Lõuna-Aafrika Vabariik

Pealinn: Lõuna-Aafrika täidesaatev pealinn on Pretoria ehk Tshwane (2,4 mln elanikku). 3,7 mln elanikuga Kaplinn on riigi seadusandlik pealinn ning Bloemfontein (556 000 elanikku) on juriidiline pealinn.
Riigikord: parlamentaarne vabariik
Raha: Lõuna-Aafrika rand, 1 rand = 100 sendti. 1 EUR ca 19.8 ZAR. Kurss on muutlik.
Pindala: 1,219,090 ruutkilomeetrit.
Rahvaarv: 56,5 miljonit inimest (2020)
Keel: Lõuna-Aafrika Vabariigis on käibel 11 ametlikku riigikeelt: suulu 24.7%, koosa 15.6%, afrikaani 12.1%, pedi 9.8%, tsvana 8.9%, inglise 8.4%, sotho 8%, tsonga 4%, svaasi 2.6%, venda 2.5%, ndebele 1.6%, muud keeled 1.9%.
Religioon: 86% elanikest on kristlased,  1,9% elanikest on islamiusulised ning lisaks on levinud erinevad pärimususundid.
Elekter: 220/230V ja sagedus on 50Hz. Elektripistikud on kolmeharulised ümarate otsadega.
Ajavöönd: GMT +2 ehk Eesti ja Lõuna-Aafrika on samas ajavööndis 

Lõuna-Aafrika Vabariik on riik Aafrika mandri lõunatipus, mis on kuulus oma loodusliku ilu, arvukate rahvusparkide ja kultuurilise mitmekesisuse poolest. Lõuna-Aafrika majandus on üks Aafrika mandri suurimaid ning mahe kliima muudab sinna reisimise mõnuseks aastaringselt.

Ajalugu
Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalugu ulatub peaaegu kogu inimkonna teadaoleva ajaloo algusjärku umbes 3 miljon aastat tagasi, kuid tänapäevase riigi algus jääb 17. sajandisse, mil Hollandi kaubitsejad rajasid sinna oma koloonia. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses toimusid Buuri sõjad brittide ja Hollandi või Prantsuse päritolu buuride vahel. Teemantide ja kulla leidmine 19.sajandil tõi kaasa majanduse kasvu ja suure sisserände Euroopast. 1910. aastal rajati erinevatest kolooniatest Lõuna-Aafrika Liit. Aastatel 1948-1994 kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis ametlik rassilise eraldatuse poliitika apartheid, kuid ka aastakümneid pärast apartheidi lõppu on rasside vahelised suhted Lõuna-Aafrika Vabariigis jätkuvalt pingelised.

Geograafia
Naaberriikideks on Botswana (ühine riigipiir 1,840 km), Lesotho (ühine riigipiir 909 km), Mosambiik (ühine riigipiir 491 km), Namiibia (ühine riigipiir 967 km), Svaasimaa (ühine riigipiir 430 km), Zimbabwe (ühine riigipiir 225 km). Rannikuala pikkus on kokku 2,798 km ja see ulatub kahe ookeani – Atlandi ja India ookeani – kallastele.
Lõuna-Aafrika jaotub üheksaks provintsiks: Free State, Gauteng, Ida-Kapimaa, KwaZulu-Natal, Limpopo, Loodeprovints, Lääne-Kapimaa, Mpumalanga, Põhja-Kapimaa.
 
Kliima
Novembrist märtsini kestab Lõuna-Aafrika Vabariigis suvi ja olenevalt regioonist võivad ilmad olla üsna palavad, sisemaal ulatuvad temperatuurid 45 kraadini ja mahedama kliimaga ookeaniäärsetel aladel 25-30 kraadini. India ookeani rannikul on ilmastik troopiliselt niiske.

Rahvastik
Lõuna-Aafrika Vabariik on koduks väga paljudest erinevatest maadest, keele- ja kultuuriruumidest pärit inimestele. Elanikkonnast moodustavad mustad aafriklased 80,9%, nn segaverelised (LAVis kasutusel olev termin, mille all peetakse silmas inimesi, kelle vanemad on eri rassidest) 8,8%, valged 7,8% ning India/Aasia päritolu 2,5%. Hinnanguliselt elab Lõuna-Aafrika Vabariigis umbes 5 miljonit illegaalset immigranti, kellest umbes 3 miljonit on pärit naaberriigist Zimbabwest. Valgete lõuna-aafriklaste osakaal on võrreldes 1980. aastatega vähenenud rohkem kui poole võrra.
Lõuna-Aafrikas elavate inimeste keskmine oodatav eluiga on 2019. aasta seisuga 64 aastat.

Kombed
Lõuna-Aafrikas elavate mustanahaliste hulgas on väga tugevalt juurdunud uskumused spirituaalsesse maailma, esivanemate vaimudesse ja traditsioonilistesse tervendajatesse sangomadesse.
Lõuna-Aafrika ühiskonnas on endiselt levinud nn pruudimaks (suulu keeles ilobolo), mida maksab mees naist võttes pruudi isale. Pruudimaks tasutakse eelkõige kariloomades ja erinevast seisusest naiste eest on nõutav kariloomade arv ka erinev. Pruudimaksu tasumine võib vaesemate perekondade jaoks olla keeruline, kuid siiski on see viis näitamaks üles uhkust ja austust.

Rahvusköök
Tänu paljude erinevate kultuuride segunemisele võib Lõuna-Aafrikas leida väga laia valiku erinevaid roogasid alustades traditsioonilisest Aafrika köögist ja  lõpetades moodsa kokakunstiga, mis on iseloomulik suurlinnadele üle maailma.
Aafrika toidu põhialuseks on köögiviljad, eelkõige mais ja maisijahust tehtud puder, mille kohalik nimi on mealie-pap. Hollandlaste ja inglaste poolt toodi Lõuna-Aafrikasse vorstikesed ning rosinate, pruuni suhkru ja aprikoosidega küpsetatud lihapirukad; portugallaste poolt erinevad kalatoidud; indialaste poolt vürtsid ja väikesed soolased pirukad samosad. Lõuna-Aafrika toidukultuuri tähtis osa on grillimine ehk braai, kus kasutatakse muuhulgas ka jaanalinnu ja muu metslooma liha.
Populaarne snäkk ja ka väga hea asi, mida Lõuna-Aafrikast koju kaasa osta, on nende kuivatatud liha ehk biltong. Selle valmistamiseks kasutatakse nii veise kui ka metsloomade (antiloobid, jaanalind) liha.

Kasulikud väljendid suulu keeles:

• tere – sawubona/sanibonani
• aitäh – ngiyabonga/siyabonga
• jah – yebo
• ei – cha
• head aega – sala kahle (neile, kes jäävad) ja hamba kahle (neile, kes lahkuvad)
• head ööd – lala kahle/lalani kahle
• head isu - thokoleza ukudla!

Germalo giidid soovitavad Lõuna-Aafrika Vabariigi paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
David Livingstone “Reisid Lõuna-Aafrikas”;  Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961
Johann - Mark Elsing “Loomaparadiis Aafrikas: retki Krügeri rahvuspargis”; Tallinn : Eesti Raamat, 1980
Kobie Krüger “Pere keset loodust: kõnnumaa võlu ja ilu”;  Varrak, 2002
Bookey Peek “Kogu kodutee: lugusid ühelt Aafrika looduskaitsealalt” Tallinn : Varrak, 2007
Karin Hiiemaa “Aafrika imago eestikeelses trükisõnas”; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009
Andrew C. Ross “David Livingstone. Missioon ja impeerium”; Kunst, 2006
Ann Kramer “Mandela : mässaja, kes juhtis oma rahva vabadusele”;  Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006

Filmisoovitus:
„Searching for Sugar Man“; režissöör Malik Bendjelloul, Rootsi, Suurbritannia, Soome 2012
„The Wound/Inxeba“; rezissöör John Trengove; LAV, Prantsusmaa, Saksamaa 2017
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110  600 või e-mailiga germalo@germalo.ee