Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik


Pealinn: London
Valitsus: konstitutsiooniline monarhia
Raha: naelsterling (GBP), 1 GBP = 100 penni
Pindala: 243 809 km2
Rahvaarv: 65,76 miljonit (2020)
Keel: inglise
Religioon: kristlus, islam, hinduism jt
Elekter: 240V 50 Hz
Ajavöönd: UTC +0
 
Ühendkuningriik jaguneb neljaks ajalooliseks piirkonnaks: Inglismaa (53%), Šotimaa (32%), Wales (9%) ja Põhja-Iirimaa (6%). Lisaks kuuluvad riigi koosseisu mõned eristaatusega piirkonnad nagu näiteks Mani saar Iiri meres või Kanalisaared La Manche`i väinas.
 
Ajalugu
Aastal 1707 sõlmitud Act of Union oli Suurbritannia loomise aluseks, mille alusel liideti kokku ka Inglismaa ja Šotimaa kuningriik. Alates 1603. aastast on Inglismaa ja Šotimaa olnud personaa unioonis. Suurbritannia kuningriigile järgnes 1801. aastal Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. 1922. aastal tuli ajalooareenile Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik. Suurbritannia kuningriik sai 17. ja 18. sajandil domineerivaks koloniaaljõuks Põhja-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Vaiksel ookeanil. 19. sajandil kuulus Briti impeeriumile ligi 25% maailmast, tänu millele on inglise keel üks maailma kõige räägitumaid keeli. 18.- 19. sajandil olid britid tööstusliku revolutsiooni eestvedajad. 20. sajandi I poolel sai Ühendkuningriigi võimsus räsida mõlemas ilmasõjas. 20. sajandi II pool nägi impeeriumi lagunemist, samas sai Ühendkuningriigist NATO asutajariik ning EL-i liikmesriik. 1998. aastal loodi Šotimaa parlament, Walesi Rahvusassamblee ja Põhja-Iirimaa Assamblee. 2016. aastal otsutas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik  rahvahääletusega astuda ühepoolselt välja Euroopa Liidust. Väljaastumine jõustus 31. jaanuaril 2020. Üleminekuperiood kehtib 2020. aasta lõpuni. Lahkumist nimetatakse kõnekeeles Brexitiks.

Geograafia
Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Jääaja lõpul merepind tõusis liustike sulamise tõttu ning moodustus La Manche’i väin, mis lahutab Suurbritannia saart Euroopa mandrist. Iirimaast lahutab teda Iiri meri koos Saint George’i väina ja Põhjaväinaga. Suurbritannia edelarannikut uhub Keldi meri ja looderannikut Atlandi ookean. Ühendkuningriik asub Suurbritannia ja Iiri saartel, peamiselt 50. ja 61. põhjalaiuse vahel. Riigi lõunaosas on lauskmaa, kuid maa kesk-, lääne- ja põhjaosas asuvad mäestikud. Kõrgeim punkt merepinnast on 1343m (Ben Nevis) ja madalaim – 4m (Fens)
 
Kliima
Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Aastane temperatuuri amplituud on väike. Sealne ilm on tuntud oma rohkete sademete, udu, suure õhuniiskuse ja tugevate tuulte poolest. Iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi.
Riigi lõunaosas Londoni piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid novembrist märtsini 8°C ja 11°C vahel, aprillis ja oktoobris 12°C lähedal ning maist septembrini vahemikus 16°C – 20°C. Aastas sajab peaaegu 600mm, kusjuures sademed jagunevad vägagi ühtlaselt.
Riigi keskosas Manchesteri piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid  novembrist märtsini 7°C ja 10°C vahel, aprillis ja oktoobris 12°C ja 14°C vahel ning maist septembrini vahemikus 16°C – 20°C. Aastas sajab peaaegu 800 mm. Oktoobrist detsembrini sajab igal kuul üle 80 mm. Kõige sademetevaesemad kuud on aga veebruar, aprill ja mai.
Parim aeg külastamiseks on aprilli lõpust septembrini.
 
Rahvastik
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa on väga tihedasti asustatud ( 271 in/km2). Inglismaal elab umbes 84% kogu riigi elanikkonnast, Wales’is umbes 5%, Šotimaal 8,5% ja Põhja-Iirimaal alla 3%.
Suurbritannias on linnastumise tase väga kõrge, 83,2% rahvastikust elab linnades.  Rahvastik on koondunud Londonisse ja selle ümbrusse, Manchesteri ja Liverpooli. Šotimaa rahvastatuim piirkond on Šoti madalmaad Edinburgh ja Glasgow vahel, Walesi rahvastatuim piirkond on Lõuna-Wales, Cardiff ja selle ümbrus ning Põhja-Iirimaal Belfast ja selle ümbrus.
 
Kombed ja inimesed
Suurbritannia peab lugu pika ajaloo vältel välja kujunenud tavadest ja traditsioonidest, mis annavad sellele erilise atmosfääri ja individuaalsuse. Sellel riigil on rikas ajalugu ja paljud iidsed traditsioonid on tänaseni
säilinud. Üks tuntumatest on teejoomise traditsioon, eriti kellaviietee, mis sai alguse rohkem kui 300 aastat tagasi. Lisaks hakati sööma võileibu ehk Sandwichi krahvi järgi sändvitšideks tituleeritud suupisteid. Arvatavasti on vana hea Inglismaa kinkinud maailmale ka ühe toredamatest ja laiemalt levinumatest kommetest üldse — pikniku. Lisaks riigipühadele on palju festivale ning kuna ilm võib muutuda mitu korda päevas, siis on vestlused ilmast konkurentsitult kõige sagedasem ehk peaaegu kohustuslik jututeema. Keep smiling! ehk naeratus näole! on Inglismaal viisaka suhtlemise reegel number üks.
 
Rahvusköök ja rahvusjook
Hoides tugevalt kinni oma vanadest traditsioonidest ja võttes üle sobiliku mujalt maailmast, on siin välja kujunenud omapärane kulinaarne maailm. Briti köök koosneb mitmest piirkondlikust rahvusköögist, nagu Inglise köök, Šoti köök, Wales’i kööki, Gibraltari köök ja Inglo-India köök, millest igaüks valmistab oma piirkonna kohalikke toite, paljud toidud on saanud nimed koha päritolu järgi, nagu Cheshire juust, Yorkshire puding ja Wales’i juustukrutoonid. Kõik Suurbritannia piirkonnad on tuntud oma hõrgutiste poolest: Wales’is - lambaliha piparmündikastmes; Šotimaal – rahvustoit haggis; Põhja-Iirimaal - forell ja Inglismaal - muidugi suurepärane steik. Iga hommik algab traditsioonilise toitva Inglise hommikusöögiga. Suurbritannias juuakse loomulikult kõige rohkem teed ja sageli koos piimaga. Samuti on tähtsal kohal pika traditsiooniga joogid nagu õlu, siider ja viski.
 
Kasulikud väljendid:
  • Hello! - Tere!
  • How are you? - Kuidas läheb?
  • Welcome to England! - Tere tulemast Inglismaale!
  • I am very well, thank you. And you? - Tänan, mul läheb hästi. Aga teil?
  • Thank you ( very much) - Tänan ( väga)
  • Please - Palun
  • Here you are - Palun, (siin see on )
  • How much is it,please? - Kui palju see maksab, palun?
  • Good morning/ afternoon, evening - Tere hommikust , päevast, õhtust!
  • Good-bye / see you! - Nägemiseni!
  • Have a nice day! - Ilusat päeva!
Germalo giidid soovitavad Suurbritannia paremaks mõistmiseks 
Lugemissoovitus:
D. Hilliam Olion „Kuningad, kuningannad, säilmed ja sohilapsed”, 2005
Carolly Erickson „Truudusetu kuninganna. Romaan Henry VIII viiendast naisest”, 2014
Germalo giid Tea Reinvald  Wales’i kohta: https://www.germalo.ee/riigid/wales-ja-cornwall/

Filmisoovitus:
“Braveheart” (eestikeelse pealkirjaga “Kartmatu”).
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seas
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee