• banner

Albaania


Pealinn: Tirana

Riigikord: parlamentaarne vabariik

Valuuta: LEK - 1.0 EUR = u 120 ALL 

Pindala: 28 748 km²

Keel: albaania keel (98.8%), kreeka keel (0.5%), muud, sh makedoonia, türgi, itaalia jne (0.6%)

Rahvaarv: 2 877 797 (2020)

Religioon: 56,7% moslemid, 10% roomakatoliiklased, 6,8% õigeusklikud

Ajavöönd: Albaania aeg on maailmaajast kaks tundi ees, seega on kasutusel Ida-Euroopa aeg nagu Eestiski.

Elekter: 220V, 50Hz

 

Ajalugu

Albaanlased peavad end ise pärinevat iidsetest illüürlastest, kes elasid Kesk-Euroopas ning liikusid tänapäevasele Albaania territooriumile pronksiajal, u 2000a eKr. 2. sajandil eKr olid alad vallutatud roomlaste poolt ning 4. sajandi lõpuks valitses Bütsants tänase Albaania aladel. 15. sajandist 19. sajandi hilisperioodini lõikas Ottomani impeeriumi ülemvõim Albaania alad läänetsivilisatsioonist. Albaania kuulutas iseseisvuse 1912. aastal, kuid juba järgneval aastal jagati riigiterritoorium tolleaegsete Euroopa suurvõimude vahel. Kahe maailmasõja vahel valitseti riiki monarhiana ning vägivaldsest Teisest maailmasõjast väljus Albaania kommunistliku riigina ning seda kuni kommunistliku režiimi lagunemiseni 1989. aasta alguses. 

 

Geograafiline asend

Albaania paikneb Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Riik piirneb idast Kreeka (282 km piiri) ja Makedooniaga (151 km), idast ja põhjast Serbia (Kosovo; 114 km) ning põhjast Montenegroga (173 km). Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Lääne poole jääb Aadria meri ja edela poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja strateegiliselt tähtsa Otranto väinaga, mis jätab alla 100 km vett Albaania ning Itaalia saapa "kanna" vahele. Otranto väin ühendab Aadria merd Joonia mere ja Vahemerega.

 

Kliima

Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8° C ja jaanuaris 6,7° C. Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm.

 

Rahvastik

Albaania on üks homogeensemaid ühiskondi Euroopas – mitte-albaanlased moodustavad vähem kui kümnendiku kogu rahvastikust. Suurima osa moodustavad teistest rahvustest kreeklased, kes elavad peamiselt riigi kaguosas ning makedoonlased, kes asuvad peamiselt riigi idapiiril. Albaanlased ise jaotuvad geegideks (põhjas) ning toskideks (lõunas). 

Albaania rahvaarv on vähenemisel peamiselt emigratsiooni tõttu Kreekasse ja Itaaliasse. 

Albaanlaste keskmine oodatav eluiga on 79 aastat. Läbi aastate on Albaania rahvastik liikunud aina enam linnadesse ning riigi rahvastikutihedus on 105 inimest ruutkilomeetri kohta.  

 

Rahvusköök ja -jook

Albaania köök on tugevalt mõjutatud Itaalia, Türgi ja Kreeka köögist. Enamik Albaania toidust koosneb köögiviljadest, vürtsidest, lihast, kalast, äädikast, jogurtist ja ürtidest. Enim kasutatakse lamba-, küüliku-, ja kanaliha. Kõige kuulsam Albaania rahvustoit on spinati-juustu pirukas, mis traditsiooniliselt valmistatakse õhukesele taignale. Samuti on kuulus kohalik oasupp, mille sisse kuuluvad valged oad, petersell, sool, tšillipulber ja oliiviõli. Magusast on sarnaselt teistele ümberkaudsetele riikidele omane ka Albaaniale baklava. 

Joogipoolisest armastavad albaanlased väga kohvi erinevates variantides. 

 

Kombed 

Üheks põnevaks albaanlaste kombeks, mis tänaseks on juba hääbumas ning on säilinud pigem maapiirkondades - albaanlaste kombekohaselt pole naistel ja meestel luba viibida ühes ruumis kui külastatakse sugulasi. Mehed eraldatakse naistest ning viiakse eraldi tuppa, mida kutsutakse Odaks ning naised ei tohi antud ruumi siseneda ja samuti ei tohi mehed siseneda tuppa, kus on naised kogunenud. 

 

Kasulikud väljendid:

  • Jah - po
  • Ei - jo
  • Palun - S'ka përse!
  • Tänan – Faleminderit! 
  • Tervitus – Hej / ç'kemi
  • Nägemiseni - Shihemi më vonë
  • Vabandust – Me fal!
  • Ei saa aru – Nuk kuptoj! 

 

Germalo giidid soovitavad Albaania paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:

 „Kuri aasta“,  Ismail Kadare, Kultuurileht, 2011 

 „The tribes of Albania : history, society and culture“,  Robert Elsie, 2015

 „Land of eagles : riding through Europe's forgotten country“, Robin Hanbury-Tenison, 2014

 

Filmisoovitus:

„The Forgiveness of Blood „/ Falja e Gjakut,  režissöör Joshua Marston, USA, Itaalia 2011

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee