Maldiivid

Pealinn: Male
Riigikord: presidentaalne vabariik
Raha: ruupia (MVR)
Pindala:  298 km²
Rahvastik: 396 334 
Keel: maldiivi ehk divehi keel
Religioon: sunniidi moslemid
Elekter: 230V 50 Hz
Ajavöönd: GMT + 5

Maldiivid (Maldiivi Vabariik) on saareriik India ookeanis, mis on pindalalt ja rahvaarvult Aasia väikseim riik. Lähimateks naabriteks on India lõunatipp ja Sri Lanka.  Nimi "Maldiivid" tähendab Malé saari. Sanskriti keeles tähendab maladvipa pärjakujuliselt asetsevat saarte gruppi. Riigi kogupindala on 90 000 ruutkilomeetrit, millest omakorda ainult 298 km² on kuiva maad. Maldiivide peamine majandusharu on turism, meresõit ja kalandus, põllumajandusmaad on riigis 23,3%.

Ajalugu
Saarte esimesed teadaolevad asukad olid India edelaosast pärit draviidi kalamehed, kes 3. sajandil eKr saartele asudes tõid kaasa budismi ja rajasid kuningriigi. 
12. sajandil pöördus saarte valitseja islamiusku püüdes end kaitsta india mereröövlite rünnakute vastu.
Esimeste eurooplastena saabusid saartele portugallased, kes rajasid 1558 Viadori atollile koloonia, mille aga kohalikud peatselt hävitasid. 16. sajandil kuulusid Maldiivid Hollandi mõjusfääri ning seejärel vallutati saareriik brittide poolt. 1965. aasta keskel, pärast massilisi meeleavaldusi, said Maldiivid Suurbritanniast iseseisvuse. 1968. aasta 11. novembril võeti vastu uus põhiseadus ja riik sai ametliku nime - Maldiivide Vabariik, mille presidendiks sai Ibrahim Nasir.

Geograafia
Maldiivid on maailma madalaima suurima geograafilise kõrguspunktiga riik. Maapinna keskmine kõrgus mereveetasemest on 1,8 meetrit, riigi kõrgeimaks kohaks on Addu atolli Hithadhoo saarel asuv liivadüün, mille hari kõrgub 2,4 meetrini merepinnast.
Maldiivid asuvad Aasiast lõunas India ookeanis. Maldiivide lähim kaugus Euraasia mandril asuvast Indiast on 430 kilomeetrit ja Sri Lankast 717 kilomeetrit. Lähim Indiale kuuluv saar Minicoy asub Maldiividest 128 kilomeetri kaugusel.  Saartest itta jääb Lakadiivi meri ja läände Araabia meri.
Maldiivi saarestik ulatub 823 kilomeetri pikkuselt põhjast lõunasse kahe rööbiti kulgeva madala korallsaarte ahelikuna. Saarestiku keskosa laius on 133 kilomeetrit. Riigi rannajoone pikkus on 644 kilomeetrit ning saarestikku läbib 4 suurt väina. Maldiividele kuulub maailma suuruselt 8. korallriffide piirkond, mis hõlmab 5% maailma korallriffide koguhulgast. 
Saarestik koosneb 26-st atollist. Atollides on kokku 1190 vulkaanilise päritoluga väikest korallsaart, millest umbes 200 on asustatud. Riigi suurim atoll on Huvadhu atoll (38,5 km²), mis koosneb 255 saarest ja on saarte arvu poolest maailma suurim. Suurim saar on Lamau atolli kuuluv Gan (6,1 km²). 

Kliima
Maldiivide kliima on ekvatoriaalne, kus valitseb troopiline mussoonkliima. Õhutemperatuur on aastaringselt 24°C ja 33°C vahel. Veetemperatuur on aastaringselt keskmiselt 24-27°C. Parim aeg saari külastada on novembrist aprillini, sest siis valitseb kuivem, madala õhuniiskusega periood. Maist oktoobrini on õhuniiskus kõrgem ning võib esineda tugevamaid tuule- ja vihmahooge.

Rahvastik
Saarestikus elab umbes 400 tuhat inimest. Peaaegu kõik nad on Lähis-Idast, Lõuna- ja Kagu-Aasiast sisserändajate järeltulijad. 

Kombed ja inimesed
Maldiivide peamised pühad on oma olemuselt isamaalised ja usulised - saarte põlisrahvastik tunnistab islamit (sunnismi), mille tõid araablased kaasa 12. sajandil ning 1968. aastal kuulutati islam riiklikuks usundiks. Suurejoonelisemad pidustused peetakse iseseisvuspäeval, 26. juulil.
Muslimikalendri Muharrami esimesel kuul peetakse islami uue aasta auks usulisi pidustusi. Püha Ramadani lõpp tähistab Uraza Bairamit: kolm päeva rohkesti sööki, külas käimine ja muud meelelahutused. 
10. detsember on üks värvikamaid kohalikke pühi: kalurite päev koos pidustuste ja mürarikaste laatadega. 

Rahvusköök ja rahvusjook
Kohalik köök põhineb India ja Araabia traditsioonidel. Väga palju süüakse kala, riisi ja vürtse, mida pakutakse paljudes variatsioonides erinevate kastmetega, nagu näiteks kalakarri ja kookospiimaga. Mereande keedetakse, grillitakse, suitsetatakse ja kuivatatakse. Toidukorrad lõpetatakse pärmivaba leiva või papadu krõbedate kookidega. 
Magustoiduks serveeritakse kõige sagedamini kookospähklit, samuti on laialt levinud küpsetamine ja puuviljasalatid. Peaaegu kõik Maldiivide puuviljad, välja arvatud banaanid ja kookospähklid, imporditakse.
Peamiselt juuakse teed, kohvi ja erinevaid mahlasid. Traditsiooniline jook on palmipiimast valmistatud raa.

Keel
Ametlik keel on maldiivi keel (ka dhivehi, divehi, divehi Bas, divehli, mali, malikh, malki), mis kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelte singali-maldiivi rühma. Keel sisaldab araabia, hindi ja inglise keele päritolu sõnu ning kirjutatakse paremalt vasakule.  Maldiivi keelt kõneldakse veel ka ka Minicoy saarel ja Kerala osariigis Indias. 

Kasulikud väljendid:

• Mis kell on? - Gadin kihaa ireh?
• Mis su nimi on? - Kon nameh kiyanee?
• Meeldiv kohtuda. - Baddhalu vee thi varah ufavejey.

Germalo giidid soovitavad Maldiivide paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Ahto Nahkur. „Rännumehe päevik.’’ (osa raamatust pühendatud Maldiividele). Tammerraamat, 2015, 238 lk.
Tom Masters, Joe Bindloss „Lonely Planet Maldives (Travel Guides)’’ Lonely Planet, 2018, 192 lk.

Filmisoovitus:
Maldives Documentary, 26m25s  https://www.youtube.com/watch?v=Yvc_hoenl-U
The Maldives 2004, 23m36s  https://www.youtube.com/watch?v=ZjxYo0HC730

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee