Metsadest ja mägedest varjatud Arkadi klooster asub suurematest keskustest eemal. 19. sajandil kui puhkes kreeklaste vabadusvõitlus Ottomani impeeriumi vastu liitus sellega ka isepäine Kreeta ja just Arkadi kloostrist kujunes vastupanu peamine tugipunkt. 1866. aastal Kreeta ülestõusu päevil oli siia varju tulnud ligi 950 inimest, enamasti naised ja lapsed. Klooster pidas türklaste piiramisele mõned päevad vastu, kuid lootusetus olukorras otsustasid inimesed minna vabasurma. Arkadi klooster on kreetalaste patriotismi ja kangelaslikkuse sümbol.    
Seejärel uurime Minose kultuuri jälgi  Phaistoses, mis oli selle kõrgtsivilisatsiooni teine oluline keskus Kreetal.  Kui Knossos uhkeldab taastatud müüride ja ehitusfragmentidega, siis Phaistoses on kõik nii nagu aeg on selle paiga meile pärandanud. Ehe, inspireeriv ja mõttelendu innustav.  Tänapäeva teadlased ususvad, et Phaistos võis olla Minose tsivilisatsiooni vaimseks või religioosseks keskuseks. Mõistatusi on palju, mis ootavad vastuseid nii nagu kuulus ja salapärane Phaistose ketas – tänini dešifreerimata piltkirjaga saviplaat, mis leiti just siit. 
Sõidame Matalasse, mis pakub meile suurepärase võimaluse mõnusaks rannapuhkuseks, supluseks ja lõunapausiks. Matala kujunes 1960. aastatel lillelaste peatuspaigaks Kreetal ning mõnedki neist oma aega ja maailma kinni jäänud hipid elavad siin tänini. Aeg-ajalt tulevad siia aga ka uushipid erinevatest Euroopa nurkadest, et nautida siinset meeleolu.  

Kitsas, 1250 meetri kõrgusel merepinnast  Omalose platoolt alguse saav kuristik kulgeb piki Tarraiose jõe sängi. Seda peetakse tõeliseks looduse imeks ja ka matkajate proovikiviks, sest ühtekokku on matakaraja pikkus ca 16 km. Ette võetud teekond tasub aga end ära, sest loodusvaated, võimalus kohtuda Kreeta habekitsedega (kri-kri) ja kohati kuni poole kilomeetri kõrgused müürid on garanteeritud.  Rajal on olemas ettevalmistatud puhkekohad ja on võimalus ka veevarusid täiendada. Matk on väga mõnus ja vaheldusrikas, ent nõuab ka füüsilist vastupidavust. Kindlasti peaks matkaja arvestama korraliku jalatsiga, sest matk kulgeb enamasti kiviklibuga kaetud jõesängis. 

Jalutuskäik õdusas Rethymno linnakeses. Vana sadam ja rannapromenaad, linna kohal valvurina võimsamüüriline kindlus ja vanalinna romantilised tänavakesed. Linnamaastikes domineerivad ehitised, mis pärinevad põhiliselt veneetslaste ja türklaste aegadest ja nii on linnal tõesti ainuomane ilme. 
Kuigi ametlikuks pealinnaks on Iraklion peavad paljud kreetalased just Haniat kogu saare keskuseks. Selle väga pika ajalooga linna saatus on olnud tõepoolest murranguterohke ja pikka aega oli see saare tähtsaimaks sadamaks ja administratiivseks keskuseks nii veneetslaste kui ka Ottomani impeeriumi ajal.  Nagu ikka sadamalinnades on ka siin elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvad: kreeklased, türklased, juudid. Atraktiivne vanalinn võlub värviliste fassaadide, rohelusse uppuvate siseõuede ja salapäraste võlvialustega. Jalutuskäik vanalinnas viib meid vanasse sadamasse, põikame vaatama vana sünagoogi ja astume sisse linna peakirikusse. Vaba aeg mõnusaks olemiseks vanalinnas. 

Täna võtame ette teekonna Kreeta kõige pastoraalsemasse piirkonda Lassithi platoole.
Teel platoole teeme peatuse 14. sajandil asutatud Kera kloostris, kus hoitakse saare tähtsaimat kristlikku reliikviat imettegevat  Jumalaema ikooni, mis pärimuse järgi ise saarele tagasi tuli pärast seda, kui oli varastatud ja Rooma viidud. Pisike kloostrikirik on kirjatud harmooniliste 15. sajandi freskodega ja siin on ka väike muuseum.   
Viljakas Lasithi platoo asub ligi 840 meetri kõrgusel merepinnast Dikti mägedes ja selle paiga sümboliks on saanud põldudele vee pumpamiseks ehitatud väikesed tuulikud ja Kreeta saare kõige maitsvamad kartulid. Siinkandis elatakse lihtsat elu ja kui uskuda geneetikuid, siis just siinsed elanikud on kunagise Minose kultuuri asukate otsesed järglased. 
Kreeka mütoloogia järgi sündis peajumal Zeus Kreeta saarel ja üheks sünnipaigaks peetakse Diktaioni koobast Psychro küla lähistel. Koopasse jõudmiseks tuleb ette võtta lühike matk, mis kulgeb hooldatud matkarajal. Stalaktiitide ja stalagmiitidega kaunistatud koobas on põnev võimalus piiluda Kreeta maapõue. Ajaloolased on arvanud, et tegemist võis olla juba Minose aegadel austatud paigaga, mille hilisem pärimus sidus uue põlvkonna jumalate valitseja Zeusi sünniga. 

Täna külastame Euroopa kultuuri hälli – Knossose paleekompleksi, mis on kahtlemata olulisim pronksiaja mälestis Kreetal ja Euroopas. Kreeta saarel õitsenud Euroopa esimene kõrgkultuur on andnud meile mõneski mõttes suuna ja meie kohus ja õigus on sellel teel püsida. Rahumeelne, elujaatav, tolerantne ja inimesekeskne. Knossose palee on tegelikult terve kompleks, kus sisehoovid, mitmekorruseliste majade vahel kulgevad tänavad ja trepišahtid moodustavad tõelise labürindi. Kas siit ongi alguse saanud legend tohutust salakäikude süsteemist, kus elutseb hirmuäratav elukas Minotaurus? Tutvume arheoloogiaalaga ja jutustame lugusid kuningas Minosest, Theseusest ja Ariadnest, härjamängudest ja proovime ette kujutleda siinset elu-olu kaugetel aegadel. Heaks teejuhiks on selles arheoloogide poolt leitud freskokatkete koopiad ja kindlasti ka osaliselt 20. saj alguses restaureeritud ehitised.    
Mõnus vahepeatus Peza mägikülas, kus külastame perekond Miliarakisele kuuluvat veinitehast. Tutvume Kreeta veinide looga ja degusteerime kohalikku veini. 
Iraklioni arheoloogiamuuseum on kindlasti külastamist väärt, sest siin eksponeeritud artefaktid on  unikaalsed ja annavad põhjaliku ülevaate Minose kultuurist läbi pika aja.  Põnev on vaadata esemeid, mille on valmistanud inimesed mitme tuhande aasta eest ja imetleda nende oskusi ja ilumeelt. Arheoloogiamuuseum täiendab emotsiooni, mida kogesime Knossose palees. 
Jalutuskäik Kreeta pealinnas Iraklionis. Mõnusalt sumisevad tänavad on täis elurütmi: turul käib elav kauplemine, tavernides pakutakse parimat lõunaampsu ja linnagaleriis on alati mõni põnev näitus.