Kreeka

Pealinn: Ateena
Riigikord: parlamentaarne vabariik
Valuuta: euro
Pindala: 131 957km²
Keel: kreeka (uuskreeka) keel
Rahvaarv: 10 430 985 (2020)
Religioon: Kreeka õigeusk 81-90%, islam 2%
Ajavöönd: GMT +3
Elekter: 220V/50Hz
 
Ajalugu
Kreeklased on end läbi aastate kutsunud helleniteks, kuid meie poolt kasutatud sõna Kreeka ja kreeklased pärineb Rooma vallutajatelt. Kaheksandast sajandist eKr viis kolonisatsioon kreeka keelt kõnelevad inimesed üle Vahemere piirkonna laiali. Viiendaks sajandiks eKr olid kreeklased loonud iseseisvad linnriigid – polised – igal polisel oli oma seadus, dialekt, raha ja valitsus. Polised võitlesid omavahel pidevalt ülemvõimu üle. Teisel sajandil eKr sai  Kreeka osaks Rooma impeeriumist. 324. aastal jaotas keiser  Constantinus impeeriumi kaheks ning idaosa sai Kreeka Bütsantsiks. 29. mail 1453 langes Konstantinoopol Ottomani impeeriumi alla ning Kreeka jäi türklaste kontrolli alla ligi 400 aastaks. 19. sajandi alguses algab kreeklaste vabadusvõitlus ning 25. märtsil 1821 kuulutas Kreeka välja iseseisvuse. Saksa okupatsioon II maailmasõja ajal lõppes 1944. aastal, kuid vägivaldne kodusõda puhkes kommunistide ja läänepoolse korra pooldajate vahel, kodusõda lõppes kommunistide lüüasaamisega. 1967 – 1975 oli Kreekas võimul sõjaväelina hunta. 1981 liitus Kreeka Euroopa Liiduga ning 2001. aastal võeti kasutusele euro.
 
Geograafia
Kreeka asub Balkani poolsaarel ning on ümbritsetud Joonia merest, Vahemerest ning Egeuse merest. Kreekal on maismaapiir Albaania, Põhja-Makedoonia, Bulgaaria ning Türgiga. Kreeka rannajoon on 13676km pikkune, rannajoon on väga liigestunud, saarte- ja poolsaarte rohke. Kreekale kuulub ligikaudu 1400 saart. 80% Kreeka territooriumist on mägine, sealjuures riigi kõrgeim tipp on Olümpose mägi, mille kõrgus on 2919m üle merepinna. Kesk-Kreekas leidub palju järvi ja soid.
 
Kliima
Kreekas valitseb vahemereline kliima – talved on soojad ja niisked ning suved kuumad ja kuivad. Kreeka kõike palavamad kuud on juuli ja august, mil temperatuurid võivad tõusta 40 kraadini. Talviti langeb temperatuur harva alla 6 kraadi, mägedes on jahedam.
 
Rahvastik
Kreeka rahvastik jaotub 91.6% kreeklased, 4.4% albaanlased, 4% muud. Kreeklaste keskmiseks vanuseks on 45.3 aastat ning oodatavaks elueaks on 81.1a. 2020. aasta seisuga elab linnades 79.7% Kreeka elanikest.
 
Kombed ja inimesed
Kreeklased armastavad toitu. Kreeklase jaoks on söögikord midagi enamat kui vaid söömine – see on nende jaoks koosviibimine pere ja sõpradega. Süües kunagi ei kiirustata ning õhtusöögid algavad kreeklastel eestlase jaoks tavatult hilja – isegi kella kümne ajal.
Kreeklaste jaoks on üheks olulisemaks kirikupühaks lihavõtted – seda peetakse perekeskis hea toidu ja joogiga.
 
Rahvusköök ja -jook
Kreeklane kasutab toiduks palju aedvilju, mille valikurohkus on võrratu: artišokk, baklažaan, okra, paprika, brokkoli, lillkapsas ja oad. Mõned Kreeka rahvustoitudest:
Souvlaki - traditsiooniline šašlõkk, mida valmistatakse sea-, lamba- või kanalihast
Salata horiatiki ehk kreeka salat - on valmistatud värsketest tomatitest, kurkidest, oliividest, punasest sibulast ja rohelisest paprikast, maitsestatakse oliiviõli ja veiniäädikaga ning kaetakse paksu fetajuustu lõiguga
Moussaka - baklažaani, hakkliha ja kartuli vormiroog, mis on üle valatud munahüübega ja ahjus seejärel küpsetatud
Keftedes - tomatikastmes hautatud lihapallid
Dolmades - riisiga täidetud ja oliiviõlis küpsetatud viinamarjalehed
Kolokifakia - ehk zuccini/suvikõrviks, serveeritakse õlis küpsetatud viiludena või hakkliha ja riisitäidisega hautatult
Fassolakia - tomati ja sidruniga maitsestatud oasupp
Priam – ülimaitsev kreekapärane tomatine köögiviljahautis
Tiropitta - juustulehttaigna pirukas
Spanakopita - spinati ja feta juustu pirukas
Taramusalata - tursa või kefaalimarjast valmistatud leivavõie
Tzadziki - küüslaugu ja kurgiga maitsestatud jogurtivõie
Saganaki - värskelt pannil küpsetatud ja sidruniga maitsestatud juust
Moshari - ahjus hautatud veiseliha. Serveeritakse enamasti koos riisimakaronide või kartuliga
Arnaki – lambapraad
Hirini - küpsetatud sealiha. Serveeritakse tavaliselt koos ahju- või friikartuliga
Barbounia - väike meriahven, mida pakutakse enamasti oliiviõlis küpsetatult
Gavros - väike kilulaadne kala, mis tervelt õlis küpsetatakse ja nii ka süüakse
Bakaliaros - ülimaitsev kohalaadne kala, mis on parim õlis küpsetatult
Htapodi - kaheksajalg. Pakutakse grillituna äädikakastmes ja hautatult koos makaronidega
Garides - krevetid. Serveeritakse grillitult, õlis küpsetatult, juustu ja tomatikastmes
Baklava ja kataifi - mee ja pähkliseguga täidetud lehttaignapirukad

Vaata valitud Kreeka rahvusroogade retsepte siit.
  
Kasulikud väljendid:

• Jah – Ναί / nee / 
• Ei - Ναί / nee
• Palun - ΠαρακαλÏŽ / parakalloo
• Tänan - ΕύχαριστÏŽ / efharistoo
• Tere/head aega - Γειά σας / iaasas
• Vabandust - ΣυγγυÏŽμη / signoomi
• Ei saa aru - Δέν καταλαβαίνω / then katalaveeno

 
Germalo giidid soovitavad Kreeka paremaks mõistmiseks 
Lugemissoovitus:
Edith Hamilton „Antiikmütoloogia“; Eesti Raamat, 1975
Philip Matyszak „Iidses Ateenas viie drahmiga päevas“; Argo, 2010
Tom Stone “Suvi Kreeka tavernis“; Pegasus, 2004
Alfonso Signorini „Maria Callas : liiga uhke, liiga õrn“; Ersen,
 
Filmisoovitus:
„Meteora“; režissöör Spiros Stathoulopoulos; Kreeka 2012
„A Girl in Black“; režissöör Michael Cacoyannis; Kreeka 1956
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee