Jordaania

Pealinn:  Amman

Valitsus:  Konstitutsiooniline monarhia

Raha:  1 dinaar = 1000 filsi

Pindala:  88,780 Km2

Rahvaarv:  10,203,134 (2020)

Keel:  araabia keel

Religioon:  islam

Elekter:  220V, 50 Hz, ümmargused pistikupesad

Ajavöönd:  UTC + 2 

 

Praeguse Jordaania aladel on elatud väga pikka aega. 3000 aastat tagasi olid siin piiblist tuntud rahvaste - ammoniitite, edomlaste, moabiitide kuningriigid. Siin elanud nabatealased jätsid meile ühe 7st maailmaimest - oma pealinna Petra. Petra on kindlasti vaatamisväärsus, mille külastamine on kõikidele inimestele oma elu jooksul kohustuslik. Aga Jordaania ei ole ainult Petra - sumedad ööd Wadi Rumis, vanad rooma linnade varemed,  piibli radadel nii Madaba kui Nebo mägi ja loomulikult Surnumeri, kus ürita, palju tahad, aga soolasuse tõttu lihtsalt põhja ei vaju – iga suplus teeb ka 10 aastat nooremaks!

 

Peale II maailmasõda seoses Israeli riigi loomisega tekkis ka tänapäeva Jordaania. Enamuse Jordaania iseseisvast ajaloost pärast brittide võimu alt vabanemist 1946. aastal, valitses Jordaaniat  kuningas Hussein (1953 – 1999). Pragmaatilise valitsejana suutis ta vahelduva eduga navigeerida suurvõimude vahel (USA, NL ja Suurbritannia), aga ka erinevate Araabia riikide, Iisraeli ja riigisisese suure palestiinlaste kogukonna vahel, vaatamata hulgale sõdadele ja mitmele riigipöörde katsele. 1994. aastal sõlmiti Iisraeliga formaalne rahu. Pärast tema surma 1999. aastal asus võimule tema vanim poeg kuningas Abdullah II. Sellest ajast saadik on ta tegelenud oma võimu kinnistamisega ja siseprobleemide lahendamisega.

 

Jordaania on riik Lähis-Idas. Peaaegu igalt poolt ümbritsetud maaga, millest 4/5 on kõrb, väike väljapääs Punasele merele ja Surnumerele. Jordaania naabrid on Iisrael ja Palestiina territoorium Läänekaldal läänes, Süüria põhjas, Iraak idas ja Saudi Araabia lõunas. Kõige olulisem jõgi on Jordani jõgi, mis toidab Surnumerd veega ja on piirijõgi Israeliga. Kahjuks aasta-aastalt on jõgi kuivamas, mille tõttu on ohus ka Surnumeri, mille kuivamise tõkestamiseks töötavad paljud maailma teadurid eesotsas Iisraeli ja Jordaania endaga, kes Surnumerd jagavad. Surnumeri on madalaim koht maapinnal, mille kallas on  430 meetrit alla merepinna  ja lisades oma sügavaima kohaga veel 304 meetrit. Oma soolasuse tõttu seal kalu ei elutse, aga on avastatud baktereid ja vetikaid, mis on suutnud ennast kohandada nii soolase keskkonnaga. Surnumere vesi on 9,6 korda soolasem kui ookeanivesi.

 

Jordaanias valitseb vahemereline kliima. Novembrist aprillini sajune ja ülejäänud aasta suhteliselt kuiv. Kõige sobilikumad kuud reisimiseks on märts, aprill, oktoober ja november. Temperatuurid päeva ajal jäävad 18- 30 kraadi (soojemad kraadid Surnumere ääres) ja öised kraadid 5– 18 kraadi (eriti jahe võib olla Petras ja Wadi Rumis). Temperatuuride vahe on tingitud ka sellest, et suur osa Jordaaniast asub üle 1 km merepinnast kõrgemal. Märtsi alguses võib esineda mägedes ka lund ja võib esineda tuult ning sellest tulenevaid liivatorme. Suvel tuleks arvestada, et keskmine temperatuur jääb püsivalt üle 35 kraadi ja ka ööd ei anna jahutust. Päikeselisi tunde märtsis, aprillis, oktoobris ja novembris 220 – 325.

 

Jordaania elanikkonnast on 95% araablased, aga on esindatud ka teisi vähemusgruppe, tšerkessid, armeenlased jt. Umbes 3 miljonit inimest, kes elavad Jordaanias, on kas sõjapõgenikud või immigrandid, kellel puudub riigi kodakondsus. Ligi 10% elanikkonnast on araabia kristlased. Arvestades oma rahvaarvu on Jordaania üks suurima pagulaste arvuga riike maailmas. Jordaanias elab umbes 2 miljonit registreeritud Palestiina põgenikku, kellest umbes poolel miljonil ei ole kodakondsust. Samuti on sõjapõgenikke  Süüriast (Süüria kodusõda), Iraagist (Iraagi sõda), samuti kurdi põgenikud Türgist – Iraanist - Iraagist, põgenikud Jeemenist, Liibüast ja Liibanonist. On ka palju võõrtööjõudu Egiptusest nii ehituse kui ka turismivaldkonnas. Samuti on märkimisväärne arv tööjõudu Kagu-Aasiast.

Kombed ja inimesed

Jordaanlased on väga külalislahked turistide vastu ning aitavad meelsasti, kui neilt abi küsida. Nad respekteerivad külalisi ja nende kultuuri, kui neid – islamit ja Jordaania kuningriiki – respekteerida. 

Jordaanlastel on komme seista järjekorras. Vahel üritavad tagumised end mööda libistada, seepeale ei pahandata, pigem üritatakse ise seda sama taktikat kasutada. Tulemuseks on tihtipeale lärmakas rahvamass, kes trügivad kioski suunas. Naistel on soovituslik kindlasti riietuda siivsalt, eriti mošeede läheduses. Mitmetes kohalikes restoranides serveeritakse toit ühest suurest nõust ja süüakse kätega. Oma jalataldu ei ole ka antud riigis sobilik eksponeerida. 

Rahvusköök ja rahvusjook 

Jordaania köök on suhteliselt sarnane teistele selle piirkonna riikidele. Päeva peamine söök on khobez – suur, lame leib, mida müüakse kõigis pagaripoodides üle terve maa mõnesaja filsi eest. Värskena väga maitsev. Kohalike hommikusöögiks on tavaliselt praetud muna, labaneh (hapupiim), juust, zaatar (vürtside segu), oliiviõli koos saia ja teega. Nädalalõppudel süüakse falafeli (väiksed praetud pallid, kikerherne püreest, mida tavaliselt pakutakse pita leiva sees friikartulite ja salatiga) ja homost. Jordaania rahvussöök on mansaf. Seda valmistatakse jameedi, päikese käes kuivatatud jogurtiga. See on justkui suur kandik, mis on kaetud pannkoogi laadse leivaga, mille peale on kuhjatud riisi, lambaliha kastmes ja pähkleid. Seda ei sööda igapäevaselt, aga pühade puhul kindlasti. Veel üks populaarne söök on Maklouba – täidetud juurviljad. 

• Levanti stiilis mezzat pakutakse liibanoni stiilis restoranis üle terve maa, samuti on palju kiirtoidu kette, nagu McDonalds, Pizza Hut ja Burger King. Samuti on palju muid rahvusvahelisi restorane. 

• Järjest rohkem kohvikuid pakuvad ka süüa. Rohkelt on läänelikke kohvikuid, mis pakuvad ka lääne kohvijooke. 

• Armastatud joogiks on magus tee, sageli piparmündiga. Kohvi juuakse tavaliselt kangelt (nn türgi kohv). Kuigi Jordaania on moslemi maa, on kohalik Amstel õlu saadaval paremates restoranides üle terve maa. Samuti pakutakse Guinnessi ja Heinekeni. 8% alkoholisisaldusega Petra õlu on samuti populaarne. Proovida soovitatakse ka kohalikku veini, näiteks Mnt Nebo. Osades alkoholipoodides on suhteliselt suur valik kangemat alkoholi. Sissetoodud alkoholile on kõrged maksud, seega kõik peale Jordaania veini ja Amsteli on tavaliselt 1,5 kuni 2 korda kallim. 

 

Jordaania ametlik keel on araabia keel. Enamus jordaanlasi räägivad ka inglise keelt, eriti just linnaaladel, nagu näiteks Ammanis. Prantsuse ja saksa keeled on vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Kohata võib ka mõningaid kaukaasia ja armeenia keeli, kuna 20.sajandi alguses saabus sealtkandist palju immigrante.

 

Filmi- ja lugemissoovitused: 

„Araabia Lawrence" (originaalpealkiri Lawrence of Arabia) on 1962. aasta seiklusfilm, mis põhineb T. E. Lawrence'i elulool, suur osa tegevusest toimub Jordaanias.

„Kaotatud au. Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias"  Autor: Norma Khouri, Kirjastus: Sinisukk  2003 

„Abielus beduiiniga" autor; Marguerite van Geldermalsen 2010

„Usuhüpe" Autor: Kuninganna Noor Kirjastus: Sinisukk 2004

Kuulamissoovitus:

Martti Kalda https://vikerraadio.err.ee/840050/hommikumaa-vagevad-jordaania-pistriku-pilgu-all

 

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast

Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee