Keenia

Pealinn: Nairobi  
Valitsus: Presidentaalne vabariik
Raha:  Keenia šilling KES (1 € = 126,49 KES)
Pindala: 580 367 km²
Rahvaarv: 54 985 698 (2021)
Ametlik keel:  suahiili, inglise
Religioon:  85,5 % kristlus, 10,9 % islam, traditsioonilised usundid 
Ajavöönd:  UTC +3
Keenia asub Ida-Aafrikas. Keenia loodus ja maastikud on just sellised, mida me Aafrikale mõeldes tihti ette kujutame. 
Keenia on kahtlemata Aafrika seiklusreiside peamine sihtkoht. See on üks parimaid ja kuulsaimaid safari sihtkohti maailmas. Safari pole aga sugugi ainus põhjus Keenia külastamiseks, sest selle maa rikas kultuur ja traditsioonid väärivad samuti tutvumist.  

Ajalugu
Nagu kogu Ida-Aafrikat nii võib ka Keeniat pidada inimkonna hälliks, sest siit on leitud tõendeid meie liigi kõige varasematest arengutest. Piirkond on pikka aega olnud rändetee, mida on läbinud erinevad hõimud ja rahvad kogu Aafrikast ja hiljem ka Lähis-Idast. Umbes 10. sajandiks oli praeguse Keenia alal välja kujunenud oma lingua franca, suahiili keel, mis kuulub bantu keelte hulka, kuid milles on olulisi mõjutusi araabia keelest. Näiteks pärineb ka meile tuttav sõna safari suahiili keelest ja tähendab algselt lihtsalt reisimist.
Seoses portugallaste saabumisega 15. sajandi lõpus domineerisid Ida-Aafrika rannikualadel mõnda aega eurooplased. 1729. aastal tõrjuti aga portugallased välja ja nende asemele tulid kaks araabia dünastiat. Araablaste võim kestis 18. sajandi lõpuni ja hiljem läks Keenia Briti mõjusfääri. Riik sai iseseisvaks 1963. aastal. Kuigi Keenia uuemas ajaloos on olnud omajagu pingeid, on Keenia viimastel aastatel muutunud stabiilsemaks. 
Geograafia
Keenia asub otse ekvaatoril, Aafrika mandri idaosas. Keenia naabriteks on kagus Somaalia, põhjas Etioopia, loodes Sudaan ja läänes Uganda. Riigi edelapiiril tähistab Victoria järv ja lõunasse jääb Tansaania. Keenia reljeef on hämmastavalt mitmekesine: kui suur osa Keenia kirdeosast on tasane ja põõsastega kaetud savann, siis India ookeani madalatelt rannikutasandikelt tõusevad maastikud riigi sisemaadel  kõrgemale.   Suur osa riigi elanikest elab mägismaal, ka pealinn Nairobi asub 1700 meetri kõrgusel. 

Kliima
Keenia väga erinevad maastikud mõjutavad  ka siinset kliimat. Rannikul on kliima troopiline, mida iseloomustavad stabiilne soojus ja kõrge õhuniiskus. Madalikel on ilmastik üldiselt kuum ja kuiv, mägedes ja platoodel on päevaste ja öiste temperatuuride erinevused väga suured.  Erinevalt teistest Keenia piirkondadest on mägipiirkondades neli erinevat hooaega. Kui mujal eristatakse tavaliselt põua- ja vihmaperioode, siis mägedes on neli aastaaega. 
Keenia ilmaolusid  mõjutavad musoontuuled, mis muudavad ranniku kõrged temperatuurid mõnusalt  talutavamaks. Tuuled mõjutavad ka Keenia vihmaperioode, millest pikim kestab aprillist juunini. Novembris ja detsembris on teine lühem vihmaperiood. Vahepealsetel kuivadel kuudel detsembrist märtsini on kõige soojem, juulist oktoobrini on pisut jahedam. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vahemikus 11 - 26°C. 

Rahvastik
Keenia elanikkond koosneb valdavalt (97%) Aafrika päritolu inimestest, kes jagunevad enam kui 70 erinevaks hõimurühmaks. Kõige olulisemad on kikuyu, kamba, gusii, luhya, luo. Keenia peamised keeled on inglise ja suahiili keel, kuigi piirkondlikke hõimukeeli on palju.
Keenia elanikkond on väga noor - ligi kolmveerand elanikkonnast on alla 30-aastased. Iseseisvuse aastate jooksul on elanikkonna kasvutendents olnud pidev. Kaasaegse meditsiini võimaluste laiem kasutamine igapäevaelus ja  võitluses epideemiatega aitab kaasa  laste suremuse olulisele vähenemisele.
Laste osatähtsus on Keenia rahvastikus on väga suur (42,4%), eakamaid inimesi ainult 2,7% rahvastikust. Keenias on mehi rohkem kui naisi. Keskmine sündide arv naise kohta  3.8 last. 
Keenia inimeste keskmine oodatav eluiga on 63,29 aastat (mehed 61,84 aastat ja naised 64,77 aastat).
Umbes 13% elanikkonnast on mitte-Aafrika päritolu (indialased, araablased ja eurooplased).

Kombed ja inimesed
Keenia elanikkond on etniliselt väga kirev. Keenialased kuuluvad peamiselt 13 etnilisse rühma, mis omakorda jaotatakse  27 väiksemaks rühmaks. Enamik keenialasi kuulub bantu hõimudesse (kikuju, luhya, kamba). Siin elavad on ka niloodi keeli kõnelevad rahvad: luo, kalenjin, maasai ja turkana.
Afroaasia keeli kõnelavate rahvaste hulka kuuluvad turkanad, rendilled ja samburud.
Suur osa kohalikest järgib traditsioonilisi Aafrika animistlikke tõekspidamisi. Keenia rahvaste jaoks on üldiselt oluline rühma- või grupiidentiteet mitte individuaalsus. Bantukeelne õna „harambee" mis tähendab "kokku tõmbama" määratleb inimeste soovi kuuluda rühma. 
Põhimõtteliselt puudutab see vastastikust abi, vastastikust pingutust, vastastikust vastutust ja sellega koos ka kogukonna enesekindlust. See põhimõte on iseloomulik etnilistele rühmadele, kelle juured on ühises põllumajanduses või karjakasvatuses. Perekond on sotsiaalse struktuuri alus. Perekonna all mõistetakse nii sugulasi kui ka lähedasi sõpru. Põlvkonnad elavad koos ja vanemate abistamine on väga oluline. Kui inimesed abielluvad ja liituvad oma uue perega säilivad ometi sidemed ka kodu ja sugulastega, et oleks alati kelle poole vajaduse korral pöörduda.
Nagu enamik aafriklasi peavad keenialased oluliseks surnud esivanemate austamist. See ei ole esivanemate kummardamine iseenesest, vaid pigem usk, et kui keegi sureb, elab tema vaim edasi ja seda tuleb tunnustada. Usutakse, et inimene sureb päriselt alles siis, kui lähedased teda enam ei mäleta.
Arvatakse, et inimese esivanemad suudavad elavate saatust mõjutada, kuna nad on  jumalale lähemal kui elavad. Seetõttu tuuakse lahkunutele ohvreid teha või antakse  lapsele nende nimi, et tema vaim saaks lapses elada. On täheldatud, et selline esivanemate kultus aitab hoida ja säilitada harmoonilisi suhted perekonnas, klannis või hõimus.

Rahvusköök ja rahvusjook 
Keenia traditsiooniline toit on sama mitmekesine kui selle etniliselt kireva maa ajalugu ja vaheldusrikkad maastikud. Igal hõimul ja piirkonnal on oma eripärad. 
Keenia toidu ja köögi peamised põhikomponendid on: maisijahu (unga) (mida keedetuna nimetatakse ugali) ja riis. Ugalit saab serveerida väga erineval viisil, kuid tavaliselt on see suhteliselt kõvaks keedetud puder.
Erilistel puhkudel muutub riis imeliselt lõhnavaks, värviliseks roaks, millele on lisatud erinevaid vürtse, nagu safran ja kurkum ning pähkleid ja kuivatatud puuvilju. See on pidusöök, mida tuntakse pilau riisina. 
Populaarsed on ka erinevad hautised, mida pakutakse enamasti lõuna- ja õhtusöögiks. Näiteks maharagwe on maitsev oaroog sibulate, tomatite ja vürtsidega, mis kõik koos hautatakse. 
Koos ugali ja hautisega serveeritakse sageli  lehtkapsast, sibulast ja tomatist valmistatud köögiviljarooga nimega skuma wiki (sõna-sõnalt "venitage nädalat"). Samuti on väga armastatud lisand kachumbari, mis on põhimõtteliselt tomati, tšilli ja sibula vürtsikas salsa.
Kindlasti tasub proovida toitu nimega nyama choma, mis tõlkes tähendab põletatud liha! See on hõrk ja maitsev suahiili grill-liha, mille valmistamiseks kasutatakse tavaliselt veise- või kitseliha, mõnikord ka kanaliha.
Keenias kasvab palju ülimaitsvaid puuvilju: lihavad mangod, apelsinid, banaanid, ploomid, viinamarjad jne. 

Keel
Keenia on mitmekeelne riik. Kuigi ametlikud keeled on suahiili ja inglise keel, räägitakse riigis tegelikult 62 erinevat keelt. Need on enamasti Aafrika hõimukeeled, aga ka Lähis-Ida ja Aasia keeled, mida räägivad sisserändajate järeltulijad (araabia, hindi jne). Aafrika keeled pärinevad kolmest erinevast keeleperekonnast – bantu keeltest (räägitakse riigi keskosas ja kagus), niloodi keeltest (läänes) ja kuši keeltest (kirdes).
Kuidas oleks siis õige öelda, kas suahiili või kisuahiili? Mõlemad on õiged,  sest „suahiili“ (swahili) on lihtsalt suahiilikeelse „kisuahiili“ rahvusvaheline nimetus.  Suahiili keel on Ida-Aafrika lingua franca. Koos inglise keelega on see nii Keenia kui Tansaania ametlik keel. Enam kui 50 miljoni kõnelejaga suahiili keel on Aafrikas kõige laialdasemalt kasutatav keel, kuigi ainult umbes miljon inimest tunnistab seda oma emakeeleks. Väljaspool Keeniat ja Tansaaniat räägitakse seda keelt Sambias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Ugandas, Malawis, Somaalias ja Mosambiigis, samuti ka Rwandas ja Burundis.

Mõned suahiilikeelsed väljendid ja sõnad:
hujambo -  tere, kuidas läheb
sijambo  (vastus teretusele) - mul läheb hästi, tere
ndiyo - jah
hapana - ei
asante - aitäh
asante sana - suur aitäh
tafadhali - palun
samahani - vabandust
shilingi ngapi ? - palju maksab ?
Naomba kupiga picha? – Kas ma võin pildistada?
rafiki - sõber
Jino lako nani? - Mis on su nimi?
kwaheri - nägemiseni
pole pole - aeglaselt
endisha pole pole - sõida aeglasemalt
nyati - pühvel
duma - gepard
tembo / ndovuh - elevant
twiga - kaelkirjak
kiboko - jõehobu
fisi - hüään
chui - leopard
simba - lõvi
kifaru - ninasarvik
ngiri – tüügassiga
nyumbu - gnuu
punda miila - sebra
mamba - krokodill
swala - impala

Germalo giidid soovitavad Keenia paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Karen Blixen „Aafrika äärel“, tõlkinud R. Jesmin; Tallinn: Varrak, 1994
Joy Adamson „Vabana sündinud“, inglise keelest tõlkinud S. Kippasto; Tallinn: Eesti Raamat, 1985
Daphne Sheldrick „Aafrika armastuslugu: armastus, elu ja elevandid“, tõlkinud K. Suursalu; 
Tallinn: Sinisukk, 2013

Filmisoovitus:
Vabana sündinud / Born to free, 1965: https://www.imdb.com/title/tt0060182/
Minu Aafrika / Out of Africa, 1985: https://www.imdb.com/title/tt0089755/