Mehhiko

Pealinn: Mexico City
Valuuta: Mehhiko peeso (MXN) 1 peeso = 100 sentaavot
Pindala: 1 964 375 km²
Riigikord: föderatiivne vabariik
Keel: hispaania keel
Rahvaarv: 128 706 043 (2020)
Religioon: katoliiklus (82.7%)
Ajavöönd: UTC -6
Elekter: 120V/60Hz
 
Ajalugu
Umbes 1400. aastal eKr hakkas Mehhiko aladel arenema olmeekide tsivilisatsioon, 1000. aastal eKr maiade tsivilisatsioon ning 100. aastal eKr rajasid maiad esimesed püramiidid. 1200. aastal jõudsid asteegid Mehhiko orgu ning rajasid oma impeeriumi. Hispaania konkistatoor Hernan Cortez jõudis asteekide pealinna Tenochtitlani 1519. aastal ning kahe aasta pärast alistas asteegid ning Mehhiko saab Hispaania kolooniaks. Aastatel 1810-1821 toimus Mehhiko iseseisvussõda, mille tulemusena kuulutati 1824. aastal Mehhiko vabariigiks. 1846-1848 peeti Mehhiko-Ameerika sõda. 1861. aastal tungis Prantsusmaa Mehhiko aladel ning pani troonile keiser Maximiliani,  kuid 6 aasta pärast saatis president Benito Jaurez prantslased välja ning kuulutab end taas presidendiks. 1917 luuakse põhiseadus, mis sai inspiratsiooni Mehhiko revolutsioonist 1910. aastatel. See on ka tänase Mehhiko põhiseaduse aluseks. 
 
Geograafia
Mehhikol on riigipiir Guatemala, Belize ja Ameerika Ühendriikidega. Mehhiko piirneb Vaikse ookeaniga, Mehhiko väinaga, Kariibi merega. Põhja- ja Kesk-Mehhikos kõrgub kiltmaa, mida ääristavad mäestikud. Mehhiko põhjaosa katab kõrb, kuid lõunaosas kohtab vihmametsasid.
Mehhiko rannajoon on 9330km pikkune. Kõrgeimaks tipuks on Volcan Pico de Orizaba (5636m).
 
Kliima
Mehhiko kliima oleneb nii laiuskraadist kui ka kõrgusest merepinnast. Mehhiko lõuna- ja keskosa asub troopika, põhjaosa lähistroopika vöötmes. Rannikul asuv Acapulco on palju soojem kui pealinn Mexico, mis asub 2300m kõrgusel merepinnast. Oktoobrikuu kõrgeim keskmine temperatuur võib kerkida 32 soojakraadi juurde. Oktoobriga lõpeb piirkonnas ka vihmaperiood.
 
Rahvastik
Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tänapäeval moodustavad põlisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad.
 
Rahvusköök ja -jook
Põhitoiduaineks on Mehhiko köögis on mais. Maisi süüakse igal kujul - keedetud tõlvikutest-elotedest, mida tšillipipraga maitsestatakse kuni loendamatute tortillade-tacode variantideni. Tähtsal kohal on Mehhiko köögis muidugi tšillipipar ja mitut värvi ning erineva suurusega oad - frijoles. Ubadest tehtud paks salsa käib iga söögikorra juurde ja saadab teid kõikjal, nagu ka mezcal, tekiila ja margarita. Autentsed mehhiko road on näiteks mole poblano - paljudest komponentidest vürtsikas šokolaadikaste linnuliha juurde või Yucatani poolsaarel levinud laimiga maitsestatud kanasupp – sopa de lima. Armastatakse ootamatuid magusa-soolase kombinatsioone (ananass soola ja tšilli pipraga, margarita soolaga jne).
 
Kombed ja inimesed
Mehhiko on kõige arvukama elanikkonnaga hispaania keelt kõnelev riik maailmas. Mehhiklased naudivad oma keelt ja peavad vestlemist kunstivormiks. Sagedased on kiire sõnamäng, naljatlused ja värvikad ütlused. Samas esitatakse oma palved ja arvamused või lahkarvamused rangelt stiliseeritud vormis. Mehhiklased hindavad väga välismaalaste siiraid püüdeid nende keelt rääkida ja selle keerukus selgeks õppida.
Naised patsutavad omavahel suheldes üksteise paremale käele või õlale, eelistades seda käepigistusele.

Kasulikud väljendid:

• Jah – Si
• Ei - No
• Palun – De nada
• Tänan – gracias
• Tervitus – Hola
• Nägemiseni – Adios
• Vabandust – lo siento
• Ei saa aru – No puedo entender  

Germalo giidid soovitavad Mehhiko paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Doris Kristina Raave „Minu Mehhiko. Rikkad tšillit ei söö”
Lynn V. Foster „Muistsete maiade maailm”
Nicholas  Saunders „Muistne Ameerika: suured tsivilisatsioonid”
N. James „Asteegid ja maiad”
Bernd Ingmar Gutberlet „Maiade kalender”
James  A. Michener „Mexico”
 
Filmisoovitus:
„Frida”, režissöör Julie Taymor, 2002, 2h3m
„The Night of the Iguana”, režissöör John Huston, 1964, 2h5m
„Hecho en Mexico (Made in Mexico) ”, režissöör  Duncan Bridgeman, 2012, 1h40m

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee