Austraalia

Pealinn: Canberra (430,00 elanikku)

Riigikord: föderatiivne parlamentaarne demokraatia 

Raha: Austraalia dollar (AUD)  

Pindala: 7 741 220 ruutkilomeetrit 

Rahvaarv: 23 470 145 elanikku (juuli 2018)

Keel: inglise keel 

Religioon: Katoliiklased 25.8%, anglikaanid 18.7%, usutunnistuseta või määramata 18,7%. 

Elekter: 230 V/50Hz

Ajavöönd: Austraalia ulatub oma territooriumiga kolme ajavööndisse: GMT +8 – +11.

Canberra, Sydney, Melbourne UTC/GMT 11.00 ehk +8 tundi Eesti ajast ees

Adelaide, Alice Springs UTC/GMT 10.50 ehk +7,5 tundi Eesti ajast ees.

 

Austraalia – see on maa, mille kaldaid uhuvad India ja Vaikse ookeani lained. Kontinendi kallastel asuvad sellised suured linnad nagu Sydney, Perth, Melbourne, Brisbane. Austraalia pealinn Canberra asub merest kaugel. Peamised vaatamisväärsused on Sydney ooperimaja, huvitav loodus ja loomad. Austraalia on 40 miljoni känguru maa, maakera alumine pool, maailmas suuruselt kuues, kuid kõige hõredamini asustatud maa. 

 

Esimesed asukad tulid Austraaliasse umbes 40 000 kuni 60 000 aastat tagasi. Eurooplaste saabumiseni tegelesid põliselanikud peamiselt küttimise ja korilusega. 18. sajandil saadeti saarele sunnitööle mõistetud vangid. Kulla avastamisega kaasnes suur arenguhüpe, kullaotsijad rajasid kodusid ning hakkas arenema karjakasvatus, transport, kaevandustööstus. Austraalia iseseisvus 1.jaanuaril 1901. aastal ning Austraalia pealinn Canberra asutati 1911. aastal. 

 

Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist.

Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast kagu pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). 

 

November-detsember on Austraalias tüüpiline suveaeg. Temperatuur on umbes 25-30C. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes, ent meie reisidel külastatav põhiline piirkond  -  st Lõuna-Austraalia lõunaosa,  jääb siiski vahemerelisse kliimavöötmesse. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav.  

 

Austraalia etnilised grupid: europiidid 92%, asiaadid 7%, aborigeenid ja teised 1%.

Eurooplaste saabumise ajal elas siin umbes miljon aborigeeni, kes moodustasid 300 klanni ning rääkisid 250 keelt ja 700 dialekti.

 

Austraalias elab väga palju erinevast rahvusest inimesi, seega on palju erinevaid kombeid. Üleriigiliselt tähistatakse Austraalia päeva, mil esimesed vangid maabusid kontinendi rannikul.

Austraallased on sõbralikud ja lahked juba esimesel kohtumisel ning käepigistus ja naeratus annavad tunde, et olete väga oodatud. Austraalias korraldatakse palju grillpidusid, peo korraldajale viiakse tavaliselt väike kingitus.

 

Üks rahvuslikest roogadest on pubides pakutav chicken parmigiana (tõlkes kanašnitsel), mis on kaetud tomatipasta ja sulajuustuga. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud känguruliha, sest lihas on ainult 2% rasva. Austraallaste väljamõeldud on Pavlova kook - see kook on menüüs austraallaste kodudes alati jõulude ajal. Austraallased on suured kohvijoojad, näiteks armastatakse kohvijooki nimega flat white.

 

Inglise keel on riigikeel, seda räägib 78.5% elanikkonnast. Suuruselt järgmine keelerühm on hiina keel, mida kõneleb igapäevaselt 2.5% elanikkonnast.

Austraalia inglise keele kõla võib olla esmalt harjumatu. 

 

 

Aleksander Maastik „Otsija lugu“

Sol Shulman „Austraalia - Terra incognita“

Filmisoovitus:

Phillip Noyce´i film „Rabbit-Proof Fence“

Baz Luhrmanni film „Australia“

 

Germalo Reiside Austraalia reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast

Küsige lisainfot büroost tel. 6 110600 või e-mailiga germalo@germalo.ee