Araabia Ühendemiraadid

Pealinn:  Abu Dhabi

Valitsus: konstitutsiooniline monarhia

Raha:  1 dirham = 100 filsi

Pindala:  83 600 km2

Rahvaarv: 9,868,130 (2020)

Keel:  araabia

Religioon:  islam

Elekter:  220V, 50Hz.

Ajavöönd:  GMT+4

 

Araabia Ühendemiraadid on riik, mis on kui iga arhitekti unistus ja tippteos ühes. Riik, kus on võimalik näha kõike, mida rahaga on võimalik ehitada ja kujundada - Olgu selleks siis maailma kõrgeim torn Burj Khalifa,  pilvelõhkujate rajoonid  (Dubai Marina), kaubanduskeskustes asuvad akvaarium ja sisesuusakeskus, vette ehitatud Palm Jumeirah ( palmisaar) ja maailma kaart, Ferrari World ja oma Louvre. Ja kõik KÕRBES. Avastada on palju.

Ajalugu

Kivist esemed, mis on leitud praeguse Sharjah emiraadi alalt, viitavad elutegevusele antud piirkonnas juba 127 000 aastat tagasi. Esimesed märked kaubavahetusest  on talletatud sumerite allikatesse 3000 eKr. Ajaloo jooksul valitsesid piirkonda nii iraanlased, türklased kui ka Omaan. Pikka aega oli piirkond tuntud kui piraadirannik. Piirkonnana oldi maailmakaardil  19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses toodeti suurt tulu pärlipüügiga, mis aga taandus Esimese maailmasõja ja pärlikasvatuste tõttu Teise maailmasõja hakul ja tegemist oli väga vaese piirkonnaga. 20. sajandi keskel avastatud nafta, tõi antud piirkonna jõuliselt kaardile tagasi. Praeguste emiraatide piirkondades elutsesid erinevad hõimud, kellel omavaheliselt konkreetset piirnevust ja jaotust ei esinenud ja olmelised küsimused üritati läbirääkimiste ja harvemini jõulisel eel ära lahendada. Igal hõimul oli oma liider. Brittide poolt suuresti suunatud naftatööstus võttis suuri mõõtmeid ja lubas ka piisavat tulu hõimudele ning hõimuliidrite juhtimisel hakati ellu viima suuri arendusi ja muudatusi ühiskonnas. Kui 1966. aastal Britid loobusid piirkonda administreerimast pidid seitse emiraati, lisana Qatar ja Bahrein looma ühtse liidu, kuid kokkuleppele ei jõutud. 1971. aastal saavutasid Bahrein ja Qatar eraldi iseseisvuse ja 7 emiraadist sai koondriik Araabia Ühendemiraatide nime all.

 

Araabia Ühendemiraadid asuvad Araabia poolsaarel ja koosnevad seitsmest emiraadist: Abu Dhabi (pealinn), Ajman, Dubai, Fujairah, Ras al-Khaimah, Sharjah ja Umm al-Quwain. AÜE naabriteks on  maismaal idast Omaan ja lõunast ja läänest Saudi Araabia. Merepiiri jagatakse Iraani ja Qatariga. Jäädes Pärsia lahe ja Omaani lahe vahele, on AÜE asukoht toornafta transiidi mõttes strateegiliselt äärmiselt oluline. Tegelikult on AÜD suurus ebatäpne, sest paljude Pärsia lahes asuvate saarte üle ei ole nii Iraani kui ka Saudi Araabiaga saavutatud omandi osas kokkuleppeid ja vajavad veel juriidilisi läbirääkimisi.  Kuigi riigi pindala ei ole suur, on siin esindatud Lähis-Ida kõige erinevamad loodusmaastikud: liiva- ja liiva-kivikõrbed roheliste oaasidega, hiigelsuurte düünide ja kuivanud jõesuudmetega; Al Hajari massiivi värvilised mäed; kirdeosa viljakad tasandikud; Khor Fakkani korallrahud ja Pärsia lahe äärsed suurepärased liivarannad.

Kliima

Araabia Ühendemiraatides valitseb subtroopiline kuiv kliima. Maist septembrini on reisimiseks liigselt palav, eriti juunis ja juulis, kui temperatuur võib tõusta üle 40 kraadi. Kõige sobilikum aeg reisimiseks on oktoobrist – aprillini, millal jahedamal perioodil jääb temperatuur 20 kraadi ringi, aga tavapäraselt 25-35 kraadi. Öised temperatuurid võivad jääda detsembrist veebruarini 14°C – 16°C, märtsis ja novembris 18°C – 20°C. Aprillis ja oktoobris väga suuri kõikumisi päevaste ja öiste temperatuuride vahel ei ole.  Vihmaperioode ei esine, on üksikud sajused päevad, peamiselt  detsembrist - veebruarini. Võib esineda ka liivatorme (tavapäraselt jaanuaris, veebruaris). 

 

Araabia Ühendemiraatides elab  peaaegu 9,9 miljonit inimest, kellest ainult 11,48% on kohalikud. Riigi kodanikud on araablased ja riigikeeleks on araabia keel aga rahvastik on väga kirju. Välismaalastest on enim protsentuaalselt esindatud indialased, pakistanlased , bangladeshlased, filipiinlased, iraanlased jt. Kogu elanikkonnast moodustavad 88,52 % välismaalased. Nad töötavad riigis lepingute alusel kindla perioodi ja siis peavad kodumaale naasma, Emiraatide kodanikuks saada on sisuliselt võimatu.

Kombed ja inimesed 

Riigiusk on islam ja sellest tulenevalt peab järgima ka teatud reegleid riietumises ja  suhtlemisel kohalikega. Naisterahvaste tarbeks on nii omad taksod kui metroos omad vagunid, samuti võivad olla mõned restoranid eraldatud ruumidega. Naisterahvastel on rangelt soovituslik kanda põlvi ja õlgu katvaid riideid. Emiraatide seadusandlus võib erinevates emiraatides olla oma rangusastmelt erinev. Mõned emiraadid on täiesti alkoholivabad, teistes on see hotellides lubatud. Tavapäraselt kohalikud mehed võõra naisega  ei kätle ja ka vastupidi. Olemuselt väga väljapeetud, aga sõbralik rahvas. Kui kohalik pakub teile kohvi, on äärmiselt ebaviisakas seda mitte vastu võtta. Istudes vaipadel ei ole kindlasti sobilik eksponeerida oma jalataldu.

Rahvusköök ja rahvusjook

Emiraatides on tänapäeval segunenud kõik maailma köögid, kuna välismaalaste osakaal on riigis nii suur. Just välismaalaste ja läänekultuuri pooldamise tõttu, on ka väga palju mujal maailmas esindatud kiirtoidukette siin olemas. Populaarsed  on nii India kui ka Itaalia köök. Väga armastatud on liibanoni köök. Kindlasti on võimalik ja tasuks proovida araabia köögi lemmikuid hummust, tabbouleh’t, lamba kebabi, erinevaid magustoite ja kerge kardemonise mekiga kohvi. AÜEs on võimalik proovida kõike, mida maailmal pakkuda on  - maitsta on võimalik nii kaameliliha kui ka lamba aju.

Keel

Araabia keel on põhiline, aga enamus ametiasutustes ja kaubanduses saab vabalt hakkama ka inglise keelega.

Mõned kasulikud väljendid:

 

„Minu Dubai“ Susan Luitsalu

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast

Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee