Taani - Fääri saared

Pealinn: Tórshavn (19 873 elanikku)
Valitsus: konstitutsiooniline monarhia, laiaulatuslik autonoomia
Raha: Fääri kroon (DKK), paralleelselt kasutusel Taani krooniga (1 fääri kroon = 1 taani kroon)
Pindala: 1399 km²
Rahvaarv: 51 018 (juuli 2018)
Keel: fääri keel, taani keel
Religioon: kristlus (95.44%), islam (0.07%), hinduism (0.02%), budism (0.19%).
Elekter: 220V/50Hz
Ajavöönd: UTC+0:0 / UTC+1 
 
Fääri saared on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja- Atlandil. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík.
Saarte nimi tähendab lambasaari. Lammas on Fääri saarte sümbol ja seda on kujutatud ka Fääri saarte vapil.
 
Ajalugu 
Fääri saarte varasem ajalugu on paljuski ebaselge. Tõenäoliselt avastasid Fääri saared Iiri mungad. Saari on seostatud legendiga 6. sajandil toimunud püha Brendani merereisist. Kirjalikud allikad räägivad, et 8. sajandil elasid saartel Iiri erakmungad. 9. sajandi alguses asusid Fääri saartele Norra sisserändajad, kes põgenesid kuningas Harald Kaunisjuukse valitsemise eest ning samal sajandil asutati Fääri saartel tänase parlamendi eelkäija, mis on üks vanimaid Skandinaavias. 1380. aastal läksid Fääri saared Taani kaasvõimu alla. 
Rahvuslik ärkamine sai alguse 19. sajandi lõpus, mille käigus sündis 1890. aastal fääri kirjakeel. Aastal 1948 said Fääri saared autonoomia, millest tulenevalt on Fääri võimude pädevuses kõik kohalikku elu puudutavad küsimused.
 
Geograafia
Fääri saared on arhipelaag, mis koosneb 18 suuremast saarest (ja veel kokku 779 saarest, laiust ja skäärist). Need asuvad umbes 655 km Põhja-Euroopa rannikust. Saarte pindala on 1399 ruutkilomeetrit ja paljudel saartel on ka väikesed järved ja jõed. Saartel on kokku 1117 km rannajoont. Ainus märkimisväärne asustamata saar on Litla Dimun. Saared on karmid ja kivised, mõningate madalate mägedega; rannikud on enamasti kaljused. Kõrgeim punkt on Slættaratindur (Eysturoy põhjaosas), mis on 882 m üle merepinna.
Fääri saared koosnevad umbes kuue kilomeetri paksusest basalt laavast. Laava purskas Põhja-Atlandi ookeani avanemise ajal, mis algas umbes 60 miljonit aastat tagasi. See maa-ala, mis tänaseks on Fääri saared, oli siis Gröönimaa küljes.
 
Kliima 
Saartel valitseb mereline kliima, ilmastikutingimused sarnanevad tundrapiirkondadega, eriti mägedes. Saarte kliima üldist iseloomu mõjutab Atlandi ookeani tugev soojendav mõju, mille tekitab Põhja-Atlandi hoovus. Talved on pehmed (keskmine temperatuur 3,0–4,0 °C) ja suved on jahedad (keskmine temperatuur 9,5–10,5 °C).
Saared on tuulised, pilves ja jahedad aastaringselt, esineb keskmiselt 210 vihmast või lumist päeva aastas. Saared asuvad kirdesse liikuvate madalrõhkkondade teel, mis toovad aastaringselt kaasa nii tuult kui vihma. Päikeselisi päevi esineb Fääri saartel harva.
 
Rahvastik
Enamus Fääri saarte rahvastikust elab pealinnas Tórshavnis, mis on umbes 21 000 elanikuga linn. Saare elanikkond koosneb enamuses kohalikest fäärlastest, kes on ajalooliselt Skandinaavia ja Gaeli päritolu. Taanlasi on kogu rahvastikust umbes 7%, veel elab saartel filipiinlasi, islandlasi, norralasi, rumeenlasi, poolakaid ja teisi rahvusi. Kokku on saartel umbes 80 eri rahvusest elanikke.
 
Kombed ja inimesed
Aastasadu on Fääri saarte asukad ellujäämise nimel pidanud tegema rasket füüsilist tööd, peamine on olnud läbi aegade kalastamine. Ka tänapäeval armastavad fäärlased matkata mägedes ja sõpruskondade ja peredega aerutada merel. Tantsimine on samuti vana traditsioon ja populaarseim tants on ketitants. Vanal ajal saadi kokku ja tantsiti, kuna see oli lõbus ja andis sooja külmal ning tuulisel saarel ning ühendas saare asukaid. Kõigist taolistest tegevustest võtavad fäärlased siiani rõõmuga osa.
 
Rahvusköök ja rahvusjook 
Fääri saared on tuntud oma lambaliha ja kala poolest ning loomulikult põhineb sellel ka nende kohalik köök. Saare elanike seas on väga populaarne lambajuust, igasugused mereannid ja kartul.
Fääri saarte traditsiooniline toit on “rastkoyot”, see on lambalihast 6-9 kuud valmistatud roog. Lambad tapetakse varasügisel ning seejärel kuivatatakse väikeseks lõigatud ja kokku seotud ning venitatud lihatükke mitu kuud tuule käes. Tavaliselt serveeritakse seda liha õhukeste viiludena koos leivaga.
Kala kuivatatakse tavaliselt samamoodi kui lammast ja nimetatakse rustur-festiks. Fääri saarte toidulaual kohtab kõige sagedamini räime, turska, lesta ja hiidlesta.
Fääri saarte elanikud on suured võileibade fännid. Kohalikul viisil valmistatud võileib on suur ja erinevate koostisosadega. Neid serveeritakse ka eraldi  toiduna, mida süüakse kahvli ja noaga. Kohalikud kokad on välja mõelnud umbes 300 erinevat smarrebrodi (võileib fääri keeles) retsepti. Fääri saartel juuakse palju maitsestatud kohvi ning madala alkoholisisaldusega jookide hulgast on kõige populaarsem õlu.
 
Keel 
Kuna esimesed Fääri saarte asukad olid teadaolevalt Iiri mungad, siis oletatakse, et esimene keel, mida saarel kõneleti oli vanaiiri keel. Fääri saarte ametlik keel on fääri keel, mis kuulub germaani keelte gruppi ja on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid ka taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub samuti taani keeles. Fääri keele grammatika on sarnane islandi ja vananorra keelte grammatikale, kuid hääldus sarnaneb pigem norra keelele.
 
Kasulikud väljendid: 
  • Hey!- Tere!
  • Bei!- Head aega!
  • Takk!- Tänan!
  • Orsaka!- Vabandust!
  • Hvussu Hevur Tu Tad?- Kuidas sul läheb?
  • Eg Havi Tad Gott- Mul läheb hästi
  • Tosar Tu Enskt?- Kas sa räägid inglise keelt?
  • Hav ein Godan Dag!- Head päeva!
  • Eina Ol- üks õlu
Germalo giidid soovitavad Fääri saarte paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitused: 
Heinesen, William. 2002. Hea lootus." Eesti Raamat
Jakobsen, Jorgen  Franz. 2000. Barbara." Varrak
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee