Argentina

Pealinn:  Buenos Aires 

Riigikord: föderaalne presidentaalne vabariik

Raha:  argentina peeso ehk ARS (1 ARS = 100 centavos)

Pindala:  2 766 890 km2

Rahvaarv:  45 116 889 (2020)

Keel: hispaania keel

Religioon:  rooma katoliku 92%, protestantism 2%, juudid 2%, muud 4%

Elekter:  230V/50Hz, Euroopa tüüpi pistikupesa

Ajavöönd:  UTC -3, ajavahe Eestiga 5 tundi

 

Enne eurooplaste kolooniaid oli Argentina hõredalt asustatud maa. Argentina koloniseerimine algas 1536. aastal hispaanlaste poolt. 1806. aastal üritasid britid tungida Buenos Airesesse, aga said lüüa kohalike sõjaväelaste käest. 1810. aastal toimus Buenos Aireses Mairevolutsioon ja algas Argentina vabadussõda. Pärast iseseisvuse saavutamist Hispaanialt 1816. aastal on Argentinal olnud mitmeid perioode sisepoliitiliste konfliktidega konservatiivide ja liberaalide vahel. Argentinast sai Ladina-Ameerika rikkaim ja tähtsaim riik 20. sajandi esimesel kümnendil, rikkust sümboliseeris pealinn. Pärast Teist maailmasõda valitsesid Argentinas peronistid, 1976. aastal võttis võimu sõjaväelaste liit ning demokraatia taastati 1983. aastal. 1992 sai ametlikuks valuutaks peeso.

 

Argentina on suuruselt teine riik Lõuna Ameerikas, naabriteks on Boliivia, Brasiilia, Paraguai, Uruguai ja Tšiili. Argentinal on pikk Lõuna-Atlandi ookeani rannikuala. Seal asuvad nii kõrgeim kui ka madalaim punkt. Cerro Aconcaqua (6960 m) on terve Ameerika kõrgeim punkt ja Salinas Chicas (40m allpool merepinda) on madalaim punkt. 

Lõuna-Argentinas on mitmeid mereteid Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosade vahel, sealhulgas Magellani väin, Beagle kanal ja Drake’i väin. Argentina keskne piirkond on enamasti rikkalik tasandik, mida tuntakse La Pampa nimega. Põhja- Argentina idaossa jääb džungel, lõuna pool on Patagoonia platoo ja läänepoolne piir Tšiiliga on tähistatud Andidega. Läänepoolne Cuyo piirkond Andide jalamil on peamiselt kivine kõrb.

 

Buenos Aires ja Pampad asuvad parasvöötmes, kus talved on külmad ning suved kuumad ja niisked. Cuyo kõrb on väga kuiv ja kuum suvel ning mõõdukalt külm ja kuiv talvel. Kevadeti ja sügiseti on ilmad muutlikud, väga kuumad päevad võivad vahelduda väga külmadega. Patagoonia on jahe suvel ja külm talvel, kuid seal võib esineda äärmuslikke temperatuuri kõikumisi ka ühe päeva jooksul. Ei tasu unustada, et aastaajad on põhjapoolusele vastupidised. Novembris ja detsembris on keskmine temperatuur Buenos Aireses ja selle läheduses ca 25 kraadi.

 

Rahvastik jaguneb: 86,4% Euroopa päritolu, 6,5% segaverd, 3,4% põlisameeriklased, 3,3% araablased ja  0,4% teised. Riigi kirdeosas, kus on tasane reljeef ja soojem ning niiskem kliima, on suurem rahvastiku tihedus. Eriti suur rahvastiku tihedus on pealinna ümbruses ja lõunaosas on tihedus väiksem - selle tingib karm kliima.

 

Argentiinlased on väga sotsiaalsed inimesed, neile meeldib palju suhelda ning üksteisel külas käimine on igapäevane tegevus. Argentiinlased tervitavad üksteist põsele suudeldes (nii mehed kui naised), ainult väga ametlikel kohtumistel surutakse kätt. Üksteisega suheldes ollakse lähestikku ning puudutatakse vestluskaaslasi palju. Jalgpall ja tango on argentiinlaste jaoks väga olulisel kohal. Öeldakse, et jalgpall on nende jaoks kui eraldi religioon. Argentiinlased on lähedased oma perega, neil on kombeks pühapäeviti oma perega koos olla. 

 

Argentina toidukultuur on saanud mõjutusi Euroopast, enim Itaaliast ja Hispaaniast. Loomaliha on nende köögis kõige olulisemal kohal ning see on põhjusega maailmakuulus. Grillitud liha serveeritakse koos vürtsika kastme ja kõrvitsapüreega. Argentinapärast grilli nimetatakse asado’ks (vahel ka parrillada). Veel on levinud toidud näiteks empanadas (lihapallid), chorizo, morcilla  (sealiha- või verivorst), achuras (valik siseelundeid), bofe de chorizo (kondiga biifsteek).

Yerba mate on traditsiooniline Argentina mate tee, mida juuakse läbi metallkõrre ning seda serveeritakse nii kuumana kui külmana. See on veidi kibedamaitseline. Argentina on ka kuulus oma veinide poolest, tuntuim veinipiirkond on Mendzolas.

 

Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik dialekt voseo, mida tuntakse ka argentinosena, on hispaania keelest veidi erinev. See erineb ka Kesk- Ameerika hispaania keelest. Argentina aktsent on kõvasti mõjutatud itaalia immigrantide keelekasutusest. Inglise keel on keskkoolis kohustuslik ning reeglina turismipiirkondades saadakse sellest aru. 

Kasulikud väljendid:

Durrell, Gerald. 1965. Joobnud mets. Eesti Raamat

Güiraldes, Ricardo. 1963. Don Segundo Sombra. Eesti Riiklik Kirjastus

Jansen, Kristjan. Pesti, Mele. 2009. Mate ja miljon mahla.

Martinez, Tomas Eloy. 1999. Püha Evita. Varrak

 

Evita (1996 film) Muusikafilm/Draamafilm

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110  600 või e-mailiga germalo@germalo.ee