Peruu

Pealinn: Lima 
Valitsus: Demokraatlik vabariik 
Raha: uus sol - Nuevo sol - PEN
Pindala: 1 285 220 km2 
Rahvastik: 31,99 miljonit 
Keel: hispaania (riigikeel, räägib 80% elanikkonnast), ketšua (teine riigikeel, räägib 16% elanikkonnast), aimaara jt. vähemuskeeled (3%) 
Religioon: katoliiklased (76%), evangelistid (14%), protestandid, juudid, mormoonid ja Jehoova tunnistajad (5%) ning mittereligioossed (5%)
Elekter:  220 V ja sagedus 60 Hz 
Ajavöönd: UTC -5 (8 tunni võrra Eesti ajast taga)

Peruu on Lõuna-Ameerika lääneosas Vaikse ookeani rannikul paiknev kontinendi suuruselt kolmas riik Brasiilia ja Argentiina järel. Peruu on Ladina-Ameerika üks kõige suurema turismivaatamisväärsuste kontsentratsiooniga riik, mille territooriumil asub ka inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on Peruu tuntuim turismimagnet. Lisaks Machu Picchule on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike indiaanlaste ja Kolumbuse eelsete tsivilisatsioonidega.

Ajalugu
Peruu ajaloopärand on väga rikkalik, olles koduks mitmetele tsivilisatsioonidele nagu näiteks kuulus inkade impeerium, mis sai alguse 13. sajandil ning vallutati hispaanlaste poolt 16. sajandil peale seda, kui see piirkond avastati konkistadooride poolt. Hispaanlased jõudsid esmakordselt Peruu aladele aastal 1532 ja sellega algas koloniaalajastu. Peruu iseseisvuspüüdlused said alguse 19. sajandi esimeses pooles ning aastal 1879 tunnistas Hispaania lõpuks Peruu iseseisvust. 21. sajandil on Peruu olnud suhteliselt stabiilse majanduse ja poliitikaga arenev riik.

Geograafia
Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini (puudu jääb vaid 4,3 km) ja piirneb Ecuadori ja Colombiaga, idas on naaberriigiks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbib selgroona Andide mäestik. 
Peruu on vahelduva loodusega riik, ulatudes läänes Vaikse ookeani kuivadelt rannikualadelt kuni troopiliste Amasoonia vihmametsadeni koos Amazonase jõega. 
Lihtsustatult jaguneb Peruu 3 suuremaks geograafiliseks piirkonnaks:
COSTA- Vaikse ookeani kõrbeline rannikuala, ilusate randade ja viljakate jõeorgudega. Siin paiknevad Peruu suurimad linnad ning seda piirkonda läbib ka riigi peamine transiittee- Carretera Panamericana. 
SIERRA- ulatuslik Andidega kaetud ala (max 6768 m ü.m.p Huascarani tipp). Mäed jagunevad kaheks mäestikuks - Cordillera Occidental (Lääne Andide mäestik) ja Cordillera Oriental (Ida Andide mäestik). 
SELVA- troopilise taimestikuga Amazonase jõe org koos laiaulatuslike vihmametsade ja kaitsealadega, kus ringi liikudes terviseriskid ja ohud on kõige suuremad.
 
Kliima
Klimaatiliselt on Peruu äärmiselt kontrastne- rannikul olevas Atacama kõrbes sajab paar millimeetrit aastas (maailma kõige kuivem paik), temperatuur tõuseb tihti neljakümneni. Andide mägedes on lumised tipud, temperatuur sõltub kõrgusest, päeval võib olla pluss kolmkümmend, öösel miinus kümme. Amazonase vihmametsad on ühed maailma veerohkemad alad, temperatuur pidevalt kolmekümne kraadi kandis, niiske ja vihmane. 
Kliimaliselt jaguneb Peruu 3 piirkonnaks:
COSTA - kõrbeline Vaikse ookeani rannikuala, temperatuurid kõiguvad min. 12C talvel kuni 40C suvel. Talvel on sagedased kerged vihmahood. Peruu randa kannab jahedat vett ka külm Humboldti hoovus. Talv valitseb Peruu rannikualal nagu kogu lõunapoolkeral aprillist oktoobrini. Suvi kestab novembrist märtsini. Peruu ranniku põhjapoolset osa Humboldti hoovuse külm vesi ei mõjuta, mistõttu seal on aastas ligi 300 päikselist päeva ning temperatuur suvel kuni 35C. Vihmaperiood on novembrist märtsini.
SIERRA - Peruu mägede piirkonnas ei ole traditsioonilist nelja aastaaega. Eristatakse kahte erinevat perioodi- suvine ehk kuiv, mis kestab aprillist oktoobrini on päikeseliste päevade ja külmade öödega ning ilma vihmata ning vihmaperiood novembrist märtsini, mille jooksul sajab rohkesti (sademeid üle 1000 mm).  Siin muutub temperatuur päeva jooksul tuntavalt. Võimalik on temperatuur kõikumine– 3C hommikul kuni 24C päeval. Soojakraadid vähenevad ka kõrguse suurenedes. Kliima on seal kuiv ja meeldiv ning sobib ka mitmesuguste põllukultuuride kasvatamiseks.
SELVA- Amazonase jõe org jaguneb subtroopilise taimestikuga nn. selva alta (üle 700 m merepinnast) ning selva baja- alates 700 m merepinnast allapoole. Novembrist märtsini on sagedased paduvihmad, mis muudavad teed läbipääsmatuks ja põhjustavad üleujutusi jõgedel. Aastaringselt on väga niiske. Maist augustini tuleb ette ka nn. friajes´eid– kontinendi lõunaosast saabuvad külmad õhumassid viivad temperatuuri alla.

Rahvastik
Peruu elanikkond koosneb suures osas inkade impeeriumi kunagiste rahvaste järeltulijatest, kelleks on  tänapäeva indiaanlased. Kahjuks on inkade ajastu kultuur siiski suures osas hispaniseerunud või sellega segunenud. Ligikaudu kolmandik elanikest on indiaanlaste ja eurooplaste järeltulijad, lisaks esineb ka teisi rahvusvähemusi.

Kombed ja inimesed
Peruu kultuur on segu Hispaania mõjutustest ning põlisrahva traditsioonidest ning hilisemate sisserändajate kultuurist. Osaliselt on säilinud ka põlisrahvaste endi kultuur, eriti kõrgmäestikus ja riigi äärealadel. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad kohalikud ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas elati siinsetes piirkondades enne hispaanlaste tulekut.

Rahvusköök ja rahvusjook
Peruud peetakse üheks maailma põnevamaks ja rikkalikuma toidukultuuriga riigiks, mis tuleneb looduslikust ja kultuurilisest mitmekesisusest ja põllukultuuride rohkusest, mida siin leidub ja mida läbi aegade on kasvatatud.
Peruus püütakse väga palju kala ja seetõttu on rannikualadel peamine meelisroog ceviche. Ceviche on populaarne Ladina-Ameerika ja Kariibi mere rannikupiirkondade mereandidest (kalast ja koorikloomadest) valmistatav külmroog. Kuigi ceviche päritolu üle on vaieldud, seostatakse rooga kõige tihedamalt just Peruuga. See toit on tavaliselt valmistatud sidrunimahlas hoitud ning marineeritud värskest toorest kalast, mida on vürtsitatud ají või tšillipipraga. Ceviche kõrvale pakutakse maitse täiendamiseks tavaliselt magusat kartulit, salatit, maisi, avokaadot või jahubanaane.
Peruu üks rahvusroogi on guinea siga ehk cuy. Cuy-l on sarnane maitse küüliku või kanaga. Tavaliselt serveeritakse praetud, röstitud või grillitud cuy-d koos riisi, kartulite, maisi ja kuuma kastmega.
Hiinlaste mõjude tõttu kohtab Peruus suurel hulgal riisisegudest koosnevaid menüüsid ehk chifasid, mis on põhimõtteliselt praetud riisi segu köögiviljade või kanaga vmt.
Peruu rahvusjook on pisco, mida valmistatakse viinamarjadest ja mida juuakse koos suhkru, munavalge ja sidrunimahlaga. Piscol on väga kerge ja mahe maitse, mistõttu sobib see kokku alkoholivabade jookidega.
Kuigi Peruu on üks maailma suurimatest kohvitootjatest, ei ole Peruus ringi sõites igal pool võimalik head kohvi saada. Kohalikud ise joovad väga lahjat, piimaga segatud espressot. Mittealkohoolsetest jookidest tasuvad nimetamist naturaalsed mahlad, mägedes kuulub joogimenüüsse mate coca tee.

Keel
Peruus on lisaks hispaania keelele ka põliselanike keeled ketšua ja aimara keel ametlikeks riigikeelteks. Hispaania keel on tavakeeleks, mida kasutatakse meedias ja õppeasutustes ning kaubanduses. Andide mägismaal elavad indiaanlased suhtlevad omavahel peamiselt ketšua ja aimaara keeles. 

Kasulikud väljendid:

• Tere - Hola
• Tere hommikust - Buenos días
• Tere päevast - Buenas tardes
• Tere õhtust - Buenas noches
• Head ööd - Buenas noches
• Kuidas sul läheb? - Cómo estás?
• Hästi, tänan küsimast - Bien, gracias
• Ja sinul? - Y usted?/Y tu?
• Tere tulemast - Bienvenidos
• Täna on ilus päev - Es un día bonito
• Kena päeva - Tenga un buen día
• Head aega - Adiós
• Näeme hiljem - Hasta luego
• Näeme homme - Hasta mañana
• Vabandust - Perdón
• Kas ma saan sind aidata? - Puedo ayudarle?

Germalo giidid soovitavad Peruu paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Adams, Mark. 2013. „Machu Picchu juurest paremale’’. Äripäev
Kuzmištšev, Vladimir. 1985. „Päikesepoegade riik’’. Valgus
Palma, Ricardo. 1992. „Peruu pärimused’’. Eesti Raamat 

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee