• banner

Iisrael


Pealinn: Jeruusalemm
Riigikord: parlamentaarne demokraatia
Raha: Uus seekel (NIS) 1 seekel = 100 agorot
Pindala: 20 770 km2 
Rahvaarv: 8,884 miljonit (2018)
Keel: heebrea, araabia
Religioon: judaism
Pindala: 20 770 km2 
Elekter: 220V ja 50 Hz 
Ajavöönd: UTC + 2, suvaeg/talveaeg: 1 tund, algab viimasel reedel märtsis, lõpeb laupäeval Rosh Hashana ja Yom Kippuri pühade vahel 

Iisrael on väike riik Edela-Aasias Vahemere idakaldal Lähis-Idas. Riik jaguneb kuueks ringkonnaks ning Juudamaa ja Samaaria aladeks. Suurimad linnad on Jeruusalemm ja Tel Aviv. Iisraeli naaberriigid on idas Jordaania, kirdes Süüria, põhjas Liibanon ja edelas Egiptus. Lõunas asub Punase mere Aquaba laht. Iisraeli iseloomustavad mitmekesine maastik, moodsad linnad ja inimesed, kes kaljukindlalt seisavad oma rahvushuvide eest. 

Ajalugu
Juudi rahva ajalugu algab juba 2000 aastat enne Kristuse sündi esiisa Aabrahamist. Iisraeli Kuningriigi esimeseks kuningaks oli Saul (1028 eKr.), kelle järeltulija Taaveti ajal sai pealinnaks Jeruusalemm. Taaveti järel tõusis kuningaks tema poeg Saalomon. Kuningas Saalomoni surmale järgnes riigi lõhenemine kaheks: Iisraeli kuningriigiks (pealinn Samaaria) ja Juuda kuningriigiks (pealinn Jeruusalemm). Tänapäevase Iisraeli algusajaks loetakse 1897. aastal toimunud sionistide kongressi Baselis.  1917. aasta Balfouri deklaratsiooniga anti juutidele õigus taastada rahvusriik Palestiinas. 14. mail 1948. aastal kuulutati välja iseseisev Iisraeli riik ja valiti Ajutine Valitsus, kuid järgmisel päeval ründasid uut riiki Egiptus, Süüria, Transjordaania, Iraak ja Liibanon. Sõja tulemusena kasvatas Iisrael oma territooriumi. Rahulepingule kirjutati alla 1949. aasta juulis, mille kohaselt kuulusid Iisraelile Golani kõrgendik ja Jordani Läänekallas. Jordaania võttis üle Läänekalda ja Egiptus Gaza tsooni. Konfliktid naaberriikidega jätkusid Kuuepäevases sõjas ning Jom Kippuri sõjas. Iisrael sai Jordaanialt oma valdusesse Ida-Jeruusalemma ja Lääneranniku, Egiptuselt Gaza sektori ja Süürialt Golani kõrgustiku. Araabiamaad jätkasid Iisraelile surve avaldamist naftasõja ja terroriaktidega. 1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ja Iisrael loovutas Siinai poolsaare Egiptusele. Golani kõrgendikud, Läänekallas ja Gaza piirkond jäid Iisraeli valdusse. 1982. aastal tõi Iisrael väed välja Siinai poolsaarelt; 1985. aastal Liibanonist. 1993. aastal tunnustasid Iisrael ja Palestiina Vabastusorganisatsioon teineteist. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza piirkonnast välja ning likvideeris sealsed asundused. Seniajani võitleb Iisraeli rahvas oma maal elamise eest.

Geograafia
Iisraeli geograafia on väga kontrastne, mitmekesise looduse ja pinnamoega. Iisrael jaguneb rannikumadalikuks läänes, Galilea mäestikuks loodes ja ulatuslikuks Negevi kõrbeks, mis hõlmab riigi lõunaosa. Galileas asub riigi kõrgeim koht Meroni mägi (1208m) ja Kinnereti järv. Jordani jõgi (251km) saab alguse Hermoni mägede jalamilt, voolab läbi Kinnereti järve Galileas ja laskub maailma  madalaimasse paika Surnumerre. Surnumere raviomadusi tuntakse juba rohkem kui kaks tuhat aastat. Kui merevee soolasus on umbes 3%, Surnumeres aga umbes 27%. 

Kliima
Valitseb soe vahemereline kliima, kuuma ja kuiva suvega ning pehme talvega. Sisealadel on talved jahedad ja vihmased. Talvel on temperatuurid vahemikus 6–11 C ja suvel kuni 40C. Parim aeg reisimiseks on kevadel aprillist-maini või sügisel septembris ja oktoobris.

Rahvastik
Iisraelis elab kokku umbes 8,884 miljonit elanikku, kellest umbes 75% on juudid, 19% on araablased ja ligikaudu 5% on vähemusrahvad. Siia kuuluvad Aasia riikidest pärit võõrtöölised, mittearaablastest kristlased, mittearaablastest moslemid, Aafrika riikidest saabunud põgenikud ja nende pereliikmed, kes ei ole juutidena registreeritud. Rahvastikust ainult 15% peavad end rangelt õigeusklikuks, 50%  mõõdukalt õigeusklikuks ning 45% on ilmalikud, kuigi järgivad teatud traditsioone. 

Kombed ja inimesed
Iisraellased on otsekohesed viisil, mis mujal maailmas võib näida pisut järsk, isegi ebaviisakas. Ausus ja otsekohesus on vastastikkuses suhtluses kõrgemalt hinnatud kui liigne heatahtlikkus. Iisraellasi on õpetatud olema võitlusvalmid ja püüdlema uute eesmärkide poole. 
Ametlikud pühad Iisraelis järgivad juudi kalendrit ja muutuvad aastast aastasse, kuigi langevad enam vähem samasse perioodi. Juudi traditsiooni kohaselt algab uus päev kolme tähega taevas, mis tähendab, et juudi pühad algavad peale lõunal, enne ametlikku kuupäeva. Iisrael on ainus riik maailmas, kus elu keerleb heebrea kalendri ümber. Tööpäevad kestavad pühapäevast reedeni. Sabat on juudi nädala seitsmes ja seega hingamispäev, mis algab reede õhtul pärast päikeseloojangut ja kestab laupäevase päikeseloojanguni. 

Rahvusköök ja rahvusjook
Iisraeli köök on sama mitmekesine kui tema rahvas. Nende toidukultuur on kujunenud Lähis-Ida köögi segunemisel paljude erinevate rahvaste köökidega. Lisaks on Iisraeli köögi eripäraks koššer-reeglistiku järgimine. Iisraeli hommikusöök on alati väga tugev toidukord, kus süüakse palju piimatooteid ja muud, kuid mitte kunagi lihatooteid. Koššer reeglid ei luba süüa koos liha- ja piimatooteid, küll aga kala- ja piimatooteid. Liha süüakse traditsiooniliselt õhtusöögiks. Enim levinud on küpsetatud lammas, kana ja maks. Iisraelis on väga levinud ja armastatud Araabia köögist pärit Falafel. Ürtidega maitsestatud ja friteeritud kikerhernepallikesed, mida tavaliselt pakutakse pita leiva sees. Kohalik rahvusroog on hummus, mis on kikerhernestest, oliiviõlist ja seesamipastast valmistatud püree. Juutide lemmikuks on ka shawarma. See on lahtine leib, mis on täis topitud salatit, ja kana-, lamba-, või veiseliharibasid. Jookidest on tuntud arak, mis on selge, aniisimaitseline liköör, segatud vee ja jääga.

Tutvu valitud Iisraeli rahvusroogade retseptidega siin.



Keel
Iisraeli riigikeel on heebrea keel ning ametlik keel on ka araabia keel. Heebrea keel on rohkem levinud, kuid märkimisväärne hulk elanikkonnast on Iisraeli araablased, kes räägivad araabia keeles. Kõigil tänavasiltidel ja teemärkidel on peale heebrea ja araabia keele ka ingliskeelsed nimetused. Muud keeled, mis Iisraeli elanikkonda mõjutavad, on prantsuse, saksa ja poola keel. Paljud Kesk- ja Ida-Euroopast pärit juudid räägivad jidišit - Aškenazi juutide keelt, mis kuulub germaani keelte hulka.  

Kasulikud väljendid
  • Shalom  - tere” samuti head aega”, otseses tõlkes rahu
  • Lehitra’ot  - nägemiseni
  • Boker tov - tere hommikust
  • tsohorayim tovim - head päeva
  • 'erev tov  - tere õhtust
  • mah shlomkha?  - kuidas läheb (mehe poole pöördudes), otsetõlge -  kuidas on su rahu?
  • mah shlomekh? - kuidas läheb? (naise poole pöördudes)
  • todah - tänan
  • bevakashah  - palun
  • slihah  - vabandust

Germalo giidid soovitavad Iisraeli paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus: 

Margit Prantsus  „Juudi jutud : 70 tõestisündinud lugu“; Petrone Print, 2018
Simon Sebag Montefiore „Jeruusalemm : biograafia“; Varrak, 2011,
Colin Shindler „Iisraeli riigi ajalugu“ ; Valgus, 2011

Filmisoovitus:
„P.S. Jerusalem“; režissöör Danae Elon; 2015
„One of Us“; režissöör Heidi Ewing ja Rachel Grady; USA 2017

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110  600 või e-mailiga germalo@germalo.ee