Gruusia

Pealinn: Tbilisi 
Valitsus: unitaarne esindusdemokraatlik poolpresidentaalne vabariik
Raha:  lari (GEL) 1 lari = 100 tetri
Pindala: 69 700 km².
Rahvaarv: 4 miljonit (83 % etnilised grusiinid, 6 % armeenlased, 6 % aserid, 2 % venelased, 2 % osseedid, 1 % muud)
Keel: gruusia keel 
Religioon: 70% elanikkonnast on õigeusklik. Gruusia on kristlik riik aastast 337. Vähesel määral on esindatud islam, judaism, kristlikud sektid, põlisusundid.
Elekter: 220V, 50Hz.
Ajavöönd: GMT+4

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო, Sakharthvelo) on riik Lääne-Aasia ja Ida-Euroopa piiril. Riik piirneb läänes Musta mere, põhjas ja kirdes Venemaa, lõunas Türgi ja Armeenia ning kagus Aserbaidžaaniga. Gruusia koosseisu kuulub kaks de facto iseseisvat piirkonda – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, mille iseseisvust toetasid mõned riigid 2008. aasta Vene-Gruusia sõja järel. Gruusia ja suurem osa rahvusvahelisest üldsusest ei tunnista nende piirkondade iseseisvust ja käsitleb neid kui Venemaa sõjalise okupatsiooni all olevaid Gruusia alasid.

Ajalugu
Pärimuse järgi on Gruusia esmaasukad Noa poja Jafeti järglased. Oma rahva põlvnemise lugu loevad grusiinid just Jafeti pojapojast Kartlosest. Siit ka rahva omanimetus kartveli või kartvelebi ja riigi põline nimi Sakartvelo.
Venemaa 1917. aasta revolutsioonide järel saavutas Gruusia 1918. aastal iseseisvuse ning kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik. Juba 1921. aastal okupeeris Nõukogude Venemaa Gruusia ja liitis selle 1922. aastal Nõukogude Liiduga. 1991. aastal taasiseseisvunud Gruusia kannatas 1990. aastatel majandusraskuste ning kodusõja tõttu. 2003. aastal riigis toimunud võimuvahetuse järel, mis sai tuntuks Rooside revolutsioonina, võttis Gruusia välispoliitikas läänele orienteeritud suuna ning viis läbi mitu majandus-poliitilist reformi. 

Geograafia
Gruusia on väike riik aga ometi kohtab siin tõelist looduse mitmekesisust. Siin kõrguvad Euroopa kõrgemad mäed, siin võib kohata kiviseid ja kuivi poolkõrbe alasid, Euraasiale tüüpilisi metsi ja subtroopilist taimestikku Musta mere rannikul. Üle poole riigi territooriumist on mägine (üle 900 m ümp), ca 40% riigi territooriumist katavad metsad (2,7 mlj hektarit). Gruusia mägede sünonüümiks on Suur – Kaukasuse massiiv, mis kulgeb riigi põhjapiiril. Kõrgemad tipud Šhara 5068 m, Dzandš – Tau 5085 m, Mkinvartsveri (Kazbeg) 5033 m. Lisaks veel kümmekond tippu, mis ulatuvad kõrgemale kui 4000 m üle merepinna. Gruusias leidub palju mineraalvee leiukohti (Borjomi, Sairma, Nabeglavi).

Kliima
Kliima on vaheldusrikas ja varieerub Musta mere ranniku niiskest ja soojast subtroopilisest jaheda ja karmi kliimaga piirkondadeni kõrgmäestikus. Stepi ja poolkõrbe alad on suhteliselt kuivad. Temperatuurid mägedes on muutlikud. Parim aeg reisimiseks on mais ja septembris, ilmad on parajalt soojad (20 – 23 kraadi) ning ka sademeid suhteliselt vähe. 

Rahvastik
Gruusia on Kaukaasia riikidest kõige paljurahvuselisem, kokku on siin 15 suuremat etnilist gruppi ja Tbilisis võib kohata 80 eri rahvuse esindajat. Lääne –Gruusias elavad mingrelid (megrelid) on leidlikud, kiired tegutsema ja armastavad kiidelda ning külaliste auks pidusid korraldada, svanid on kiired ja lõbusad, imeretiinid paistavad silma jutukusega, kahhetid on rahulikud ja jumaldavad veini. Adžaarlased - nemadki on etnilised grusiinid ja räägivad gruusia keelt, kuigi usutunnistuselt on nad moslemid.
Vähemustest olulisemad on armeenlased, kes elavad pea kõigis piirkondades, ja venelased, kes hakkasid Gruusiasse asuma 19. sajandil ning sisseränne jätkus ka Nõukogude Liidu ajal, aga siiski ei saavutanud liiga suurt ulatust. 
Lisaks võib vähemustest veel ära märkida aserid, osseedid, abhaasid, kreeklased, kurdid ja juudid.

Kombed ja inimesed
Grusiinid on emotsionaalsed ja kirglikud inimesed, kellele on väga olulised meeldivad kogemused, heatujulisus ja külalislahkus. Külalislahkus ja südamlikud inimesed ongi sellele väikese maa suurim rikkus. Toidust ja veinist on söögilauas olulisemal kohal toostid, mille eestvedajaks on toostimeister ehk tamada. Tamada kohuseks on jälgida, et seltskonna pokaalid oleksid täidetud ja jutt ei vaibuks. Toostid öeldakse kindlas järjekorras ning need kestavad 10-15 minutit. Kui tamada on toosti lõpetanud, joob ta oma pokaali (või joogisarve) tühjaks ja pöörab selle kummuli. Seejärel hüüab laudkond „gamardzhos!“ ja juuakse omadki pokaalid põhjani.
Pulmasid peetakse Gruusias suurejooneliselt ja rohkete külaliste osavõtul – nii pruut kui peigmees kutsuvad pulma vähemalt 100 külalist. Põhjuseta pulma mitteminemist peetakse solvanguks, seega 100-150 külalisega pulmasid peetakse väikesteks. 

Rahvusköök ja rahvusjook
Gruusa pidusööming ehk supra tähendab laudlina ja sõna pärineb araabia keelest (sufratun). Gruusia pidulaud on väga rikkalik ja kestab kaua – kuhjade viisi toitu ja kannutäite kaupa veini. Kolm - neli tundi kestva pidusöömingu ajal joovad grusiinid ära kuni neli liitrit veini ja traditsioon näeb ette, et peoruumist ei tohi lahkuda. Gruusia köök meenutab pisut Türgi või Iraani maitseid. Eks mõjutusi olegi erinevate vallutajate poolt siia jäetud ja kohaliku traditsiooniga segatud. 
Söögikorra ajal kantakse kõik toidud korraga lauale ja kindlat toitude järjekorda pole. Gruusia toitude maitse kujundavad ohtrad maitseained. Kindlasti kuuluvad siia küüslauk, erinevad pähklid, koriander, tüümian. Samas ei ole toidud väga teravad ja sobivad oma sooja maitsetooniga ka eestimaisele rändajale.  
Hartsho – küüslaugune lihasupp riisi ja köögiviljaga
Dzhigari – hautis looma siseelunditest (süda, maks, kops). Ohtralt küüslauku ja peterselli.
Ostri – tomatine loomalihahautis.
Tsakapuli – hautis vasikalihast, rohelise sibula ja estragoniga.
Tsahohbili – pajaroog kanalihast (vanasti valmistati faasanilihast). Maitserohelise ja tükeldatud tomatitega.
Tsanahi – lambaliharoog tomati, küüslaugu ja maitsetaimedega. 
Abhazuri – lihapüree küüslaugu, sibula, granaatõuna ja ürtidega.
Mtzvadi (šašlõkk) – vardas küpsetaud lambaliha. Õige mtzvadi valmib viinamarjaväätidest lõkkel. 
Gruusias kasvab 500 erinevat viinamarjasorti. Umbes 38 neist on laialdaselt kasutusel veini tootmiseks. Üle maailma on tuntud kaks imelist kohalikku sorti - valge Rkatsiteli ja punane Saperavi. Paljud viinamarjasordid on väga vanad ja kohalikud. Gruusiakeelne sõna „ghvino“ on kindlasti võimalikuks vihjeks sellele, et veinitootmise kodumaa on just Gruusias. Seda arvamust kinnitavad ka arheoloogilised leiud 8000 aasta taguste veinianumate näol. Igas külas valmistatakse kohalikest sortidest koduveini ja selline lahtine vein moodustab kohalikust turust umbes 80 – 90%. Veinitalud müüvad oma veine turgudel ja suuremate linnade supermarketites. Kuulsaim ja meilgi ehk paremini kauplustes esindatud piirkond on Kahhethi Ida – Gruusias. Valdav viinamarjasort on siin punane Saperavi. Siit pärineb ka legendaarne Kindzmaruli. Tõelise Kindzmaruli tootmiseks kasutatakse ainult Kvareli piirkonnast Alazani jõe vasakul kaldal 400 – 500 m kõrgusel asuvast istandusest pärinevat viinamarja. Tootmisprotsess on väga eriline, kus veini kääritamine (koos vartega) toimub suurtes maa-alustes savinõudes. Temperatuur on madal (17 – 18 kraadi) ja protsess kestab 3 – 4 kuud. Tegemist on tõeliselt kauni kästööna valminud kalli veiniga. 
Valgetest sortidest on Kahhethis levinumad Rkatsiteli ja Mtvane, mille segamisel valmib imeline valge vein Tsinandali.

Keel
Gruusia ametlikuks keeleks on gruusia keel, mis on kõige olulisem kaukaasia keelerühma kuuluv keel. Kaukaasia keeled jaotatakse kolme põhigruppi, millest suurima kõnelejate arvuga ongi kartveli ehk Lõuna-Kaukaasia rühm. Siia kuuluvad grusiinid (kartli), mingreelid, sanid, lasid - kokku umbes 3,5 mlj kõnelejat. 
Gruusia tähestikus on 5 täishäälikut ja 28 kaashäälikut, tähestik ise on unikaalne ega sarnane mitte ühelegi teisele maailmas. Võimalik, et tegemist on ühe vanima kirjaga, mille alguse võib paigutada 3. saj eKr. Kaasaegne kirjakuju hakkab arenema kristluse levimisega ja oli kindlasti kasutusel juba 450. aastal. 10. sajandist alates võetakse kasutusele veelgi lihvitum kirjakuju, kus tähed olid väiksemad ja mida oli lihtsam lugeda.
Gruusia keeles ei ole sugusid ega artikleid.
Väga rikas on keele derivatsioonisüsteem, kus tüvedele liidetakse erinevaid ees- ja järelliiteid uue tähenduse saamiseks. 
KART + VELI = KARTVELI – grusiinlane
KART + ULI = KARTULI – gruusia keel 
SA + KART + VELO = SAKARTVELO – Gruusia
Suur osa Lääne –Gruusia perenimesid on –dze (poeg) lõpulised, Ida – Gruusias aga 
-shvili (laps) lõpulised. Samegrelo (Lääne – Gruusia) piirkonnas võivad perenimed olla ka –ia lõpulised ja mägises Svanetias –ani lõpulised. Kahheetias on aga tavaline –uri lõpp. Kui perenime lõpus on –eli, võite peaaegu kindlad olla, et tegemist on vürstlikku päritolu inimesega.
Numeraalide aluseks on arv 20 (nii nagu baski või prantsuse keeleski). Näiteks 93 on gruusia keeles otkh-m-ots-da-tsameti (neli korda kakskümmend ja kolmteist)!

Kasulikud väljendid:

• Gruusia – Sakartvelo
• Tere! – gamardzoba
• Oleme terved! (Kõige tavalisem toost) – gamardzos (Vastus – gagimardzos!)
• Kuidas läheb? – rghora khar 
• Vabandust! – bodishi
• Palun! - tu sheidzleba 
• Aitäh! – gmadlobt
• Pole tänu väärt! – arapris
• Kas te räägite inglise keelt? – inglisuri itsit
• Ma ei räägi gruusia keelt – kartuli ar vitsi
• Kuidas on teie nimi? – ra kvia
• Minu nimi on... – me mkvia...
• Palju maksab? – ra ghirs
• Vesi – tskali
• Jah – diakh, ki, ho
• Ei – ara

Germalo giidid soovitavad Gruusia paremaks mõistmiseks
filmi- ja lugemissoovitused:
„Armeenia ja Gruusia" / Vaike Silmato, Hea Tegu, 2018 
„Minu Gruusia : elu nagu mägitee" / Dagmar Raudam, Petrone Print, 2018
„Vene-Gruusia 2008. aasta sõda : põhjused ja tagajärjed"  / Ants Laaneots, Akadeemia, 2014 
„Gruusia muinasjutud ja muistendid" / [tõlkinud Aulis Erikson, Odamees, c2013 
„Gruusia köök : 90 retsepti" / inglise keelest tõlkinud Kreet Volmer, Tänapäev, 2011
„Mimino"  1977 ‧ Komöödiafilm/Draamafilm ‧ 1 h 37 min
„Mandariinid"  2013 esimene Eesti ja Gruusia koostöös valminud mängufilm.

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee