Colombia

Pealinn: Bogotá
Riigikord: presidentaalne vabariik
Raha: peeso (COP)
Pindala: 1141 748 km2
Rahvaarv: 48 168 996 (juuli 2018)
Keel: hispaania
Religioon: roomakatoliiklased, protestandid
Elekter: 110 V, 60Hz
Ajavöönd: UTC -5

Colombia Vabariik asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Naabermaad on loodes Panama, idas Venezuela ja Brasiilia ning edelas Ecuador ja Peruu. Kahe ookeani vahele jääb savanne, palavaid kõrbeid, vihmametsi, jahedaid kõrgplatoosid, kohvikasvatuspiirkondi ja lumiseid mäetippe. Kolmbia on suuruselt neljas riik Lõuna-Ameerikas. Pealinn Bogota paikneb Andide jalamil, 2500 meetri kõrgusel üle merepinna, vaid neli laiuskraadi ekvaatorist põhja pool. 

Ajalugu
Inimasustuse jäljed ulatuvad 10-15000 aasta taha, algupärased kultuurid eri piirkondades kujunesid alates 2000. a eKr, keskvõimuga riike ei kujunenud, kuid siiski eri piirkondade kõrgkultuurid. Euroopa hiliskeskajal algas koloniaalajastu. Hispaania vallutuste alguseks loetakse 1499. aasta ekspeditsiooni konkistadoor Alonso de Ojeda juhtimisel ja Juan de la Cosa ning Amerigo Vespucci assisteerimisel. 1525. aastal asutati Kariibi mere kaldale Santa Marta ja 1533. aastal Cartagena de Indias. Hispaania koloniaalperiood kestis ligi kolmsada aastat, mistõttu on Hispaanial oluline roll piirkonna kultuurilises, usulises ja poliitilises arengus. 1810. aastal algas iseseisvussõda ja 1819. aastal lõid Colombia väed Simon Bolivar ja Francisco de Palula Santanderi jutimisel Hispaania vägesid Boyaca lahingus.  Sündis Kolmbia riik (Gran Colombia), mis ühendas tänapäeva Venezuela, Colombia, Ecuadori ning osa Peruust ja Brasiiliast. 1830. aastal riik lagunes ja kuulutati välja Uus-Granada iseseisev vabariik. 1886. aastal muudeti nimi Kolumbia Vabariigiks.

Geograafia
Colombia on suure bioloogilise mitmekesisusega maa, mis asub Lõuna-Ameerika põhjaosas. Suure osa riigist moodustab Andide mäestik, mis jaguneb neljaks ahelikuks. Põhjapoole jääb maailma kõrgeim rannikuäärne mäeahelik Sierra Nevada de Santa Marta ja Guajira kõrb, mida ääristab Kariibi meri. Mäeahelike vahel paiknevad viljakad orud, kus elab suur osa Kolumbia elanikest. Riik koosneb kahe kolmandiku ulatuses Amazonase alast. See on ainus Lõuna-Ameerika riik, millel on nii Vaikse kui ka Atlandi ookeani rannik.

Kliima
Colombia valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur merepinnal on 30 kraadi ja 1000m kõrgusel merepinnast 24 kraadi. Vihmaperioodid on aprillist juulini ja septembrist detsembrini.  Riigi keskosas jäävad päevased temperatuurid aastaringi 18-20 kraadi ümber. Põhjaosa rannikualadel on päevased keskmised temperatuurid septembrist märtsini kuni 32 kraadi, aprillist augustini kuni 34 kraadi. Riigi lääneosas jäävad keskmised temperatuurid aastaringi 31-33 kraadi juurde.

Rahvastik
Colombia rahvaarv on ligikaudu 48 miljonit. Rahvastik on Lõuna-Ameerikale iseloomulikult kirju, umbes 49% on mestiitsid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised), 37% valgenahalisi (Euroopa, aga ka USA vm taustaga), 10,6% Aafrika päritolu. Colombia elanikest umbes 90% on kristlased, kellest ligi 80% on roomakatolikud ja umbes 17% järgib protestantismi. Sisseränded on käinud aja jooksul eri lainetena, viimati 19.-20. sajandil nii Euroopast, Põhja-Ameerikast kui ka Aasia maadest. Vastu on võetud 1,9 miljonit põgenikku Venezuelast.

Kombed ja inimesed
Colombialased on väga kiindunud oma maasse ja inimestesse enda ümber. Külalistesse tavaliselt umbusklikult ei suhtuta ja nende tähelepanuavaldused väljendavad pigem uudishimu ja tunnustust. Columbiast on pärit mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid, heliloojaid ja lauljaid, näiteks Shakira, ansambel Los Juanes, Carlos Vives, G. G. Márquez jt.

Rahvusköök ja rahvusjook
Colombia köök on üsna mitmekesine ja mõnikord ka ebatavaline, milles on tunda nii Euroopa kui Aasia köökide mõjusid. Peaaegu kõikide roogade aluseks on kaunviljad, köögiviljad, riis ja mitmesugused vürtsid. Palju süüakse lihatoite, kuid rannikualadel domineerivad erinevad mereandide road, mida sageli süüakse koos kookospiima kastmega.  Populaarne alkohoolne jook on Aguardiente, mida nimetatakse ka guaroks.

Keel
Riigi ametlik keel on hispaania keel. Lisaks hispaania keelele räägib osa elanikkonnast indiaani keeli. Colombia eri piirkondades kõneldakse mitmeid murrakuid. Samuti kasutatakse inglise keelt, kahte kreooli keelt, roma keelt.

Kasulikud väljendid:

• Buenos días! - Tere hommikust!
• Hola! - Tere!
• Adios! - Head aega!
• Gracias - Aitäh!
• Buenas noches! - Head õhtut! Head ööd!

Germalo giidid soovitavad Kolumbia paremaks mõistmiseks
Filmi- ja lugemissoovitused: 
Ungro, Ave (2010): Minu Colombia :lend papagoi nokal (Petrone Print)
Simon Reeve´iga Colombias (ETV järelvaatamine)
G. G. Márqueze lühemad ja pikemad teosed (nt Kolonelile ei kirjuta keegi, 2016; Surm koolera ajal, Sada aastat üksildust jt)
G. G. Marquezi mälestused (2007): Elada, et sellest jutustada.

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee