Vietnam

 

Pealinn: Hanoi 

Riigikord: riiki juhib kommunistlik partei

Raha: dong (VND) 

Pindala: 331 210 km²

Rahvastik: 95,54 miljonit (2018)

Keel: vietnami keel

Religioon: budism (12,2%), katoliiklus (6,8%), kaodaism (4,8%) ja vähem kui 2% protestantism, hoahaoism jm.

Elekter: 220V/50Hz

Ajavöönd: UTC/GMT +7

 

Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare idarannikul, naaberriigid on Hiina, Laos ja Kambodža. Vietnami loodus on väga vaheldusrikas. Suure osa territooriumist hõlmavad troopilised metsad ja mägised alad. Tasane maa moodustab maismaast kõigest 20%. Kohaliku elu allikaks on Mekongi jõgi, mille veed annavad elu tuhandetele riisipõldudele. Vietnami nimi, kohalikus kirjapildis Viêt Nam, tähendab tõlkes “lõunamaa”.

 

Vietnam oli üle tuhande aasta tagasi osa Hiina riigist, mida valitses Hani dünastia. Riik saavutas iseseisvuse 1009. aastal. 19. sajandil vallutasid Lõuna-Vietnami prantslased, kes muutsid riigi oma asumaaks (Kotshin-Hiina, pealinn Saigon). Pärast Jaapani okupatsiooni 1940-1945 tõrjusid Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid jaapanlased Põhja-Vietnamist välja. 1954. aastaks oli Vietnam jagunenud kaheks riigiks, põhja osas said võimule kommunistid. 1957. aastal alustasid  punapartisanid (vietkongid) Lõuna-Vietnamis sõda valitseva poliitilise süsteemi kukutamiseks, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga. 1964. aastal alustas USA aktiivselt Lõuna-Vietnami režiimi toetamist oma sõjajõududega, kuid võitlus lõppes lüüasaamisega. Ameeriklased lahkusid, kuid sõda jätkus. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa ja 1976. aastal ühendati kaks Vietnami territooriumi.

Geograafia

Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare idaosas. Riigi pindala on 331 210 km2. Riigi maismaapiiride kogupikkus on üle 4600 km ja rannajoone pikkuseks on peaaegu 3500 km. Vietnam on suures osas mägine ja kaetud tiheda troopilise metsaga. Vietnami kõrgeim mäetipp, Fansipan, ulatub 3143 m kõrgusele merepinnast.

Kliima

Vietnamis valitseb troopiline kliima. Temperatuurid Ho Chi Minhi linna ja Mekongi delta ümbruses on vähem muutuvad, jäädes keskmiselt 21-35C vahele. Aasta keskmine temperatuur tasandikel on kõrgem kui mägedes, jäädes 22C ja 27C vahele. Hanois ja Red River Delta ümbruses on keskmised temperatuurid 15-33C. Aasta keskmine sademete hulk on kuni 2500mm.

Rahvastik

Vietnami rahvaarv on 2018. aasta seisuga ligikaudu 95,5 miljonit inimest. Elanike arv on märkimisväärselt kasvanud, 1980. aasta seisuga oli elanikke umbes 54 miljonit. Vietnamis elab üle 50 erineva etnilise grupi, mis omakorda jagunevad alahõimudeks. Suurema osa Vietnami elanikkonnast moodustavad kinhid. Teised vähemusrahvused on tay, tai, hmong, muong, hoa ja nung, kes elavad peamiselt mägistes piirkondades. Vietnam on rahvastiku mitmekesisuse poolest rikkaim riik Kagu-Aasias.

Kombed ja inimesed

Vietnami traditsioonide rikkust täiendavad peamiselt kahe naaberkultuuri mõjud.  Kui Indias juurdunud budism kujundas Vietnami kultuurielu lõunaosas, mõjutas vabariigi põhjaosa peamiselt Hiina võim. Vietnami vähemusrahvaste seas on tänaseni säilinud mitmed iidsed riitused ja tavad. Kagu-Aasia riike iseloomustab ka omapärane festivalikultuur. Üheks tähtsamaks festivaliks on vietnamlaste aastavahetuspidu, mida nimetatakse Tet Nguyen Dan ehk Tet. See on väga vana traditsioon ning esialgu tänati nende pidustustega jumalaid kevade alguse eest. Tänapäeval on see ennekõike perepüha, et veeta koos aega, tervitada uut aastat ja austada esivanemaid.

Rahvusköök ja rahvusjook

Vietnami köögis on riis üheks peamiseks toiduaineks, millest tehakse nuudleid, riisipaberit ja tainast. Lisaks riisile kasutatakse toitudes peaaegu alati kalakastet ja ohtralt värskeid ürte. Vietnami rahvusköögi klassika on pho-supp (veiselihaga nuudlisupp), banh cuon (täidetud riisipannkoogid), goi cuon (küpsetatud või värsked kevadrullid) ja bun bo nam bo (magushapukas kastmes veiseliha riisinuudlitega).

Hanoi on tuntud erilise munakohvi (Cà Phê Trứng) poolest, kus lahtiklopitud munarebule segatakse juurde kondenspiim ja segu kallatakse kangele kohvile. Traditsiooniliselt serveeritakse kohvitass kuumavee kausis, et kohv püsiks ühtlaselt kuum. Vietnamlaste kohviarmastus sai alguse koloniaalajastul, mil prantslased alustasid Vietnamis kohviistanduste loomist ja tänaseks on riik suuruselt teine kohvitootja maailmas. 

Keel

Ametlik riigikeel on vietnami keel. Paljud kohalikud räägivad lisaks prantsuse keelt. Inglise keel on kohustuslik õppeaine paljudes koolides ja seda on hakatud üha enam kasutama. Vähesel määral räägitakse vene keelt. Harvem on kuulda ka saksa, tšehhi ja poola keelt, mida tuntakse rohkem põhja pool. Tänu headele suhetele teiste Ida-Aasia riikidega, on kasvanud jaapani ja korea keele populaarsus

Kasulikud väljendid:

Erna Sepp, „Draakonite maal”; Tallinn : Eesti Raamat, 1989

Andrew Wiest  „Vietnami sõda 1956-1975”; Tallinn : Koolibri, 2008

William Somerset Maugham, „Härrasmees võõrastetoas“; Tallinn : Canopus, 2006

Filmisoovitus:

„The Third Wife“; režissöör Ash Mayfair; Vietnam 2018

Daughter from Đà Nẵng, režissöör Gail Dolgin; USA 2002

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110  600 või e-mailiga germalo@germalo.ee