• banner

Etioopia


Pealinn: Addis Abeba
Riigikord: föderaalne parlamentaarne vabariik
Raha: Etioopia birr 1 birr = 100 santimi
Pindala: 1 104 300 ruutkilomeetrit
Rahvastik: 108,4 miljonit inimest (2018 juuli seisuga)
Keel: riigikeel on amhara keel
Religioon: Etioopia õigeusk 43,5%, islam 33,9%, protestantism 18,5% ja hõimuusundid 2,7%.
Elekter: 220V/ 50Hz
Ajavöönd: GMT + 3
 
Ajalugu
Esimene riiklik moodustis Etioopia aladel oli Damoti riik, mis sai alguse u 1000 eKr.  Umbes meie ajaarvamise algul moodustati Etioopia aladel võimas Aksumi kuningriik, mis 5. sajandiks oli Punase mere piirkonnas domineerivaks kaubandusjõuks, kelle mõju ulatus ka teisele poole Punast merd, kus täna asub Jeemen. 4. sajandil kuulutati riigiusuks kristlus. Umbes aastal 1270 rajati Etioopia Keisririik, mis kestis kuni aastani 1974, mil riigipöörde käigus keiser Haile Selassie kukutati ja moodustati sotsialistlik riik, mis kestis aastani 1991. Riiki lõhestasid aastatepikkune kodusõda, pidevad riigipöördekatsed, rahutused, ulatuslikud põuad ja põgenikekriisid. 1994. aastal võeti vastu Etioopia põhiseadus, Eritrea iseseisvus, teised rahvuspiirkonnad said suure autonoomia ja 1995. aastal peeti Etioopias esimesed mitmeparteilised valimised. 1998. aasta mais algas piiriküsimuste pärast sõda Etioopia ja Eritrea vahel, mis lõppes rahulepinguga aastal 2000. Piiriküsimus tekitas riikide vahel suuri pingeid veel aastaid ning lahendati lõplikult alles 2018. aastal.

Geograafia
Etioopia asub Aafrika idaosas, nn Aafrika Sarvel. Etioopial puudub merepiir, maismaapiiri jagab ta Eritrea, Djibouti, Somaalia, Keenia, Lõuna-Sudaani ja Sudaaniga. Enamiku Etioopia territooriumist võtab enda alla Etioopia mägismaa ja suur rifiorg, mis põhjas ulatub Punase mereni ja mida teistest külgedest piirab kõrb. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, kõrgeim tipp on Ras Dejen (4550m). Madalaim punkt on Danakili alang 125 m allpool merepinda. Tänu suurele kõrguste vahedele riigi territooriumil, on Etioopias palju ökoloogiliselt erinevaid piirkondi, mis on aidanud kaasa paljude endeemiliste liikide (erinevaid antiloobid, Etioopia hunt, gelada ehk Abessiinia pärdik) tekkimisele. Etioopias asuv Simieni mägede rahvuspark on koduks paljudele ohustatud liikidele ja kanti 1978. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kliima
Etioopias valitseb peamiselt troopiline mussoonkliima, kuid kliimat mõjutavad tugevalt kõrguste erinevused. Keskmine temperatuur kõrgemal kui 2400 m on umbes 16C, 1500-2400 m kõrgusel (kus asuvad enamik Etioopia suuremaid linnu) on keskmised temperatuurid 16-30C. Madalamal asuvates piirkondades riigi idaosas on kliima tunduvalt kuumem ja kuivem. Eritrea piiri lähedal asuv Dallol on maailmas kõrgeima aastase keskmise temperatuuriga piirkond (34C).

Rahvastik
Tänapäeval on Etioopia üks kümnest kiiremini kasvava rahvaarvuga riikidest maailmas. Umbes 40% rahvastikust on alla 15a vanused ning keskmine eeldatav eluiga riigis on 67,5 aastat. Rahvastik on väga mitmekesine ning koosneb enam kui 80 erinevast etnilisest grupist. Kõige suurem grupp on oromod, kes moodustavad elanikkonnast 34,4%; teise suure grupi moodustavad amharad – 27% elanikkonnast. Itaalia okupatsiooni ajal elas Etioopias ka umbes 75 000 Itaalia päritolu sisserändajat, kuid suur osa neist lahkus peale Mussolini vägede lüüasaamist. Etioopia on peamiselt põllumajanduslik maa ja rohkem kui 80% elanikest elavad maapiirkondades.
 
Kombed
Tänu etnilisele  ja religioossele mitmekesisusele on Etioopia kultuur ja traditsioonid väga kirjud, erinedes tugevalt eri rahvusgruppides, kuid samas on ka mitmeid etiooplasi ühendavaid uskumusi: jumala tunnistajaks kutsumisest piisab enamasti lepingute sõlmimiseks ja lubaduste kinnitamiseks, külalislahkus on inimsuhete puhul ülimalt oluline ning vanad inimesed on ühiskonnas äärmiselt lugupeetud. Etiooplased, olenemata usutunnistusest on väga religioosne rahvas ja kõikvõimalikest usukommetest peetakse rangelt kinni. Hõimu- ja peresuhted on väga tugevad.

Rahvusköök
Etioopia köök koosneb suures osas liha- ja köögiviljaroogadest, millest valmistatakse erinevaid hautisi ning mida süüakse kohaliku pehme lameda tefijahust valmistatud saia injeraga. Tänu islami, judaismi ja Etioopia õigeusu mõjudele ei ole traditsioonilisel Etioopia söögilaual sealiha ega mereande peale kala. Levinud komme on gursha - teistele lauas viibijatele oma käest söögi andmine. Väga levinud pühadetoit Etioopias on kifto – veisehakklihast, vürtsisegust ja maitsestatud võist valmistatud roog.
Populaarseteks jookideks on meebaasil valmistatud vein tej ning samuti õlu. Etioopia on ka kohvipuu kodumaa ning  aedruudiga maitsestatud kohv on üks kohalike lemmikjookidest.

Etioopias räägitavad keeled:
Etioopia ametlik riigikeel on amhara keel, mida räägib 29,3% rahvast. Veel on levinud keeled: oromo keel, mida räägib 33,8% inimestest, somaali 6,2%, tigrinja 5,9%, sidamo 4%, volaita 2,2%, gurage 2%, muud keeled 16,6%. Levinuim võõrkeel on inglise keel.

Kasulikud väljendid amhara keeles:
  • tere – selam
  • tere hommikust - indemin aderatschu
  • tere õhtust - indemin ameschatschu
  • head aega - dehna hunu
  • aitäh – ameseginalew
  • pole tänuväärt - minim ajdel
  • jah – aw
  • ei – aj
Germalo giidid soovitavad Etioopia paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Aafrika kivine südamik: reisimärkmeid Etioopiast” Indrek Jääts  Tallinn : Go Group, 2013
Etioopia vahepala”  Karin Kaup Lapõnin / Merle Voola  Rahva Raamat, 2019
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110  600 või e-mailiga germalo@germalo.ee