Pealinn: Dodoma
Riigikord: presidentaalne vabariik
Raha: Tansaania šilling
Pindala: 947 300 ruutkilomeetrit
Rahvastik: 58 552 845 inimest (2020)
Keel: riigikeeled on suahiili ja inglise keel
Religioon: kristlus 61,4%, islam 35,2% (peamiselt Sansibaril), pärimususundid 1,8%
Elekter: 230V/ 50Hz
Ajavöönd: GMT + 3
Ajalugu
Tansaania territooriumilt Ngorongoro kraatri lähedalt on leitud inimeste ja nende eellaste jälgi, kes asustasid seda piirkonda arvatavasti 2,3-1,2 miljonit aastat tagasi, mis tähendab, et Tansaania on üks vanimaid asustatud piirkondi maal. Ligikaudu 2000 aastat tagasi hakkasid bantu keeli kõnelevad hõimud Lääne-Aafrikast Tansaaniasse saabuma. Sansibari ajalugu on olnud tihedalt seotud islami maailmaga ning ka tänapäeval on 98% Sansibari elanikest moslemid. 1840. aastal kolis Omaani sultan pealinna Sansibari saarele ning sellest sai Araabia orjakaubanduse keskus. 19. sajandil oli Tansaania mandriosa jagatud Briti ja Saksa võimude vahel ning 1961. aastal saavutas tol ajal Tanganyika nime kandnud riik iseseisvuse. 1964. aastal moodustati Tanganyikast ja Sansibari saarest Tansaania Ühendvabariik. Aastal 1995 peeti Tansaanias esimesed demokraatlikud valimised, Sansibar on endiselt säilitanud osalise autonoomia ülejäänud riigist.
Geograafia
Tansaania mandriosal on ühine maismaapiir Uganda, Keenia, Mosambiigi, Malawi, Sambia, Burundi ja Rwandaga. Lisaks on riigil veepiir Tanganyika järvel Kongo Demokraatliku Vabariigiga. Idas piirneb Tansaania India ookeaniga. Tansaanias asub Aafrika kõrgeim mägi Kilimanjaro (5895m), maailma sügavuselt teine järv Tanganyika (1436m sügav) ning Aafrika suurim järv Victoria. Tansaanias asub ka hulgalised rahvusparke, millest tuntumad on Serengeti, Ngorongoro, Selous ja Kilimanjaro rahvuspargid, mis kuuluvad ka UNESCO maailmapärandi nimistusse – rahvuspargid on koduks väga suurele hulgale erinevatele loomaliikidele, näiteks lõvid, leopardid, gepardid, elevandid, ninasarvikud, pühvlid ja jõehobud ning Serengeti rahvuspargis on võimalik näha ka iga-aastast suurt imetajate rännet, kus rohkem kui 2 miljonit gnuud, sebra ja gaselli liiguvad läbi Serengeti ja Masai Mara alade lopsakamat rohtu otsides.
Kliima
Tansaania mandriosa võib jagada neljaks erinevaks klimaatiliseks piirkonnaks: kuum ja niiske India ookeani rannik, kuum ja põuane keskmaa, mägede- ja järvederohke põhjapoolne sisemaa ja kirde- ja edelaosa mägismaa. Üldjoontes on kliima aastaringselt troopiline ning seetõttu on Tansaaniasse hea reisida igal ajal. Temperatuurid jäävad 26-33C piiresse kogu riigis ja ka öösiti ei lange alla 10C. Merevee temperatuurid on India ookeani rannikul keskmiselt 26-30C.
Rahvastik
Tansaania mandriosa elanikkond koosneb erinevate uuringute tulemusena umbes 130 erinevast Bantu hõimu rahvast. Suurima etnilise grupi moodustab riigi põhjaosas elav sukuma rahvas. Teised suuremad rahvad on veel nyamwezid, hehed, hayad, chagad ja maasaid. Sansibari elanikkond on segu aafriklastest ja araablastest. Erinevalt paljudest teistest Aafrika riikidest domineeri Tansaanias üks või teine hõimurahvas märgatavalt teiste üle, kuigi võib märgata, et näiteks chaga ja haya päritolu inimesed, kellele oli kunagi paremini kättesaadav läänelik haridus, on valitsuses rohkem esindatud ja neil läheb ka majanduslikus mõttes paremini. Tansaania inimeste keskmine eeldatav eluiga on 63,9 aastat.
Kombed
Kõige märkimisväärsem ja põnevam Tansaania hõimudest on kindlasti maasai rahvas, kes harrastavad ka veel tänapäevalgi küllaltki rändavat ja traditsioonilist eluviisi ning nende elu keskpunktiks on veisekari. Nende toidulaudki koosneb suuresti veiselihast ja -piimast, vahel juuakse ka verd.
Iga umbes 15 aasta tagant pühitsetakse uus põlvkond poisse sõdalasteks ja selle juures on tähtis osa ilma tuimestuseta ümberlõikamisel, mida pühitsetav peab kannatama vaikuses ja ilma valugrimassideta. Sõdalaste peamine ülesanne on kõndida mööda maasai-maid ja hoolitseda karja eest. Pärast sõdalaseperioodi saavad meestest küla vanemad ning nende sõdalasele omased pikad juuksed lõigatakse maha.
Rahvusköök
Tansaania köök varieerub väga palju olenevalt regioonist. Rannikualadel ja saartel leidub väga palju vürtsikat toitu ning samuti kasutatakse palju kookospiima. Sisemaal on levinud natuke teistsugused toidud – suure tähtsusega on riis, maisipuder, mille kohalik nimetus on
ugali, grillitud liha ja marineeritud veiseliha. Köögiviljadest on levinud spinat, rohelised herned, oad ja maniokilehed. Tansaanias kasvatatakse ka vähemalt 17 liiki erinevaid banaane, mida kasutatakse suppides, hautistes ja krõpsude valmistamiseks.
Tansaanias juuakse väga palju teed ja olulisuselt teine jook on kohv.
Tansaanias räägitavad keeled
Tansaania ametlikuks riigikeeleks on suahiili ja inglise keel, kuid kõikidel erinevatel etnilistel gruppidel on ka oma keel. Suahiili keel on suurima kõnelejate arvuga bantu keel, mille sõnavaras on palju araabia keelest laenatud sõnu ning see on Tansaania erinevate rahvaste
lingua franca. Kooliharidus on esimesel seitsmel õppeaastal suahiili keeles ning sellest edasi inglise keeles, samuti toimub suurem osa ametlikust asjaajamisest inglise keeles.
Kasulikud väljendid suahiili keeles
- tere tulemast – karibu
- aitäh – asante sana
- tere – habari
- tere hommikust - habari ya asubuhi
- tere õhtust - habari ya jioni
- head ööd – lala salama
- head aega – kwaheri
- kui palju see maksab - hii ni bei gani?
Germalo giidid soovitavad Tansaania paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Bernhard Grzimek ja Michael Grzimek „Serengeti ei tohi surra”; Tallinn, Eesti Raamat, 1978
Jengeni Kreps „Vitjaz India ookeanis”; Tallinn: Eesti Raamat, 1965
Karin Hiiemaa „Aafrika imago eestikeelses trükisõnas”; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009
Daphne Sheldrick „Aafrika armastuslugu: armastus, elu ja elevandid”, Tallinn: Sinisukk 2013
Filmisoovitus:
„Maangamizi: The Ancient One”, režissöör Martin Mhando, Ron Mulvihill; Tansaania, USA 2001
„Africa: The Serengeti”; rezissöör George Casey; Suurbritannia 1994
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee