Portugal

Pealinn: Lissabon
Riigikord: parlamentaarne demokraatia
Raha: euro
Pindala: 92 090 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: 10,4 miljonit inimest (2018. a seisuga)
Keel: portugali keel
Religioon: 81% Rooma katoliku usku, 3,3% teised kristlikud usundid, 0,6% teised usundid, 6,8% ei ole usklikud ja 8,3% on täpsustamata
Elekter: 230 V / 50 H
Ajavöönd: GMT + 0
 
Ajalugu
Oletatakse, et I aastatuhandel eKr tungisid Kesk-Euroopa aladelt Portugali mitme lainena keldid, kes asustasid riigi põhja- ja keskosa, mereteed pidi jõudsid Portugali lõunarannikule foiniiklased ja hiljem ka kreeklased. Kõige enam mõjutasid Portugali ajalugu Põhja-Aafrikas asunud Kartaago meresõitjad ja kaupmehed. 15.-16. sajandil, suurte maadeavastuste ajastul, oli Portugal võimsamaid mereriike maailmas ja rajas esimese ülemaailmse koloniaalimpeeriumi, mis hõlmas tohutu territooriumi. Tänu sellele on ka tänapäevases maailmas üle 250 miljoni portugali keelt kõneleva inimese. Portugal kaotas suure osa oma rikkusest ja staatusest 1755. aastal toimunud maavärina tõttu, mis hävitas Lissaboni ning tema rahvusvaheline mõju hakkas oluliselt kahanema rikkaima koloonia Brasiilia iseseisvumisega aastal 1822. Aastal 1910 kukutati revolutsiooni käigus kuningavõim ja kuulutati välja vabariik, mida iseloomustasid nõrgad  ja ebastabiilsed valitsused. 1926. aastal kehtestati nn. “Rahvuslik diktatuur” ja järgmised umbes viiskümmend aastat juhtisid riiki autokraatlikud valitsused. 1974. aastal toimunud revolutsiooni käigus taastati demokraatia ning järgneval aastal said iseseisvuse kõik Aafrikas asuvad Portugali koloniaalmaad. Portugal kuulub NATO asutajamaade hulka ning liitus Euroopa Liiduga 1986. aastal.

Geograafia
Portugal asub Atlandi ookeani rannikul, kattes ühe kuuendiku Pürenee poolsaarest ning  olles maailma riikide hulgas  suuruselt 111. kohal. Maismaapiiri jagab Portugal Hispaaniaga, ühise piiri pikkus on 1214 kilomeetrit. Portugali rannajoone pikkuseks on 1793 kilomeetrit - rannajoont pikendavad oluliselt talle kuuluvad Assooride ja Madeira saarestikud. Maa põhjaosa on mägine ja lõunaosa tasandikuline. Portugali kuulsaimad rannad asuvad Algarve piirkonnas.

Kliima
Portugali kliimat mõjutab tugevalt Atlandi ookean ja seal valitseb vahemereline lähistroopiline kliima sooja ja niiske talve ning palava ja kuiva suvega. Portugal kuulub Euroopa kõige soojemate riikide hulka: keskmised temperatuurid jäävad suvel 24-26C lähedale ning talvel 10C juurde. Päikesepaistet on keskmiselt 2500–3200 tundi aastas. Aastane keskmine sademete hulk on piirkonniti väga erinev, kuid jääb Mandri-Portugalis keskmiselt 920 mm juurde aastas. Merevee temperatuur on Portugali läänerannikul suvel 18-21C ja lõunarannikul 21-24C.

Rahvastik
Ajalooliselt on Portugali rahvastik olnud väga homogeenne, kuid alates 20. sajandi viimasest kümnendist on oluliselt kasvanud immigrantide osakaal rahvastikus. Kui 1960ndatel aastatel rändasid inimesed majanduslikel põhjustel pigem riigist välja, siis alates 1990ndatest on Portugal olnud pigem immigratsiooni sihtriigiks. Üle 90% Portugali elanikkonnast moodustavad portugallased ning lisaks neile elab Portugalis vähesel hulgal ka Brasiiliast, Hiinast ja Portugali endistest kolooniatest pärit inimesi. Samuti on suurenenud Ida-Euroopa riikidest pärit immigrantide arv. Inimeste eeldatav keskmine eluiga on 81,1 aastat.

Kombed
Portugal on endiselt väga usklik maa. Aastaringselt võtavad inimesed ette jalgsirännaku Fatimasse, mis on katoliikliku maailma üks tähtsaimaid palverännakute sihtpunkte - usutakse, et just siin oli Jumalaema viimane suur ilmutus, kui ta 1917. aastal ilmutas end kuue järjestikuse kuu 13. kuupäeval, esmalt vaid kolmele karjuslapsele, viimaks 13. oktoobril aga juba 70 000 inimesele. Tavaliselt võetakse selline rännak ette siis, kui inimesel on elus raske aeg ning oluline on Fatimasse kõndida just jalgsi, olenemata kui pikk on teekond.

Rahvusköök
Portugali köök on mitmekesine ja piirkonniti erinev, kuid väga olulisel kohal on kala ja eriti kuivatatud tursast valmistatud toidud. Liharoogades kasutavad portugallased nii sea-, veise-, lamba- kui ka linnuliha. Tüüpiline Portugali liharoog on näiteks cozido à portuguesa (liha-juurviljahautis); Portugali põhjaosas on väga populaarsed road arroz de sarrabulho (seaveres hautatud riis sealihatükkidega) või arroz de cabidela (kanaveres hautatud riis kanalihatükkidega).
Magusatest küpsetistest on heaks näiteks pastéis de nata, mida valmistatakse lehttaignast, munakollastest, piimast ja suhkrust.
Portugali veinid on olnud rahvusvaheliselt tuntud juba alates Rooma ajast. Hinnatumad Portugali veinimargid on tänapäeval Vinho Verde, Vinho Alvarinho, Vinho do Douro, Vinho do Alentejo, Vinho do Dão ja Vinho da Bairrada. Portugal on portveini ja madeira veini kodumaa ja on andnud mõlemale magusale, kangestatud veinile ka nime.

Kasulikud väljendid portugali keeles:

• tere hommikust/päevast/õhtust - bom dia/boa tarde/boa noite 
• tere – olá
• head aega – adeus
• kuidas läheb? - como vai?
• palun - por favor
• aitäh - obrigado/obrigada
• võta heaks - de nada
• kui palju see maksab? - quanto custa?
• jah/ei - sim/não

 
Germalo giidid soovitavad Portugali paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Kaisa Masso „Minu Portugal: Igatsedes kadunud aega” Petrone Print, 2015, 248 lk.
Roger Crowley „Conquerors: How Portugal Forged The First Global Empire” Random House, 2015, 364 lk.

Filmisoovitused:
„Lisbon Story”, režissöör  Wim Wenders, Axiom Films, 1994, 1h43m
„Amália”, režissöör  Carlos Coelho da Silva, VC Films, 2008, 2h7m

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee