Rootsi - Gotland

Pealinn: Visby 
Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia 
Raha: Rootsi kroon (SEK), mis jaguneb sajaks ööriks (öre). 
Pindala: 3140 km2 
Rahvaarv: 59 249 (2019)
Keel: rootsi keel (ametlik), gotlandi dialekt 
Religioon: ristiusk 
Elekter: 220v 
Ajavöönd: UTC +1h

Gotland on Läänemere suurim saar, mille elanikud tegelevad peamiselt põllumajandusega ning samuti on väga oluline majandusharu turismindus. Gotland moodustab eraldiseisva lääni Götalandi regioonis ja peetakse gootide päritolu paigaks. 

Ajalugu
Gotlandi ajalugu algas umbes 400 miljonit aastat tagasi ekvaatori lähistel troopilise mere põhjas. Saare kaljupinnas moodustus lugematust hulgast organismidest, mille kivistisi täna kõikjal leida võib. Kiviaeg tõi saarele esimesed inimesed, kes jätsid hulgaliselt maha jälgi oma elupaikadest. Kivikangrud ja laevkalmed rannikul räägivad rahvast, kellele oli laev eluliselt oluline ja tähtis võimufaktor. Viikingid viisid saare maailmakaubanduse keskpunkti. Gotlandlased olid tublid nii meremeeste kui kaupmeestena. Neil olid suured talud kodusaarel ja kaubanduskontaktid kaugetes maades. Keskajal ehitati varade eest kirikuid ja kivimaju. Tasapisi võtsid Visby kodanikud talupoegade kaubanduse üle kontrolli ja 13. sajandiks sai linnast tähtis hansalinn koos suure sakslaste hulgaga. Linna kerkisid suursugused kivihooned, kirikud ja kloostrid. Linna ümber rajati linnamüür koos tornidega. Keskaja lõpus toimus Läänemerel võimunihe ja Gotlandi hiilgeaeg sai läbi. Pöördepunktiks loetakse Taani kuninga Valdemar Atterdagi sissetungi 1361. aastal. Alles 1645. aastal, kui Gotland taas Rootsile kuulus, hakkas elu ülesmäge minema. Carl von Linné käis Gotlandil 1741. aastal. Sajandi pärast sai saarest armastatud reisisiht ja inspiratsiooniallikas kunstnikele. 

Geograafia
Gotland ehk Ojamaa on Rootsi Kuningriigile kuuluv suurim saar Läänemeres. Asetseb 90 km kaugusel Rootsi rannikust ja 130 km kaugusel Läti rannikust. Gotland koos tema juurde kuuluvate väikeste saartega, moodustab Gotlandi provintsi, mis on umbes 1% Rootsi territooriumist. Sõprussaar ja lähim naaber Eestist on Saaremaa. Saare suurim linn ja halduskekskus on läänekaldal asuv kunagine hansalinn Visby. 

Kliima
Gotland on üks soojemaid regioone Rootsis, kus aasta keskmine temperatuur on küllalt kõrge, +11C. Novembrist kuni märtsini on saarel suhteliselt tuuline, jahe ja niiske ning on rohkem sademeid, temperatuur on talvekuudel umbes +2C ja -2C vahel. Suvekuudel on soojem (temperatuur jääb 20-kraadi ringi) ja päikesepaisteline ning Gotlandi külastamiseks ongi just suvi kõige soodsam. 

Rahvastik
Gotlandi esimeste asukate peamine elatusallikas viikingite ajal oli põllumajandus ja nad rääkisid guthni keeles. Tänapäeval kõnelevad saare elanikud ühte rootsi keele murrakut. Kuna Gotlandi pealinnas Visbys on ülikool, siis tänapäeval on palju noori ka teistest riikidest seal õppimas. 

Kombed ja inimesed
Vanad traditsioonid on Gotlandil au sees, kord aastas peetakse keskaja päevi Visbys, kus kogu rahvas on riietunud keskaegsetesse riietesse ja toimub laat ning mängitakse traditsioonilisi mänge ja toimub muid põnevaid tegevusi. Gotlandi inimesed on väga külalislahked ning aitavad meelsasti, kui neilt abi küsida. Teenindamisel on nad pigem aeglased ja teevad kõike rahulikult, mitte kiirustades.  

Rahvusköök ja rahvusjook
Gotland asub keset merd ja kala on kahtlemata oluline komponent sealses menüüs. Levinumad on lõhe, haug, ahven, lest, kivikammeljas, särg ja säinas. Saarel kasvatatakse palju lambaid. Gotlandi lambapraadi peetaksegi sealseks delikatessiks. Lambaliha on juba kasvades valmis maitsestatud, sest Gotlandi pinnasel kasvab rikkalik valik ürdisorte, mida lambad meelsasti söövad. Kohalik armastatud magustoit on safrani kook. Nagu nimigi ütleb, on safrani koogi põhiline komponent safran, mis annab koogile tema kuldkollase värvuse ja spetsiifilise maitse - serveeritakse lõikudena koos vahukoore ja põldmarja või mooruspuu moosiga. Rootslased armastavad head kohvi. Gotlandil juuakse ka meelsasti teed. Gotlandil on oma pruulikoda, viinamarjakasvatused ja veinitootmine.  

Keel
Muistsel Gotlandil oli nii oma kirjakeel kui kõnekeel. Suuline gotlandi keel on dialektina säilinud. Suurem osa rootslastest räägivad väga head inglise või saksa keelt. 

Kasulikud väljendid: 

• Jah - Ja 
• Ei - Nej 
• Palun – Var så god
• Tänan; palju tänu – Tack; tack så mycket 
• Tervitus – Hej 
• Nägemiseni - Hejdå 
• Vabandust - Ursäkta 
• Kui palju? – Hur mycket? 
• Lammas – Lamm 
• Safrani kook – Saffranspannkaka 

Germalo giidid soovitavad Gotlandi paremaks mõistmiseks
Filmi- ja lugemissoovitused:
Laretei, Käbi. 2005. “Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega”.
Sorensen, Soren. 1999. “Läänemere saared”.
Farol on filmitud paljud Bergmani filmid: “Nagu peeglis” (1961), “Persona” (1966), “Hunditund” (1968), “Häbi” (1968), “Kirg” (1969), “Stseenid ühest abielust” (1973). Samuti Andrei Tarkovski viimane film “Ohverdus” (1986).

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee