Omaan

Pealinn:  Masqaţ
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Raha: 1 riaal =1000 baisat
Pindala:  309 550 km²
Rahvaarv:   5,081,424 (2020)
Keel:  araabia
Religioon:  islam
Elekter:  220/240V, 50Hz.
Ajavöönd:  UTC+4
 
Omaan on maa, kus tõeline araabia kultuur on säilitanud oma rahumeelse ja väärika kuvandi ka tänapäeval. Omaan ei ole lihtsalt kõrb, vaid võimalus vaadelda vaalu, delfiine ja kilpkonni, aga ka kõrbesafari, mägironimise, sukeldumise kui ka lohesurfamise paradiis. Omaani tasub külastada  juba ainuüksi sellepärast, et näha ühte maailma suurimat käsitsi kootud vaipa, mis asub Musqati mošees, näha üle kilomeetri sügavust kanjonit, vanu kõrbekindlusi, liivadüüne ja nautida Omaani kohvi.
 
Ajalugu
Omaan oli sumerite kaubanduspartner juba 3000 aastat eKr, siinne viirukipuu vaik on kuulus tänaseni. Pea 12 sajandit oldi Pärsia impeeriumi osa. Esimestel sajanditel hakkasid saabuma araablased ja varsti saabus islami ajajärk ja loodi Omaani imamaat. 16. sajandil hõivasid mõned rannikulinnad Portugali väed, 18. sajandil ka Osmani türklased, aga Omaani sisemaa jäi vallutamata. Omaani kõrgajaks peetakse 18. ja 19. sajandit, siis hõlmas Omaani impeerium märkimisväärse osa Araabia poolsaarest, suure osa Aafrika idarannikust, osa Madagaskari saarest, olles piirkonna juhtiv mere- ja kaubandusriik. Peale impeeriumi lagunemist ja mitmeid sisekonflikte oli 20. sajandi keskpaigaks Omaanist saanud üsna vaene ja suletud riik. 1970. aastal tuli võimule sultan Qābūs bin Sa‘īd, kes moderniseeris riigi jõuliselt ja järjekindlalt 50 aastaga sellele tasemele nagu see on praegu. Peale armastatud Qābūs bin Sa‘īd-i surma on uueks sultaniks  vana sultani nõbu Haitham ibn Tāriq.
 
Geograafia
Omaanis on valdavaks maastikutüübiks kõrb, Jeemeni kõrval asuvas Dhofari provintsis osaliselt ka heitlehine mussoonmets. Suurema osa Omaanist (80%) moodustab orgudest (wadid) ja mäeahelikest liigestatud kiltmaa kõrgusega 800–1000m. Omaanis leidub pea 56 liiki imetajaid ja üle 450 liigi linde, roomajaid on koguni 64. Omaanis on ka üks rahvuspark ja 5 UNESCO nimistu alla kuuluvat looduspärandi objekti. Riigi kõrgeimaks tipuks on Jabal Shams – 3075 m. Kõikjal on näha püstloodsete seintega kanjoneid, kuid püsivaid jõgesid nende põhjas siiski ei ole, sest kliima on väga kuiv ja kuum.

Kliima
Reisimiseks on kindlasti kõige parem aeg oktoobrist aprillini – temperatuurid novembrist märtsini jäävad 25 kraadi ringi päeval ja oktoobris ja aprillis hakkavad kerkima juba üle 30 kraadi. Samas tuleb arvestada, et kõrbes ja mägedes (riigi kõrgeim tipp Jebel Shams küündib pea 3000m kõrgusele merepinnast) võivad öised temperatuudi langeda drastiliselt ja ka miinustesse. Reisimiseks liiga kuum on kindlasti maist- septembrini, sest temperatuur võib tõusta 50 kraadini. Samuti võib augustis esineda mõnes piirkonnas väikest vihmaperioodi. Päikeselisi tunde aastas on aga siiski peaaegu 3500.
 
Rahvastik
Peaaegu 50% Omaani elanikkonnast elab Musqatis ja selle lähiümbruses. Enamik rahvastikust on koondunud arusaadavatel põhjustel rannikualale. Enamik omaanlastest on araablased, on ka vähemused nt iraanikeelsed belutshid. Umbes 20% elanikkonnast on võõrtöölised, peamiselt Pakistanist, Bangladeshist, Egiptusest, Indiast jm, mis on kordades vähem kui naaberriikides. Samuti on  osa Omaani ühiskonnast tulenevalt ajaloolisest taustast Aafrika etnilised grupid.

Kombed ja inimesed
Olles küll üks Araabia riikidest, tekib siin inimestega suheldes vahel tunne nagu viibiksid pigem kuskil Põhja-Euroopas. Omaanlased on äärmiselt rahulikud, väärikad ja külalislahked, teistest Araabia riikidest tuttavat emotsionaalsust ja käratsemist siin ei kohta. Siin tunned, et oled tõesti oodatud külaline, sinusse suhtutakse austusega ja hoolitsetakse, et end meeldivalt tunneksid. Kuna omaanlased elavad hästi ja on materiaalselt kindlustatud, ei ole siin ka kaupmeeste pealetükkivust. Siiski kehtivad ka mõned tavapärased islamist tingitud reeglid: jalataldu ei eksponeerita, söömiseks ja asjade ulatamiseks kasutatakse paremat kätt, riietutakse konservatiivselt ja avalikes ujumiskohtades on soovituslik oma ujumisriiete peal kanda ka t-särki.

Rahvusköök ja rahvusjook
Omaani köök on justkui Euroopa ja Aasia sõlmpunktis - segu heast ja paremast, nii ühelt kui teiselt poolelt. Toidud tavapäraselt ei ole väga piprased, vaid  on muudetud nauditavaks erinevate mahedate vürtsidega maitsestamisel. Armastatakse väga kardemoni ja kaneeli. Tavapäratult palju on Omaani köögis suppe, mis ei ole teistes sama piirkonna riikides tavapärane, põhilised toidukomponendid on liha (kana, lammas), riis ja erinevad puu- ja köögiviljad. Eri piirkonnad maitsestavad tihtipeale samu roogi siiski erinevalt. Nagu ikka – igal suguvõsal oma modifitseeritud retsept algupärandist. Kuna riigil on ka rannikuosa, siis võimalik proovida ka erinevaid kala- ja mereannihõrgutisi. Kui võimalus, tasub kindlasti proovida aeglaselt maa sees küpsetatud lammast.
Ka Omaanis on vöörtööjõu tõttu palju teiste maade kööke esindatud, eriti just India ja Hiina, aga ka Liibanon ja Itaalia.
Jookidest on siin armastatud jälle kohvi, mida serveeritakse väikestest tassidest kardemoni ja sortsu roosiveega. Samuti tee, millele lisatakse piparmünti, ingverit ja roosivett. Kohalikud ei tarbi väga alkoholi, turistidel on võimalik osta alkoholi hotellidest, sest ka kohalikud restoranid, ei pruugi kohapeal tarbimiseks alkoholi müüa.

Keel
Kohalikud kõnelevad põhiliselt araabia keelt. Teistest keeltest kõneldakse veel belutši, iraani ja urdu keelt. Mõnes piirkonnas räägitakse ka Etioopia semiidi keeltega sarnanevaid dialekte. Inglise keelega saab hakkama rohkem turistidega harjunud piirkondades.

Kasulikud väljendid: 
  • Jah - nä‛m
  • Ei - lää
  • Palun – M’fadlakh (meesterahvale) Mifadlikh (naisterahvale)
  • Tänan – šukran
  • Rahu olgu sinuga! (tervitus kohtumisel ja lahkumisel) - as-saläämu ‘aleikum
  • Ka sinuga olgu rahu! (vastus eelmisele) - w‘alikum as-salääm
  • Nägemiseni - Ma'asalameh
  • Ma vabandan - aržuu ‛äfwak
  • Palun arve! - uriidu l-ḥisääb min faḍlik?
Germalo giidid soovitavad Omaani paremaks mõistmiseks
Kuulamis- ja lugemissoovitused: 
Martti Kalda loeng Hommikumaa vägevad – Omaan keskajast tulevikku. 
https://vikerraadio.err.ee/841791/hommikumaa-vagevad-omaan-keskajast-tulevikku
Minu Omaan : Kaamelist Porscheni, 56 sõlme tunnis / Meeli Lepik Petrone Print, 2011 
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast 
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee