Külastame Gibraltari väina põhjarannikul Suurbritannia valduses olevat Gibraltari poolsaart. Gibraltari kaljult avaneb selge ilmaga suurepärane vaade Atlandi ookeanile ja Aafrika mandrile. Sõidame mikrobusside-taksodega üles. Tutvume Püha Miikaeli koobastega, mis jooksevad pikki Gibraltari kalju sisemust ning on nii geoloogiliselt kui ajalooliselt üks Gibraltari põnevamaid paiku ning Gibraltari kõige kuulsamate asukatega – sabatute makaakide magotidega, keda me lihtsalt ahvideks kutsume. Nende kodumaaks on Tuneesia, Alžeeria ja Maroko. Tagasiteel Gibraltarilt Torremolinosesse peatume jahisadamas Puerto Banusis ja Marbellas.

Info: Hinnale lisandub taksosõit Gibraltaril u 35 €

Meeleolukas etendus, mis annab ülevaate flamenkost, jotast ja teistest Hispaania tantsudest.

Info: Hind u 30 € /tellimine ja tasumine kohapeal

Teeme väljasõidu Sierra Nevada mägedesse, mille 14 lumist mäetippu kõrguvad üle 3000m merepinnast Granada kohal. Sõidame bussiga umbes 2500 meetri kõrgusele mäesuusakeskuse juurde ja teeme tunnise jalutuskäigu mööda mäeveergusid. Edasi sõidame mööda Alpujarrase maakonnast teisel pool mägesid ja suundume mere poole, Costa Tropicali suunas. Külastame Nerja koopaid ning Nerja linna. Koobastest on leitud maalinguid, mis usutakse olevat rohkem kui 20 000 aasta vanused. Külastajatele need küll kätte ei paista, ent koobas on sellegipoolest huvitav oma uhkete stalaktiitide ja stalagmiitidega. Nerjas teeme väikese puhkepausi rannas. Tagasiteel hotelli sõidame läbi Axarquia maakonna ja möödume Malagast.

Granada on kahtlemata Andaluusia kõige omapärasem linn. Kasvades välja viljakatest orgudest sirutub ta mööda Sierra Nevada eelmäestike nõlvasid lumiste tippude poole, kust ta saab ka oma puhta ja karge vee. Linna kaunis asukoht jäi silma ka mauri soost Nasriididele, kes tegid linnast 13. sajandil Hispaania viimase mauri riigi – Granada emiraadi pealinna. Siin jõudis mauride peenekoeline ja tundeline kultuur oma kõrgpunkti ning vajutas igaveseks linna näole romantilise pitseri. Romantilist ja tundelist teemat on edasi arendanud Sacramonte koobaste mustlaskultuur, kust on välja kasvanud flamenco üks stiile – granaina ja Granada suure poja Federico Garcia Lorca looming ning traagiline saatus. Mägede jahe hingus koostöös Andaluusia kuuma päikesega loovad erilise, alati värske ja maheda kliima. Tänane Granada on Hispaania üks kiiremini arenevaid linnu, mille mootoriks on ülikool koos teaduslinnakuga. Jalutuskäik Granadas – Albaicini linnaosa, Plaza Nueva, mauride kaubahoov, endine siiditurg ja katedraal.

Info: Tasulised sissepääsud: Capilla Real Granada katedraalis 5 €, võimalusel Alhambra palee 37€

Ekskursioon viib meid Andaluusia pealinna Sevillasse. Legendi kohaselt asutas linna Herakles, kes kaunistab ka linna vappi. Sevilla oli tähtis kaubandus- ning võimukeskus nii foiniiklaste, roomlaste kui ka mauride ajal. Linn asub rahulikult ning aeglaselt voolava Guadalquiviri jõe kaldal, mis jagab linna kaheks. Kuni Sevillani oli jõgi laevatatav ka merelaevadele, see andis linnale võimaluse tegutseda sadamalinnana. Pärast Ameerika avastamist Kolumbuse poolt, kelle säilmed puhkavad Sevilla katedraalis, sai linn Uue Maailmaga kauplemise ainuõiguse ning muutus Euroopa üheks suuremaks ja rikkamaks linnaks. Sevillas asub mauri stiilis kristlike kuningate residentsi Alcazar ning Sevilla katedraali koos Giralda torniga. Päeva lõpetuseks teeme jalutuskäigu läbi vanalinna – imetleme 1929 a. iberoameerika maailmanäituse ajaks rajatud suursugust Plaza de España väljakut ning lopsakat Maria Luisa parki.

Info: Tasulised sissepääsud: Katerdraal ja Giralda torn Sevillas 9 €, 4 € al 65a. ja tudengid kuni 25a./ Alcazari loss Sevillas 12,50 €, õpilased alla 16a 2 € (individuaalpilet üldjärjekorras). Giidiga ja ilma järjekorrata al 33 €.

Ronda ja Mijas kuuluvad Andaluusia „valgete asulate“ (hispaania keeles „pueblos blancos“) hulka. Need on tavaliselt mäeveergudele või küngaste otsa ehitatud iidsed linnad ja külad, mille majad on kuumuse peletamiseks eranditult valgeks värvitud. Oma päeva alustame ühe Hispaania kuulsama linna, Ronda, külastamisega. Just siin sündis 18. sajandil kaasaegne härjavõitlus. Linna enda asukoht on igati kooskõlas härjavõitluse dramaatilise iseloomuga – linn asub kõrgel, püstloodis langeva kalju serval ning on omakorda poolitatud sügava jõekanjoni poolt, mis eraldab vanalinna uuest linnast. Neid ühendav sild üle kuristiku on üks Hisapaania tunnuspilte.
 
Merepinnast 428 m kõrgusel asuv valge küla Mijas on oma iluga inspireerinud nii kunstnikke kui kirjanikke. Külas on säilinud Andaluusiale algupärane arhitektuur. Vaatamata populaarsusele turistide hulgas, on külas säilinud iseloomulik atmosfäär. Meile avanevad kaunid vaated ümbrusele.