Madagaskar

Pealinn: Antananarivo
Riigikord: poolpresidentaalne vabariik
Raha: ariari, 1EUR = 4180 ariariga
Pindala: 226,756 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: 25,661,000 (2020)
Keel: riigikeeled on malagassi ja prantsuse
Religioon: pärimususundid 42%, protestantism 27%, katoliiklus 20%, islam 2% ja muud usundid 9%
Elekter: 127V ja 220V / 50Hz
Ajavöönd: GMT + 3
 
Ajalugu
Madagaskarile jõudsid esimesed inimesed arvatavasti umbes aastal 700. Kuigi saar asub Aafrika külje all, siis selle esmaasukad olid tõenäoliselt pärit Kagu-Aasiast Kalimantanilt või Sulawesist. Umbes 7. sajandil liikusid Madagaskarile Pärsia ja Araabia päritolu kaubitsejad ja umbes aastal 1000 jõudsid sinna sisserändajad Aafrikast. 17. ja 18. sajandil oli Madagaskar piraatide kindluseks ning 19. sajandini oli ta ka orjakaubanduse keskuseks. 16. sajandi algusest 19. sajandi lõpuni valitses suuremal osal Madagaskari saarest Merinade kuningriik.  1896. aastal vallutasid saare prantslased ja rajasid sinna oma koloonia. Madagaskar sai iseseisvaks aastal 1960 ja esimeseks presidendiks sai Philibert Tsiranana. Peaaegu kohe pärast iseseisvumist hakkas Madagaskari majandus alla käima, mis tõi kaasa ulatuslikud talupoegade rahutused. 1970. aastatel hakati propageerima sotsialismi, mis halvendas majandust veelgi. 1990. aastate keskpaiku, mil loobuti sotsialismist, hakkas Madagaskari majandus vähehaaval taastuma, kuid ka tänasel päeval on tegemist väga vaese riigiga.
 
Geograafia
Madagaskar asub India ookeani edelaosas ja Aafrika mandrist eraldab teda 400 km laiune Mosambiigi kanal. Madagaskar on maailma suuruselt neljas saar. Saar eraldus Indiast umbes 88 miljonit aastat tagasi ning kogu taime- ja loomariik arenes muust maailmast isoleeritult, umbes 90% liikidest on endeemilised. Madagaskarilt on pärit ligi 100 liiki erinevaid leemureid, mitmeid siililaadseid loomakesi, erievaid kameeleone ja umbes 800 liiki liblikaid. Suuri kiskjaid saarel ei ela.
Madagaskari saare idaosas paiknevad vihmametsad; lääneosas aga valdavalt savannid, kuivad metsad, väikesed kõrbed ja okastaimedega tihnikud. Saare kõrgeim punkt on põhjaosas asuv Maromokotro mägi (2886 m). Saarel asub üle 20 rahvuspargi ja looduskaitseala. Kahjuks on tänaseks päevaks suurem osa Madagaskari metsadest hävitatud, et teha ruumi riisipõldudele ja hinnalise puidu ekspordi tõttu.
 
Kliima 
Madagaskari kliima on rannikualadel troopiline, sisemaal mõõdukas ja lõunaosas põuane. Kuum ja vihmane periood kestab novembrist aprillini ning jahedam ja kuivem periood maist oktoobrini. Keskmine maksimaalne temperatuur rannikualadel on 30C ja mujal 25C. Suurim sademete hulk langeb maha saare kirdeosas ajavahemikus juulist septembrini. Merevee temperatuurid jäävad Madagaskaril aastaringselt 20-30C vahele. Madagaskaril võib esineda troopilisi tsükloneid peamiselt jaanuarist märtsini.
 
Rahvastik
Madagaskari elanikkond koosneb 18 erinevast etnilisest grupist, kes kõik räägivad malagassi keelt lokaalsete erinevustega. Kõige suurem etniline grupp on merina rahvas, kes pärinevad kõrgplatoolt. Enamik inimesi on segapäritolu tulenevalt saare ajalooliselt kirjust rahvastikust. Osade etniliste gruppide hulgas on ka veel tänapäeval levinud kastisüsteem ning orjadest põlvnevad inimesed kannatavad ebavõrdse kohtlemise all. Samuti võib erinevusi leida saare keskel asuvalt kõrgplatoolt pärit inimeste ja rannikualadelt pärit inimest vahel.
Enamik Madagaskari inimestest elab saare idaosas. Inimeste keskmine eeldatav eluiga on 67,3 aastat.
 
Kombed
Madagaskar, eriti maapiirkondades, on endiselt väga traditsiooniline ühiskond, kus pere ja esivanemad on väga tähtsal kohal. Oluline komme matuste kõrval on famadihana, kus esivanemate luud eemaldatakse perekonna hauast ning mässitakse suurde nelinurksesse kangasse - lambasse, mis on spetsiaalselt selleks puhuks tehtud. Seejärel peetakse eriline kõne kabary ning luud asetatakse hauda tagasi. Hinnatud kõnepidajaid tasustatakse väga hästi.
 
Rahvusköök
Saare köök on segu Kagu-Aasia, Aafrika, India, Hiina ja Euroopa kokandusest. Road varieeruvad lihtsatest traditsioonilistest toitudest, mille tõid endaga kaasa varajased sisserändajad kuni keerulisemate hõrgutisteni, mida valmistati 19. sajandi valitsejatele. Põhiliseks elemendiks toidu juures on riis vary, mida serveeritakse erinevate lisanditega laoka -  kas köögiviljade või liha näol. Kaste on tavaliselt maitsestatud sibula, küüslaugu, ingveri, karri ja kookospiimaga. Madagaskaril toodetakse teed, kohvi, puuviljamahla ning alkohoolsetest jookidest rummi ja õlut.
 
Madagaskaril räägitavad keeled
Enamik inimesi räägib malagassi keelt, mis kuulub austroneesia keelkonda ning millest võib leida ka üksikuid bantu keeltest pärit sõnu. Malagassi keelel on palju kohalikke variatsioone. Teiseks riigikeeleks on prantsuse keel ning üha enam on levinud ka inglise keel. 
 
Kasulikud väljendid malagassi keeles:

• tere – manahoana/ manakory/ akory
• tere tulemast - tonga sao!
• palun – asafady
• aitäh – misaotra
• head aega – veloma
• jah – eny
• ei – tsia
• mis su nimi on? - iza no anaranao?
• vabandage! - azafady kely e!

 
Germalo giidid soovitavad Madagaskari paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Helmi Sakkov „Madagaskar: väljaajamine paradiisist“  Go Group, 2018
Keith Laidler „Ranavalona I“; Kunst, 2009
Sergei Kulik „Saar merede ristmikul: reisid mööda Madagaskarit“; Olion, 1990
Gerald Durrell „Aie ja mina: päästeekspeditsioon Madagaskaril“; Ersen, 2000
Patricia Wright „For the Love of Lemurs: My Life in the Wilds of Madagascar“ Lantern Books, 2014

Filmisoovitus: 
Island of Lemurs: Madagascar; rezissöör David Douglas; USA, Canada, Madagascar 2014 
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee