Mauritius

Pealinn: Port Louis

Riigikord: parlamentaarne vabariik

Raha: Mauritiuse ruupia (MUR)

Pindala: 2007,2 km²

Rahvaarv: ca 1,3 miljonit

Keel: inglise keel

Religioon: hinduism (52%), kristlus (30%)

Elekter: 127/220V, 50Hz.

Ajavöönd: GMT 4

 

Mauritius (ametlikult Mauritiuse Vabariik) on Aafrika saareriik India ookeanis Maskareenide saarestikus, mis hõlmab Mauritiuse saare ja selle ümbruskonna väikesaari. Mauritius koosneb pea sajast vulkaanilist päritolu saarest ja korallisaartest. Riigi suurimad saared on Mauritiuse saar (1868,4 km²), Rodriguese saar (108 km²) ja Agaléga saared (kogupindalaga 28,7 km²). Riigi kõrgeim koht on Mont Pitoni mägi, mis ulatub 828 meetrit üle merepinna.

Mauritiuse nimi tuletub riigi suurima saare nimest. Madalmaade admiral Wybrand van Warwyck nimetas 1598 Mauritiuse saare Madalmaade asehalduri, Nassau printsi Oranje Mauritsi järgi.

 

Mauritiust külastasid teadaolevalt esimestena araabia meresõitjad, kes tundsid saart Dina Arubi nime all. 1507 saabusid saarele Portugali meresõitjad, kes rajasid sinna esimesed hooned. Alates 16. sajandi lõpust on Mauritius olnud järgemööda hollandlaste, prantslaste ja inglaste koloonia kuni 1967. aasta üldvalimiste järel võimu kindlustanud Tööpartei eestvedamisel kuulutas Mauritius 12. märtsil 1968 välja iseseisvuse. Ametlikuks riigipeaks jäi Briti kuninganna Elizabeth II. 12. märtsil 1992 kuulutati Mauritius vabariigiks ja riigi esimeseks presidendiks sai Veerasamy Ringadoo. 

 

Mauritiuse saar asub 900 kilomeetrit Madagaskarist idas ja 2000 kilomeetrit Aafrika mandrist kagus India ookeanis. Mauritiusest 200 kilomeetrit edelas asub Prantsusmaale kuuluv Réunioni saar. Mauritius hõlmab lisaks Mauritiuse saarele ka Rodriguese saare (560 kilomeetrit peasaarest idas), Cargados Carajose saared (300 kilomeetrit peasaarest põhjas) ja Agalega saared (1100 kilomeetrit peasaarest põhjas).

Riigi pikim vahemaa maismaal on Mauritiuse saarel 61 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 47 kilomeetrit idast läände. Riigi rannajoone kogupikkus on 322 kilomeetrit. 

Mauritius on suhteliselt mägine, kuigi väga kõrgeid mäetippe seal ei leidu (kõrgeim tipp pisut üle 800 meetri merepinnast). Peaaegu kogu rannikujoon on ümbritsetud korallrahudest, seal leidub kauneid laguune ja valgeid randasid. 

Riigi pindalast 18,2% on kaetud metsaga. Metsamaa hõlmab 47 000 hektarit (2016). Riigis leidub 750 liiki kõrgemaid taimi, millest 43,3% on endeemsed ning 88% riigis leiduvatest taimeliikidest on ohustatud. 

 

Riigis valitseb mereline troopiline kliima. Oktoobrist märtsini on vihmaperiood ja sel ajal võivad Mauritiust tabada tsüklonid. Vihmasajud on troopilisele kliimale kohased ehk lühikese ajaga võib alla sadada suur kogus vihma, aga peale seda paistab taas päike. 

Aasta keskmine õhutemperatuur on 22–30 °C ja vesi 22–27°C. Põhimõtteliselt eksisteerib kaks aastaaega – kuum (detsembrist aprillini) ja jahe (juunist septembrini). 

 

Ligikaudu 2/3 Mauritiuse elanikest on Indo-Pakistani päritolu, enamus neist on 19. ja 20. sajandil suhkrurooistandustesse sissetoodud tööliste järeltulijad. Umbes 25% populatsioonist on kreoolid, samuti leidub hiina ning ka muude rahvuste esindajaid.

 

Tänu etnilisele mitmekesisusele pakub Mauritius rikkaliku segu erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest. Tähistatakse erinevaid pühasid ja aastaringselt toimub palju festivale ja muid üritusi. 

Mauritius on tuntud oma rahvustantsu – séga – poolest, mida 18 sajandil esitasid algselt orjad.

Rahvusköök ja rahvusjook

Mauritiuse köök on segu hiina, euroopa ja india toitumistavadest. Eriti tugevad mõjud on prantsuse köögist. 

Kuna Mauritiusel on olnud olulisel kohal suhkruroo kasvatus, siis on Mauritius tuntud ka rummi tootmise piirkonnana. 

Keel

Riigi ametlik keel on küll inglise keel, aga igapäevase keelena räägivad seda  väga vähesed. Enamikule Mauritiuse elanikest on emakeeleks Mauritiuse kreoolkeel, mis aga ei ole veel ametlikult tunnustatud ja sellel pole ametlikku ortograafiat. Tegemist on suulise keelega, millel pole kirjalikku vormi. Mauritiuse kreoolkeel on lähedalt seotud prantsuse keele häälduse ja kirjaga. Vähemal määral kõneldakse ka teisi keeli, näiteks prantsuse keelt. On tavaline, et kohalikud inimesed valdavad mitut keelt. 

Kasulikud väljendid:

Gerald Durrell „Kuldsed nahkhiired ja roosad tuvid”, Ersen 2000

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee