Väljasõit Tallinnas Estonia teatri vastas asuvast parklast kell .
Tänase päeva veedame Pärnumaal ja võtame suuna Tori valda Soomaa rahvuspargi piirile.  Tori on Eestimaa hobuseakasvatuse pealinn Eesti vanimas, juba 1856. aastast on siin  tegutsenud hobusekasvandus  ja Toris tegeletakse tänaseni eesti ja tori tõugu hobuste kasvatamise ja aretamisega. Kasvanduses on ka raskeveohobuseid ja ponisid. Vaatame ühisel külastustuuril üle kunagise täkk Hetmani võimalikud järglased.
Kõige lõpuks uudistame Tori Siidri- ja Veinitalu tegemisi. 2014. aastal asutatud mahetalu toodang on tuntust ja auhindu kogunud omajagu. Siiras usk looduse jõusse ja mahetootmise väärtustamine oleksid siinseteks olulisemateks märksõnadeks. Vaatame kuis viljapuuaias tooraine kasvab ja saame osa ka siidri tootmise saladustest. Ringkäigu lõpetab ühine lõunasöök koos siidrite degusteerimisega.  
Jõuame Pärnu sadamasse ning asume laevale, mis võtab suuna Ruhnu saarele (laev väljub kell 18:00). Sõltuvalt ilmaoludest kestab merereis  Ruhnu saarele 2,5 – 3 tundi. 
Õhtusöök. Pärast õhtusööki võib ette võtta  ilusa jalutada läänerannikule, et sobiva ilma korral imetleda  päikeseloojangut või hoopis jääda ootama järgmist läti karu, sest siit Kolka neemele Läti Kuramaal on ainult 37 km. Asi see siis ujuda on! 
Ööbimine järgneval kahel ööl toredas Liise Talus.

2. päev EKSKURSIOON RUHNU SAAREL
Päeva esimesel poolel istume kastiautosse ja vaatame ringi saare äärealadel – maastik sellel 12 km2-l on rikkalikum kui me endale ette kujutame. Geoloogiliselt üks Eesti vanimaid saari on künkliku moega, moodustab rannikul düüne ja astanguid, aga siit leiame eest ka soiseid alasid. Käime ära Kuunsi tipus, Kultuuriaidas ning uurime, mis sai siin kunagi voolanud ojast.
Pärastlõunal on tervislik liikuda ja meiegi võtame ette mõnusa jalutuskäigu saarel.  Saare kõrgeimal osas, Håubjärre mäel, kõrgub 1877. aastal  ehitatud ainulaadse konstruktsiooniga metalltuletorn, mis on kokku pandud Prantsusmaal valmistatud detailidest. Pärast tuletorniga tutvumist proovime tabada laulvate liivade kõla  Limo rannas. Peale õhtusööki läheme rahvamajja ja teeme kokkuvõtte saare ajaloost ning kultuurist filmikunsti abil.
Vaatame üheskoos 1931. aastal valminud Theodor Lutsu filmi „Runo“, 1990. aastal valminud Tallinnfilmi“ Ruhnut tutvustavat ringvaadet ja 2008. aastal valminud Läti animatsiooni „Karu tuleb!“ („Lācis nāc!“), milles lõunanaabrid  heidavad  mõnusat nalja ruhnulaste ja laiemas mõttes meie kõigi üle. Ühiselt arutame filmides tõstatud küsimuste üle.  

3. päev RUHNU - LAEVASÕIT RUHNU-PÄRNU
Lähim koht mandril on aga 37 km kaugusel asuv Kolka neem Lätimaal. Tänapäeval moodustab saar koos kõrvalasuvate laidudega omaette valla Saare maakonnas. Valla kodulehekülje andmetel elab siin 156 inimest.  
Saare lõunatipus asuvast Ringsu sadamast sõidame saabumise järel saare keskusesse majutuskohta.  Sööme ühiselt lõunasööki. 
Pärastlõuna veedame saare suurimas ja tegelikult ka ainukeses külas. Astume sisse Ruhnu puukirikusse, mis on Baltimaade vanim puitehitis. Vana kiriku kõrvale ehitati 1912. aastal uus kivikirik. Sealtsamast leiame vana rannarootslaste kalmistu väga hästi säilinud hauatähistega. Arvatavasti juba 14. sajandil rajatud kalmistule on iseloomulikud ruhnurootslaste katusristid. Küla keskel asuv väike muuseum jutustab läbi säilinud esemete ja fotode rannarootslaste elust Eesti rannikust kõige kaugemal asuval asustatud saarel. Samast lähedalt leiame vana  Korsi talu, mis esindab saare ajaloolist taluarhitektuuri. 
Sõit Ringsu sadamasse ning juba mõne aja pärast oleme taas Pärnu sadamas. Saabumine tagasi Tallinnasse õhtul.