Tšiili

Pealinn: Santiago
Riigikord: Presidentaalne vabariik
Raha: Peeso (CLP), 1 EUR = ca 927,5 CLP
Pindala: 756 950 km2 
Rahvaarv: 18 054 726 (2017)
Keel: hispaania 
Religioon: kristlus
Elekter: 220V/50HZ
Ajavöönd: UTC -4

Tšiili Vabariik on Lõuna-Ameerikas asuv riik, mis on tuntud oma mitmekesise looduse ja rikkaliku kultuuripärandi poolest.
On erinevad teooriad, kust pärineb ja mida tähendab riigi nimi Tšiili aga kõige levinum on seletus, et see tuleb Aymara indiaanlaste keelest sõnast "chilli", mis tähendab "maa, kus maailm lõppeb".

Ajalugu
Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid tänapäeva Tšiili aladele rohkem kui 10 000 aastat tagasi. On leitud lapse jalajälg, mille vanuseks arvatakse olevat 12 500 aastat. Enne 16. sajandil alanud Hispaania invasiooni asustasid Tšiili territooriumit indaanlased, kes olid sinna saabunud põhjast. Indiaanlased olid küll omavahel keeleliselt ja rassiliselt seotud, kuid oma tsentraalset riiki neil ei tekkinud. Esimese eurooplasena saabus 1520. aastal Tšiilisse kuulus meresõitja Fernăo de Magalhăes, kes oli küll pärit Portugalist, kuid purjetas Hispaania lipu all. Talle järgnesid mitmed teised, näiteks Pedro de Valdivia, kes aastal 1541 asutas Tšiili pealinna Santiago. Eurooplaste ja põliselanike vahel leidsid aset mitmed kokkupõrked ning suhted hispaanlaste ja kohalike vahel püsisid pingelised pikka aega. 
Püüdlused iseseisvuse saavutamiseks said hoo sisse 19. sajandi alguses, kui 18. septembril 1810. aastal moodustati riigi valitsemiseks rahvuslik hunta ja 12. veebruaril 1818 võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Järgnes poliitiliselt ebastabiilne periood ning 1879 puhkes sõda Peruu ja Boliiviaga. 
20. sajandi riigijuhtidest tuleb mainida Augusto Pinocheti, kes kehtestas 1973. aastal sõjaväelise režiimi ning valitses riiki 1989. aastani, mil korraldati valimised ning rahvas hääletas režiimi vastu. Pärast seda on Tšiili olnud stabiilne demokraatlik riik koos kasvava majanduse ja kahaneva vaesusega. 

Geograafia
Tšiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul Vaikse ookeani ja Andide vahel.  Riigi territoorium ulatub põhjast lõunasse ca 4300km, samas idast läände on keskmine ulatus vaid 177 km (kõige laiemas kohas ca 350km). Riigi pindala on 756 102 km2.
Tšiili on väga mägine maa, peaaegu 80% territooriumist on mägine. Andides asub enam kui 600 vulkaani ja mitmed neist on ka aktiivsed. Kõrgeim mäetipp ulatub 6983m üle merepinna. 
Põhjapoolsed naabrid on Peruu ja Boliivia ning idas piirneb Tšiili Argentiinaga, omades viimasega üht maailma pikimat maismaapiiri – 5150 km. Tšiili koosseisu kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze saarestik Vaikses ookeanis.

Kliima
Tšiili omapärase kuju tõttu kohtab seal väga erinevat kliimat. On esindatud kõrbe-, poolkõrbe-, vahemereline-, niiske subtroopiline-, parasvöötmeline mereline, poolpolaarne mereline-, alpi-, tundra -ja polaarkliima. 
Sademete hulk varieerub sisuliselt nullist kuni 3000 mm-ni. Põhja-Tšiilis asuv Atacama kõrb on maailma kõige kuivem piirkond. Mida enam lõuna poole liikuda, seda suurem on sademete hulk. 
Tšiili subtroopilises osas on keskmised temperatuurid juulis ja augustis 18°C lähedal ning jaanuaris 28°C lähedal. Kesk-Tšiilis (nt pealinnas Santiagos) on keskmised temperatuurid suvel 20°C lähedal on jaanuaris- veebruaris 8°C lähedal. Riigi lõunaosas valitseb poolkõrbe kliima ning keskmised temperatuurid on seal suvel 3-6°C vahel ning talveperioodil 14-15°C juures. 

Rahvastik
Tšiilis elab ligikaudu 18 miljonit inimest ning elanikkond kasvab pidevalt. Suurem osa elanikkonnast on eurooplaste järeltulijad (hispaanlased, sakslased, inglased, itaallased jne), vähemal määra ka põliselanike järeltulijad.

Kombed ja inimesed
Paljuski tulenevalt oma geograafilisest isoleeritusest on Tšiili kultuuriliselt ja etniliselt väga homogeenne riik. Kohati on suudetud säilitada ka põlisrahva kultuuri, näiteks põhja pool Boliivia lähedal on Aymara indiaanlased säilitanud paljuski oma algse kultuuri ja ca 2000 miili kaugusel rannikust asuval Lihavõttesaarel hoiavad kohalikud elus paljusid oma Polüneesia traditsioone
Väga olulisel määral on Tšiili kultuuri mõjutanud ka sisserändajad Euroopast – sakslased, britid prantslased, itaallased, juudid jne, kes täna on ühiskonnas väga olulistel positsioonidel ning suunavad riigi elu.
Üks tähtsamaid tähtpäevi on 18. september, mil tähistatakse riigi iseseisvumist. Seda on kombeks tähistada kohaliku söögi ja joogiga ning samuti peetakse silmas iseseisvuse märtreid.
Tšiili rahvusliku identiteedi põhilisteks sümboliteks riigilipp ja hümn.

Rahvusköök ja rahvusjook
Tšiili köögis on ühendatud Lõuna-Ameerika põlisrahvaste ja Hispaania kolonistide tavad ja harjumused ning kohalikud toiduained. Hilisemad mõjutused tulevad Kesk-Euroopa köögist. 
Kuna Tšiilis on kättesaadav erinev tooraine, siis on tegemist mitmekesise köögiga, näiteks kasutatakse palju kala ja muid mereande. Väga laialdaselt kasutatakse nisuhelbeid ja seda väga erinevate toitude valmistamiseks.
Tšiili rahvusroaks võib pidada Pastel con Choclo´t – veiselihaga maisipirukas.
Tšiili on üks maailma suurimaid veinitootjaid ning Tšiilis toodetud veine on laias valikus saadaval ka meie poelettidel.

Keel
Kogu riigis räägitakse hispaania keelt, mis on ka ametlik keel. Teatud riigi osades räägitakse ka vähesel määral iidseid kohalikke keeli. Tšiillastele on omane rääkida kiiresti ja kohalikus hispaania keeles on palju laene Mapuche indiaanlaste keelest ja slängist.

Kasulikud väljendid:

• Tere - Hola
• Tere hommikust - Buenos días
• Tere päevast - Buenas tardes
• Tere õhtust - Buenas noches
• Head ööd - Buenas noches
• Kuidas sul läheb? - Cómo está?
• Hästi, tänan küsimast - Bien, gracias
• Ja sinul? - Y usted?
• Tere tulemast - Bienvenidos
• Täna on ilus päev - Es un día bonito
• Kena päeva - Tenga un buen día
• Head aega - Adiós
• Näeme hiljem - Hasta luego
• Näeme homme - Hasta mañana
• Vabandust - Perdón
• Kas ma saan sind aidata? - Puedo ayudarle?

Germalo giidid soovitavad Tšiili paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Roberto Bolaño „Tšiili nokturn” Kultuurileht, 2013 (Loomingu Raamatukogu)
Maputše, kes ronis vulkaanile : Tšiili indiaanlaste muinasjutte; Kunst, 1991
Pablo Neruda „Kivid ja linnud” Eesti Raamat, 1977

Filmisoovitus:
Neruda; režissöör Pablo Larraín; Tšiili, Argentiina, Prantsusmaa, Hispaania, USA; 2016