Norra

Pealinn: Oslo
Valuuta: Norra kroon (NOK) 1 kroon = 100 ööri
Pindala: 385 199 km²
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Keel: norra ja uusnorra keel
Rahvaarv: 5 414 406 (2020)
Religioon: evangeelne luterlus 70.6%, islam 3.2%, roomakatoliiklus 3%, muud kristlased 3.7%
Ajavöönd: GMT +2, ajavahe Eestiga -1h
Elekter: 230V/50Hz

Ajalugu
Viimane jääkate sulas Norra pinnalt umbes 14 000 aastat tagasi ning seejärel saabusid lõunast ning kirdest sisserändajad – Norra rannajoon pakkus häid võimalusi hülge- ja kalapüügiks ning jahtimiseks. 793-1066 kestis viikingiaeg. Paljud ajaloolased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal ning viikingiaeg lõppes 1066. aastal kui Norra kuningas Harald III Sigurdsson kaotas Inglismaal Stamfordi silla lahingu. Keskajal, nagu mujalgi maailmas, tõusis Norra rahvaarv hüppeliselt, kuid Suur Katk tappis umbes 50% Norra rahvastikust. 14. sajandil moodustas Norra liidu lõunanaabri Taaniga – kauplemise võttis üle Hansa Liit. Kopenhaagen sai Taani-Norra kuningriigi pealinnaks ning norrakate võitlus iseseisvuse eest sai hoo sisse kui loodi Oslo Ülikool 1811. aastal. Kui Taani jäi Napoleoni sõdades kaotajaks, loovutati Norra Rootsi kuningale. Kevadel 1814 õnnestus Riigikogul välja töötada ja võtta 17.mail 1814 vastu liberaalne Norra põhiseadus. Liit Rootsiga lõppes 1905. aastal. Nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas kuulutas Norra end neutraalseks. 1940. aastal vallutas Saksamaa Norra, vabadus saabus 1945. aastal. 

Geograafia
Norra piirneb Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeaniga ning Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga. Norra rannajoon on kõiki saari arvestades 63 281km pikk. Kõrgeim tipp on Galdhopiggen 2469m. Norra on väga mägine – iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood. Norra keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490m, võrdluseks Euroopa keskmine 300m. 

Kliima
Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima, selle põhjuseks on Golfi hoovus, hoovuse tõttu jääb rannik enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool, seetõttu on ka Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. 
Suvekuudel reisides (juuni-juuli-august) on päeval keskmine temperatuur 25C, mägedes võivad õhtud ja hommikud jahedad olla, kaasas võiks olla soe džemper. Kuna meie reisil on võimalus sõita fjordidel, siis soovitame kaasa võtta ka tuulekindlad riided.

Rahvastik
2017. aasta seisuga moodustavad norralased 83.2% elanikkonnast, muud eurooplased 8.3% ning muud rahvused 8.5%. Norra elanike keskmiseks vanuseks on 39.5a. Enamik norralasi elavad riigi lõunaosas, kus kliima on pehmem ning kus on parem ühenduvus mandri Euroopaga. Norra elanike oodatav eluiga on 82.1a. 

Rahvusköök ja -jook
Norra on tuntud oma lõhe poolest, erinevaid ja väga maitsvaid kalatoite on Norras päris mitmeid. Üllatusi võib pakkuda isegi hotelli hommikusöögilaud, kus pakutava hulgas erinevat sorti heeringaid, anšooviseid, lõhet nii kergsoola kui küpsetatud variandina, erinevas kastmes kalapalle. Norra kohv on tavaliselt mõnusa tumeda röstiga.
Põnevaks toiduks: lutefisk - tursakala, mida on leotatud leeliselises lahuses, seejärel loputatud, soolatud ning taas loputatud. Lõpuks küpsetatakse seda ahjus hoolsa järelvalve all, et vältida kala lagunemist. Lutefiski serveeritakse koos peekoniribadega kuumas ja vedelas peekonirasvas, lisandiks hernepuder ja keedukartul.
Mõnusaid maitseelamusi pakuvad kindlasti ka erinevad pajaroad, mille retseptid erinevad paikkonniti. Lisavürtsi neisse on toonud ka erinevate maade kultuurid.
Norra vahvlid on klass omaette, pehmed pannkoogisarnased krõbedate servadega maiuspalad, mida pakutakse vahukoore ja magusa moosiga. Osades piirkondades serveeritakse vahvleid ka koorega.

Kombed ja inimesed
Norras on teenus juba arve sisse arvestatud, on viisakas oma arve ümardada täissummani, kuid jootraha andmine üle 10% ei ole tavaks. Norralased hindavad isiklikku ruumi – pole tavaks istuda kohvikus või bussis teise võõra inimese kõrvale. 

Kasulikud väljendid:

• Jah – Ja
• Ei - Nei
• Palun – værsågod
• Tänan – Takk
• Tervitus – Hei!
• Nägemiseni – Ha det!
• Vabandust – Beklager
• Ei saa aru – kan ikke forstå

Germalo giidi soovitavad Norra paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Friedebert Tuglas „Ühe Norra reisi kroonika”
Jaak Kangilaski „Norra”
Tanel Saimre „Minu Norra”
Heikki Võsu „Minu Oslo”

Filmisoovitus:
„Kon-Tiki”, režissöör  Joachim Rønning, 2012, 1h58m
„Ragnarok: The Viking Apocalypse”, režissöör Mikkel Brænne Sandemose, 2013, 1h40m
„Norsemen”, režissöör Jon Iver Helgaker, 2016, TV serial
„Lilyhammer”, režissöör Eilif Skodvin, Anne Bjørnstad, 2012-2014, TV seriaal

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee