Türgi

Pealinn:  Ankara
Valitsus: presidentaalne vabariik
Raha:  1 liir =100 kurusit
Pindala:  783,356 km2  
Rahvastik:  84,170,598 (2020)
Keel:  Türgi
Religioon: Islam
Elekter:  220 volti, euroopa adapter
Ajavöönd:  GMT +3
 
Türgi arhitektuuri pärlid on Selimi ja Suleimani mošeed ning maailmakuulus Püha Sofia kirik, mis teenis Osmanite ajal mošeena ning on praegu muuseum. Oma hiilgeajal oli Otomani impeerium peamiseks jõuks Vahemere ida- ja lõunakaldal ning Lähis-Idas.
 
Ajalugu 
300. aastal sai Musta merd ja Vahemerd eraldava Bosporuse väina ääres asuvast Konstantinoopolist (tänane Istanbul) Bütsantsi impeeriumi (Ida-Rooma riigi) keskus.
Asukoha tõttu Euroopa ja Aasia ristteel on Türgi kultuur ja rahvastik väga mitmekesine. Türgi ajalugu hõlmab hetiitide muistset tsivilisatsiooni, Kreeka ja Rooma ajastut (kui apostel Paulus viis sinna ristiusu) ning Bütsantsi ja Otomani impeeriumi. Kaasaegne Türgi Vabariik kui läänelik ilmalik riik on asutatud 1923. aastal
19. mail 1919 puhkenud Türgi iseseisvussõda, mida juhtis Kemal Atatürk , kulmineerus Lausanne'i rahuleppega, mille alusel saadeti Kreeka türklased Türki ja Türgi kreeklased Kreekasse.   Sõda lõppes Lausanne rahuga juulis, mis tõi kaasa vabariigi rajamise 29. oktoobril 1923 rahvuslaste võidu ja Türgi Vabariigi väljakuulutamisega.
Sultanaat sai keelustatud Türgis 1. novembril 1922. Mehmet VI  (viimane sultan)  lahkus riigist 17. novembril 1922. Kalifaat likvideeriti ametlikult 3. märtsil 1924. Sultan ja tema perekond kuulutati Türgis ebasoovitavateks isikuteks ning pagendati.
 
Geograafia
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks Euroopa osa Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia     . Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgis on umbes 250 järve millest kõige suurem on Van ( 3174 km2). Türgi geoloogilisele struktuurile on omased laialt levinud murdepunktid  ja kokkupõrked ja samuti mägede pidev kasv, mis aga toob Türgi elanikkonnale samas kaasa pidevaid ja erineva tugevusega maavärinaid. 
 
Kliima
Türgi asub lähistroopikas, kuid pinnamoe, maapinna kõrguse ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured: rannikul on ilmastik pehme, siseosas karm. Niiske ja pehme maapind on vaid Musta mere rannikul. Kevadel ja sügisel, kui on ka kõige parem aeg reisimiseks Türki, on öise ja päevase temperatuuri erinevused märkimisväärsed. Päevased  temperatuurid võivad jääda piirkonniti 15 °- 30 ° kraadini, aga öösiti võib näiteks Kappadookias langeda temperatuur lausa mõne kraadini. Tavapäraselt on öised temperatuurid siiski 10 °-20 ° kraadi vahel. Sademeid on eriti Musta mere piirkonnas, aga kevadeti ja sügiseti tasub ka teistes piirkondades selleks valmis olla.
 
Rahvastik
Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid.  Türgis on esindatud  ka araablased, juudid, kreeklased, armeenlased, kes põhiliselt asuvad Istanbulis või Türgi lääneosas. Tšerkessid ja grusiinid paiknevad põhiliselt kaug-ida piirkonnas. Soodsa kliima tõttu on kliimapagulastena kolinud Türgi lõunaosasse ka paljud kesk- ja põhjaeurooplased.    
 
Kombed ja inimesed
Türklased on inimestena maailma külalislahkemad ja sõbralikumad. Soovitav on siiski suhtuda viisakalt nende religiooni ja vältida jututeemana kurdide probleemi. Äärmiselt austavalt tuleb suhtuda vabariigi loojasse Kemal Atatürki. Kui neid kolme fakte silmas pidada, leiate türklaste näol tõeliselt elurõõmsad ja väga lahked võõrustajad oma kodumaal. Sõjaväeobjekte, sõdureid ja politseinike ei ole mõistlik pildistada. Türklased armastavad väga lapsi ja suhtuvad väga aupaklikult eakamatesse inimestesse, nii oma inimeste  kui ka turistide puhul.

Rahvusköök ja rahvusjook
Söök Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas.
Söögi tegemise traditsioonid ulatuvad Osmani impeeriumini, kus õukonna kokad mõtlesid sultanile igal päeval välja uue roa. Tänu sellele on türgi köök mitmekesine ja fantaasiarikas. Türklased valmistavad toitu entusiasmi, tunde ja pühendumisega. Toiduvalmistamiseks kasutatakse rohkesti aega, alati värskeid toiduaineid, maitsetaimi ja vürtse. Leiba peetakse peaaegu pühaks ja põrandale kukkunud leivatükikesele antakse suud ja sellega puudutatakse kergelt oma laupa, et paluda Allahilt andestust. 
Türgis süüakse palju valget leiba (saia). Kebabirestoranides serveeritakse grillitud liha köögiviljade ja leivaga. Liha kõrvale pakutav leib on tihti otse ahjust võetud.
Ekmek- tavaline sai Pide- õhuke lapik leib, mille peale pannakse erinevaid katteid. See on põhimõtteliselt türgi pitsa.
Simit- seesamiseemnetega rõngassai, mida müüakse palju tänaval.
Börek- juustu või lihatäidisega kihiline pannkook türgi moodi.
Suppe söövad türklased tihti ka hommikusöögiks. Proovida tasub kindlasti imemaitsvat tomati- või läätsesuppi. Salateid valmistatakse värsketest või hautatud köögiviljadest. Levinum salatikaste on oliiviõli, sidrunimahl või granaatõunakaste. Köögiviljadest toitu valmistades on peamiseks komponendiks kas baklažaan või suvikõrvits, millele lisatakse tomatit, paprikat, rohelist pipart ja sibulat. Baklažaan on türklaste armastatuim köögivili. Rahvasuu räägib, et neiu, kes ei oska baklažaanist valmistada vähemalt 100 erinevat rooga jääb kindlasti vanatüdrukuks. Meze on valik külmi ja kuumi suupisteid, mida süüakse enne põhirooga. Kindlasti kuuluvad meze´sse ka maitsestamata jogurti baasil valmistatud dipikastmed, mis maitsevad suurepäraselt. Türgit võib pidada jogurti sünnimaaks ning seda osatakse siin imehästi valmistada.
Liha valmistatakse sajal erineval viisil: grillitult, küpsetatult, keedetult, hautatult ja praetult. "Rahvuslihaks" peetakse lammast - see maitsebki siin paremini kui kusagil mujal. Põhjuseks erilised ja väga mitmekesised hõrgud taimed, mida siinsed lambad söövad. Palju pakutakse ka kana- ja loomaliha. Sealiha on võimalik leida, aga siiski on see türgi köögis pigem haruldus
Tõeliseks rahvusroaks on kebab, mille valmistamiseks kasutatakse reeglina veiseliha, mõnedes regioonides ka lambaliha. Sis-kebab on vardas grillitud lihakuubikud.
Döner-kebab on suur lihatükk, mida grillitakse pöörlevas vardas ning mille pealmisest küpsenud kihist lõigatakse terava noaga õhukesi viile.
Reeglina on türgi magustoidud meie maitsele liiga magusad. Tüüpiline maiuspala on halvaa, kuid kõige sagedamini süüakse magustoiduks värskeid puuvilju.
Armastatud joogiks on tee. Kohvi juuakse tavaliselt kangelt (nn türgi kohv Samuti armastatakse juua kuuma magusjooki nimega Salep, piimjas karamelline jook, mida serveeritakse kaneeli ja pähklitega, asendamatu abimees jahedatel õhtutel. Toidu kõrvale soovitame juua Ayranit(jogurtit meenutav piimajook)
 
Keel
Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Turismi piirkondades saab hakkama ka inglise ja vene keelega.
 
Kasulikud väljendid: 
  • Jah - Evet
  • Ei – Hayir
  • Palun - Lütfen
  • Tänan  – teşekkür ederim 
  • Tervitus - Marhaba
  • Nägemiseni – Görüşürüz
  • Vabandust - Pardon
  • Kui palju? – Ne kadar?
  • Kus on wc – Tuvalet nerede?
Germalo giidid soovitavad Türgi paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitused:
 „Istanbuli saladused. Ühe pealinna lugusid, paiku ja legende“, Corrado Augias
„Rumi päikesesõnad“, valinud ja vahendanud Doris Kareva
„Armastuse 40 reeglit. Romaan Rumist“, Elif Shafak
„Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo“, Haljand Udam
„Linnuke“, Reşat Nuri Güntekin
„Suleiman Tore“, Andre Clot
„Bütsants. Impeeriumi ajalugu“, Dionysios Stathakopoulos
„Võitlus Trooja pärast“, Rodney Castleden
„Atatürk“, Alexander Lyon Macfie 

Filmisoovitused:
Ahlat Ağacı“ (Metspirnipuu) 2018, Nuri Bilge Ceylan
„Kış uykusu“ (Talveuni) 2014, Nuri Bilge Ceylan
„Beş vakit“ (Aegade tuules) 2006, Reha Erdem
„Mustang“ (Mustang) 2015, Deniz Gamze Ergüven
„Mutluluk“ (Õnn) 2007, Abdullah Oğuz
„Yaşamın Kıyısında“ (Elu veerel) 2007, Fatih Akın
„Toprağın çocukları“ (Selle maa lapsed) 2012, Ali Adnan Özgür
„Unutursam fısılda“ (Kui unustan, siis sosista) 2014, Çağan Irmak
„Troy“ (Trooja) 2004, Wolfgang Petersen
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee