Indoneesia

Pealinn: Jakarta

Valitsus: presidentaalne vabariik

Raha: ruupia (IDR)

Pindala: 1 904 569 km²

Rahvaarv: 263 991 379 (2017)

Keel: indoneesia

Religioon: 93,2% islam, budistlik hinduism, katoliiklus

Elekter: 127/230V 50 Hz

Ajavöönd: GMT +7

 

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest (17 508 saart), millest u 6000 on asustamata. Viis suuremat saart on Jaava, Sumatra, Kalimantan (Indoneesia osa Borneost), Uus-Guinea (jagatakse Paapua Uus-Guineaga) ja Sulawesi. Rahvastikutihedus on suurim ja ühtlasi väga kõrge Jaava saarel. Seal asub ka riigi pealinn Jakarta. 

 

Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7 sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad riigid. Moslemitest kauplejad tõid kaasa islami ja Euroopa riigid kristluse. Mõlemad osapooled võitlesid suurte maadeavastuste ajastul monopoolsete kauplemisõiguste eest Maluku vürtsisaartega. Sellele järgnes kolm ja pool sajandit Hollandi kolonisatsiooni kuni Indoneesia saavutas iseseisvuse pärast II maailmasõda. Iseseisvuse järel on Indoneesia ajalugu olnud sündmusterohke, seda on saatnud loodusõnnetused, korruptsioon, separatism, demokraatia areng ja kiire majanduskasvu periood.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Indoneesiast neli kultuurilist ja neli looduslikku objekti. Kultuurilised objektid on: Borobudur’i 8.–9. sajandist pärit budistlikud templid (nimistus 1991. aastast, paiknevad Jaava saare keskosas); Prambanan’i 9. sajandist pärit hinduistlik tempel (nimistus 1991. aastast, paikneb Jaava saare keskosas), Bali saare kultuurilised maastikud (2012. aastast; paikneb Indoneesia keskosas Bali saarel), Sangiran’i geoloogiliselt, paleontoloogiliselt ja arheoloogiliselt tähtis piirkond, kus on viiteid piirkonna enam kui 1,5 miljonit aastat vanale inimasustusele (nimistus 1996. aastast, paikneb Jaava saare keskosas). Looduslikud objektid UNESCO maailmapärandi nimistus on: Komodo rahvuspark (nimistus 1991 aastast, paikneb Väikestel Sunda saartel), Ujung Kulon’i rahvuspark (nimistus 1991. aastast, paikneb Jaava saare läänetipus), Lorentz’i rahvuspark (nimistus 1999. aastast, paikneb Uus-Guinea saarel), Sumatra saare troopilised vihmametsad (nimistus 2004. aastast).

 

Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit, asudes mõlemal pool ekvaatorit. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesias on ka laialdased metsiku loodusega territooriumid, kus on rikkalik bioloogiline mitmekesisus ja leidub ohtralt loodusvarasid.

Indoneesias on maailma üks pikemaid rannajooni (kogupikkusega peaaegu 55 000 km), kus asuvad kaunid rannad, imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. 

Indoneesia loodus pakub vaatamiseks enam kui 28 000 taimeliiki ning siin elab 3500 unikaalset looma- ja linnuliiki. Nende seas sellised haruldased liigid nagu Sumatra ja Borneo orangutanid, Komodo varaanid, Sumatra tiigrid ning Jaava nisasarvikud, eksootilistest linnu- ja liblikaliikidest rääkimata. Loomastiku hulgas on erakordselt palju endeemseid liike: üle 500 imetaja ja 1500 linnuliigi.

 

Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoonvihmade hooajaga. Aasta keskmine sademete hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000 mm. Mägised alad on Sumatra läänerannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapuas. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Enamikes kohtades on vihmane hooaeg oktoobrist aprillini ja kuiv hooaeg maist septembrini. Parim aeg külastada Indoneesiat on kuival hooajal.

Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid septembrist veebruarini 31°C–32°C ja märtsist augustini 33°C–34°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C–26°C. Sademeid on aastas 1700 mm. Kõige enam (üle 310 mm kuus) sajab jaanuaris ja veebruaris. Aastas on peaaegu 170 vihmapäeva. Juulis ja augustis on kummaski kuus 5 sajupäeva. 

 

Indoneesias elab suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega. Indoneesia deviis "Bhinneka Tunggal Ika" ("ühtsus mitmekesisuses") väljendab riigis valitsevat kultuurilist ja etnilist mitmekesisust. Kõige suurem ja poliitiliselt domineeriv rahvarühm on jaavalased, kes kõnelevad jaava keelt. Jaavalaste üldarv on ligikaudu 100 miljonit, neist Indoneesias elab umbes 94 843 000. Lisaks Jaava saarele elab jaavalasi ka mitmel pool mujal Indoneesias. 

Enamik jaavalasi on islami usku, kuid nende kultuur on minevikus olnud väga suurel määral mõjutatud hinduismist ja budismist. 

 

Saarte ja saarekeste sajanditepikkune eraldatus ja oma territooriumi vapper kaitsmine, on soosinud kultuuriliste eripärade ja traditsioonide ehedal kujul säilimist. Kostümeeritud tantsuetendused ja rituaalsed templitseremooniad, muusika, laulud, võrratult kaunis käsitöö – kõik see on Indoneesias äärmiselt omapärane ja köitev.

 

Indoneesias on väga lai valik erinevaid rahvussööke, umbes 5350 erinevat traditsioonilist retsepti, millest 30 peetakse kõige levinumaks. 

Saarterikkas Indoneesias on kala ja mereannid paljude toidukordade põhitooraineks. 

Kuulsad on näiteks nasi gudeg (riis kookospiimas keedetud jakaviljadega) Jaava saare keskosast või ayam betutu Bali saarelt. Jaaval on söök mahedam ja magusam. Meelsasti süüakse tempet, mis on fermenteeritud sojakook. Lääne-Jaaval Sundas süüakse palju köögiviljaroogasid, mida rikastatakse terava sambaliga (tšillipasta). Tuntud on gado-gado, salat maapähklikastmega.

Balil süüakse ka sealiha, näiteks babi guling, piimapõrsas erinevate vürtsidega.

Roogadest tuntuim on ayam goreng (küpsetatud kana). Seda võib pidada rahvusroaks. Üle maa on tuntud sate, lihavardad tšilli- või maapähklikastmega. Tüüpiline kastmes hautatud liharoog semur koosneb peamiselt veiselihast, kaste on maitsestatud kecap manis´e (magus sojakaste), ingveri, sibula, küüslaugu, muskaatpähkli ja koriandriga. Võib kasutada ka veel pipart, köömneid, kaneeli vms. Riis koos liha ja köögiviljadega on kõige tüüpilisem igapäevaroog. Liha on toitudes tükeldatud peeneks, nii et söömise ajal ei ole vaja kasutada nuga. Mõnel pool süüakse ka sõrmedega.

 

Indoneesias elab üle 350 etnilise rühma, kes räägivad enam kui 480 eri keelt või dialekti. Kirju rahvastiku ühendamiseks võeti 1945. aastal koos riigi väljakuulutamisega kasutusele austroneesia keelkonda kuuluv indoneesia keel (Bahasa Indonesia), mis kasutab ladina tähestikku. Enamik indoneeslasi räägib lisaks ametlikule rahvuskeelele vähemalt ühte kohalikest keeltest. Malai keelel põhinevat indoneesia keelt kasutatakse haridussüsteemis, meedias, valitsuses ja administratiivses tegevuses.
 

Germalo giidid soovitavad Indoneesia paremaks mõistmiseks 

Berit Renser „Minu Indoneesia” Petrone Print, 2017

Hendrik Relve „Kiviaja puudutus„ Varrak, 2017

Martin Hallik, Olaf-Mihkel Klaassen, Marko Kuura. „Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda”, Argo 2007.
Karin Dean, „Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad”, Varrak 2013.

Kuulamissoovitus:
Martti Kalda. Hommikumaa vägevad. Indoneesia: 
https://vikerraadio.err.ee/851492/hommikumaa-vagevad-indoneesia-ohtlikult-elatud-aastad

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast

Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee