Bhutan

Pealinn: Thimphu
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Raha: Bhutani ngultrum (BTN), (1BTN= 100 chhetrum) ja India ruupia INR
Pindala: 38 394m2 
Rahvaarv: 754 394 (2018)
Ametlik keel: dzongkha 
Religioon: budism (vadžrajaana)
Elekter:220V
Ajavöönd: UTC+06 (BTT)

Bhutani kuningriik ehk kõuedraakoni maa on olnud sajandeid välismaailmast isoleeritud ja alles 1974. aastast on riik tasapisi end maailmale avanud. Bhutan kohaneb üleilmastumisega säilitades samal ajal ka iidsed traditsioonid. Nime ”Bhutan” päritolu kohta on arvatud, et see pärineb sanskritikeelsest sõnast Bhota-ant (Bhoti lõpp, Bhot on sanskritikeelne nimetus Tiibetile) või sõnast Bhu-uttan (mägismaa). Riigi nimena on Bhutan kasutusel 19.sajandi lõpust.  Bhutanlased on oma riiki nimetanud Druk Yul, mille tähendus on Draakoni maa. Maailmale on Bhutan tuntud veel mitme nimega, nagu ”viimane Shangri-La” või ”viimane koht maailma katusel”.
Ainulaadne on Bhutani arengufilosoofia, mille aluseks on rahva õnneindeksi kontseptsioon, mis mõõdab inimeste elukvaliteeti ning tasakaalustab vaimset ja materiaalset arengut.

Ajalugu
Bhutani varajase ajaloo kohta on vähe teada, kuid on märke, mis annavad tõendust, et Bhutani aladel võis tsivilisatsioon olla juba aastal 2000 eKr. Budismi jõudmisega Bhutani 7. sajandil sai alguse riigi ajaloo kirjapanek. Budismi üheks loojaks ja riiklikuks kaitsepühakuks on Padmasambhava (teise nimega Guru Rinpoche), kelle eriline ühendus Bhutaniga sai alguse 8. sajandil. 
Rohkem kui sada aastat on riigi eesotsas Kesk-Bhutani halduritest välja kasvanud kuningasugu, Wangchuki perekond. 2008. aastal andis kuningas Jigme Singye Wangchuck võimu üle oma vanimale pojale Jigme Khesar Namgyel Wangchuckile. Ta on viies kuningas troonil ja esimene kuningas Bhutanis pärast üleminekut parlamentaarsele demokraatiale. 

Geograafia
Bhutani kuningriik asub lõuna Kesk-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas, paigutudes Hiina ja India vahele. Suured mäeahelikud kõrguvad riigi lõuna ja põhjaosas, kus tippude kõrgus ulatub kuni 7000 m üle merepinna.  Mägede vahele jäävad laialehised- ja okasmetsade rikkad orud, mida läbivad riigi viis peamist jõesüsteemi, jõudes lõpuks India Brahmaputra jõeni. 

Kliima
Kolm erinevat maastikutüüpi määravad ära ka erinevad kliimapiirkonnad.
Lõunaosas on kuum ja niiske subtroopiline kliima, mis on aastaringselt üsna muutumatu. Temperatuurid võivad varieeruda 15-30 kraadi. Riigi keskosa parasvöötme ja lehtmetsades on kliima soojade suvede ja jahedate kuivade talvedega. Mäetipud on püsivalt kaetud lumega ja madalamates osades on kõrgmäestiku tõttu suved jahedamad. 
Oktoobri lõpp ja novembri algus on Nepali ja Bhutani reisimiseks väga sobilik aeg. Õhutemperatuurid keskmiselt 22–28C, õhuniiskus on keskmisel tasemel. Päevaste ja öiste temperatuuride vahed on suured. Reisi ajal võib sadada ka vihma.
 
Rahvastik
Bhutanis elab ligikaudu 800 000 inimest, kellest enamik on tiibetlased ehk bhotiad (draakoni rahvas). 35% on nepaallased ehk gurungid ja 15% ida-alade hõimlased. 

Kombed ja inimesed
Vaatamata sellele, et riik on üks väiksemaid maailmas, on ta rikas kultuurilise mitmekesisuse poolest. Suurt tähelepanu pööratakse kultuuri edendamisele ja säilitamisele. Üle riigi toimuvad erinevad religioossed festivalid, ehkki kõige tuntum on iga-aastane usupidu Tsechu, mida peetakse Guru Rinpoche auks. Tsechude ajal riietuvad külaelanikud oma parimatesse rõivastesse ning kogunevad dzongidesse ja kloostritesse, kus festivalid toimuvad. Tsechud kestavad sõltuvalt kohast, kolm kuni viis päeva koos laulude ja maskitantsudega.

Rahvusköök ja rahvusjook
Traditsioonilised söömisharjumused on lihtsad. Kohalikku kööki iseloomustab enim selle vürtsikus. Tšillid on paljude roogade oluliseks osaks. Tüüpiline söögikord koosneb riisist, millele lisatakse liha või köögivilju. Üheks rahvusroaks on Ema Datshi – erinevatest piprakaunadest ja juustust valmistatud hautis. Väga armastatud on võitee, mida Bhutanis nimetatakse suja. Kangem jook on ara, mida valmistatakse oma tarbeks riisist või maisist.

Keel
Riigis kõneldakse mitmeid erinevaid keeli: nepali, bumthap, sharchop ja hindi. Riigikeeleks on dzongkha, mille arengus on suur roll olnud munkadel, kes olid ühiskonna harituimad liikmed. Emakeelena kõneldakse dzongkhad Lääne-Bhutani tihedamalt asustatud aladel. Väga levinud on inglise keele oskus. Bhutani koolides toimub õpe paljudes ainetes inglise keeles juba algkoolist alates. 

Kasulikud väljendid:

• kuzuzangpok – tere
• kuzuzangpo la– lugupidavam tervitus (nii tervitatakse vanemaid inimesi koos väikse kummardusega)
• tashi telek – nägemiseni
• kadrin chey la - aitäh 

Germalo giidid soovitavad Bhutani paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitused:
Britta Das „Päikesetõus Himaalajas : aasta Bhutani Kuningriigis”, Verb 2008 
Gunnar Aarma „Bhutan - imetabane maa”, Mandala, 2000
Ülev Teemantvälk „Maasikaõites Himaalaja : reisikirju kõikjalt ümber Himaalaja - Tiibetist, Indiast, Nepaalist, Bhutaanist ja Hiinast”, Eesti Luuleliit, 2010

Filmisoovitus:
„Little Buddha” 1993 režissöör Bernardo Bertolucci (Recorded Picture Company, Ciby 2000)

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110  600 või e-mailiga germalo@germalo.ee