Iirimaa

Pealinn: Dublin

Valuuta: EUR

Pindala: 70 280 km²

Keel: iiri, inglise

Riigikord: parlamentaarne vabariik

Rahvaarv: 4 927 917 (2020)

Religioon: katoliiklased (87,4%), Iiri kirik, sh protestandid (2,9%), moslemeid (0.8%), muu (1,3%)

Ajavöönd: GMT +1, ajavahe Eestiga 2h

Elekter: 230V, 50Hz, kolmeharuline pistik. 

 

Esimesed asukad saabusid Iirimaale 8000. ja 7000. aastatuhandel eKr. Keldid saabusid Iirimaa aladele umbes 1200a eKr ning nende saabumine on mõjutanud iirlaste kultuuri tänapäevani. Nende keel segunes varasemaste asukatega ning arenes välja gaeli (iiri) keel. Mainitud keel ja kultuur eraldas iirlased ülejäänud Euroopast ning tekitas mitmeid pingeid. Püha Patrikul on oluline roll Iirimaa ristiusustamises – tema õpetus tugines püha kolmainsuse kirjeldamisele  läbi ristikheina lehe. 795. aasta paiku saabusid viikingid ning nende võim kestis 10. sajandi lõpuni. 12. sajandil saabusid normannid ning algas 800-aastane võimuvõitlus. Haripunkt inglaste ja iirlaste vaenus saabus Oliver Cromwelli saabumisega – Cromwell hävitas iirlaste pühakodasid ning tappis vaimulikke. Kõige süngemaks episoodiks Iirimaa ajaloos  on olnud suur näljahäda 1840ndatel aastatel – üle miljoni iirlase suri ning sama palju emigreerus. 19. sajandi lõpus asus iseseisvusvõitluse  eesotsa Charles Stuart Parnell. 1916. aastal toimus Ülestüusmispühade ülestõus, mille liidrid hukati brittide poolt. 1922. aastal saavutati iseseisvus brittidest. 

 

Iirimaa on laialt avatud Atlandi ookeanile, seda umbes 3200km ulatuses. 

Iirimaa geograafiat kirjeldab madal sisemaa ning mägine rannikuala. Läänepoolne rannikuala on väga liigendatud – seal leidub palju saari, poolsaari, neemesid, lahti. 

 

Peamiseks kliima mõjutaks Iirimaal on Atlandi ookean. 

Kliima on saarel pehme , tihti sajab vihma, ka suvel. Kõige soojem kuu on juuli. Siis on õhutemperatuur tavaliselt +16…+18°C ringis. Lumi on Iirimaal haruldane, välja arvatud mägedes. 

 

Iirimaa rahvastiku tendentsid on ajuti vastuolulised. 2019. aastal Iirimaa rahvaarv tõusis, kuid paljud iirlased on lahkunud kodumaalt , samal ajal kui 88 600 inimest tuli mujalt siia elama. Umbes 28.4% elanikest elavad pealinnas Dublinis. Iirimaal elab umbes 622 700 mitte-iirlast, kes moodustavad 12.7% kogu populatsioonist. 63% elanikest elab linnades ning oodatavaks elueaks on 82.81 eluaastat. 

 

Iirimaa rahvussöögiks on kuulus Iiri hautis, mis on paks ja väga toitev pajaroog. See koosneb tavaliselt lambalihast, kartulist ja sibulast. Kartulid on väga olulisel kohal iirlaste toidulaual. Püha Patriku päeval süüakse soolaliha ning kapsast – kuid see on tegelikult Iiri-Ameerika retsept. Tavaline iiri hommikusöök on tõhus: peekon, oad, praetud muna või munapuder, tomat, kohv ning tee. Hommikusööki serveeritakse soojalt. Iirimaal on au sees Iiri viski ning Guinessi õlu. 

 

Iirlased on väga avatud, sõbralikud ja viisakad. Kui küsite iirlase käest teejuhiseid, siis ärge üllatuge kui nad Teid ise kohale viivad. Iirlased naeratavad palju, isegi anonüümses suurlinnas Dublinis võib näha palju naeratavaid iirlasi. Iirlastega väljas einestamas käies on tarvis arvestada sellega, et neile meeldib oma kaaslastele välja teha. 

Kui iirlane küsib Where’s The Jacks? – küsib ta Teilt tualettruumi asukohta. 

 

Silmaringi reisijuht. Lisa Gerard-Sharp , Tim Perry Iirimaa Koolibri, 2011, 415 lk.

Mike Cronin Iirimaa ajalugu. Valgus, 2009, 247 lk.

Frank Delaney Ireland: A Novel Harper Collins e-books, 2009

 

The Quiet Man Režissöör John Ford Republic Pictures, 1952, 2h9m

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie kultuurireiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee