Akrotiri väljakaevamised ja arheoloogiamuuseum - värvilised rannad
Esimene peatus on Santorini kõrgeimale mäele ehitatud prohvet Eelija kloostris, mis asutati 1711. a. Tee mäkke kulgeb läbi viinamarjaväljade ja pakub imelisi vaateid. Järgmine peatus on Akrotiris. Akrotiri varemed on ühed kuulsamad Kreekas ja annavad hea ülevaate Minose kultuuri aegsest eluolust. Linn oli laava all peidus olnud üle 3500 aasta. 16. saj. eKr enne katastroofi elas linnas umbes 30 000 elanikku, kes olid sellest paigast teinud Egeuse mere ühe tähtsama keskuse ja sadama. Linnas olid kolmekorruselised majad, mille seinad olid ehitud freskodega. Arheoloogid on praegugi usinasti töös ja tahavad laava alt tulevikus välja kaevata veel vähemalt 300 maja.
Santorinil saab nautida musta, punast ja valget rannaliiva. Tuntuimad rannad on Kamari, Perissa, Monolithos ja Punane rand. Enamasti on need kaetud musta vulkaanilist päritolu liivaga. Perissa lausa lõpmatusse kulgev rannariba hiigelsuure Mesa Vouno kalju jalamil. Punane rand on neist üks omapärasemaid oma kuju, päritolu ja värvirikkuse poolest. Punakaspruuni liivaga lahesoppi ilmestavad järsud rauaühenditest punakaks värvunud kaljud. Rand on väike ja asub Vana-Akrotiri lähedal ja aeg-ajalt kutsutakse seda ka Akrotiri rannaks.
Info: Lisatasu eest pilet: Akrotiri arheoloogiline ala 12 €