikadega, mis ei jäta külmaks ka nõudlikumat rändajat. 
.Meil on ainulaadne võimalus majutuda Lofootidele nii iseloomulikes ajaloolistes rorbudes ehk kalurimajakestes Statles Rorbusenter või sarnases. Täisvarustusega rorbud paiknevad ookeanikaldal väikeses idüllilises ja maalilises Mortsundi kalurikülas otse Lofootide südames. Kaluritele olid rorbud elulise tähtsusega, sest pakkusid peavarju ja puhkust ning vajadusel ka tormikaitset. Täna on majutusvõimalusena kasutusele võetud nii vanad renoveeritud rorbud, kui ehitatud juurde uusi hubaseid kalurimajakesi. Mitmete põlvkondade jooksul on hoitud siinseid väärtusi ning see annab meile võimaluse nautida puhkust tõeliselt unikaalses keskkonnas, mida iseloomustab traditsioon, südamlikkus, rahu ja autentsus otse karge ookeani kaldal.
5. päev LOFOODID - TROMSO 
Näeme omapärast algselt eraldi saartena seisnud Vesteråleni maastikuala ning ületades mitmeid fjorde, saabumegi Lofootide saarestikult Nordlandis. Jalutuskäik Tromsøs, kus 18.-19. sajandil ehitatud puitmajad harmoneeruvad kaasaegse arhitektuuriga.
Jõuame Tromsøsse, majutus hotellis Comfort Xpress*** või sarnases. 
6. päev TROMSO - ALTA 
Hommikusöök. Jätkame sõitu läbi Põhja-Norra vahelduvate maastike, avanevad vaated lumega kaetud Lyngeni Alpidele. Astume korraks sisse Alta virmaliste katedraali, mis on Norra üks kauneimaid kaasaegseid sakraalehitisi (lisatasu eest)Finnmarki suurimas linnas Altas vaatame 2500-6500 aasta vanuseid kaljujooniseid, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja (lisatasu eest). Kivisse uuristatud põdrad ja rebased ning inimesed oma igapäevatoimetusi tegemas on justkui omapärane kunstinäitus. Kuigi Altas asuvad Norra lõherikkamad jõed ja läbi aegade on tegeldud kalapüügiga, on siin ka muud huvitavat. Lisaks kaljujoonistele asuvad Alta lähistel vanad vasekaevandused ja Alta strateegilist tähtsust rõhutab ka asjaolu, et piirkonna suuremates fjordides on seisnud sakslaste sõjalaevad Tirpitz ja Scharnhorst. Saami aktivistide kokkupõrked kohalike võimudega oma põlisalasid kaitstes, Alta kanjoni sulgemine ja hüdroelektrijaama ehitamine on kohalikel veel hästi meeles.
.Majutus hotellis Canyon Hotel*** või sarnases.
7. päev ALTA PIIRKOND -  NORDKAPP- KARASJOK 
Hommikusöök. Seejärel sõidamegi läbi Finnmarki ja teeme peatuse Porsangeri fjordi ääres, kus pooletunnise jalutuskäigu kaugusel saab näha dolomiitformatsioonideks muutunud trolle. Trollholmsundi trollid, kes ei suutnud saami pärimuse järgi endale piisavalt suurt koobast uuristada ega enne päikesetõusu fjordi ületada, seisavad endiselt samas paigas ja vaatavad igatsedes fjordi teisele kaldale.
Jätkame sõitu ja bussiaknast võib imetleda vaateid fjordile, mille ääres seisavad saami lavvud ja gammenid ning teede ääres näeb põhjapõdrakarju. Avanevad imelised vaated nii fjordile endale kui väikestele kaluriküladele selle ääres ja taamal asuvatele mägedele. Edasi suundume merealust tunnelit läbides Magerøya saarele ja sealt edasi Euroopa põhjapoolsemasse punkti Nordkappi, mis tegelikult ei olegi see kõige põhjapoolsem. Siiski on Nordkapi kalju olnud alates 1553. aastast, mil inglise ekspeditsioon kapten Richard Chancellori juhtimisel üritas leida põhjapoolset teed Hiina, olnud oluliseks maamärgiks siit mööduvatele laevadele. Miks aga Nordkapi graniitkaljut ekslikult Mandri-Euroopa kõige põhjapoolsemaks punktiks peetakse, selgub juba vaateid imetledes.Tutvume Norra saamide pealinna Karasjokiga, kus asub nii saami parlament kui Sápmi raadio ja televisioon. Karasjok jääb teede ristumiskohale ja on ühtlasi Finnmarki väravaks teel Nordkappi. Majutume Karasjokis hotellis Scandic või sarnane.
 
8. päev KARASJOKI - TANKAVAARA - ROVANIEMI
Hommikusöök. Piki Botnia lahte ja Soome pikimaid jõgesid ületades sõidame edasi põhja poole. Saabume Rovaniemisse, mis asub polaarjoonest natuke lõuna pool. Ületamegi polaarjoone, kus on ka Jõuluvana elupaik ja kus on võimalus taadi endaga kohtuda ning käia Pajakylä postkontoris, kust kaardid ja kirjad lähevad teele spetsiaalse polaarjoone templiga.
Külastame Tankavaara kullaküla, kus igal aastal toimuvad meistrivõistlused kullapesus, ja möödume Porttipahdtani paisjärvest. Teekond  jätkub ikka põhja poole, kuni algavad juba tõelised Lapimaa tundramaastikud. Arktilise ja puhta looduse avarustes on kuulda vaid vaikuse häält. Lapimaale lisavad müstilisust virmalised- Aurora Borealis, mille soomekeelne nimi revontulet on pärit saami legendist. Saami kultuuri iseloomustab saami keel, eriline laulmisviis joik, põhjapõdrakavatus ja looduslähedane eluviis.
Möödume maalilisest Inari järvest, mille keskel oleval saarel on olnud saamide pühapaik. 
Hilisõhtuks jõuame Kemisse. Majutume hotellis Oulu piirkonnas hotellis Scandic või sarnane. 
9.  päev OULU - LAEV HELSINGI -TALLINN 
Kunagine tõrva- ja praegune tehnoloogialinn Oulu või Põhjala valge linn - nagu Oulut samuti kutsutakse - on asutatud Rootsi kuninga käsul. Tõrvakaubanduse kuldajastu algus ja rahvusvahelise kaubavahetuse õigus pani aluse õitsengule, mis tõrvapõletusäri lõppedes püsima jäi ning praeguseks on Oulu kasvanud Soome suuruselt kuuendaks linnaks. Teekonda saadab metsade- ja kaljuderohke maastik ning teele jääb sadu järvi, mille kaldad on täis pikitud suvilaid ja saunu. Jõuame Helsingi sadamasse, Helsingi- Tallinn laev kell.