Kambodža

Pealinn: Phnom Penh
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, Kambodža Kuningriik
Raha: riel (KHR)
Pindala: 181035 km2
Rahvaarv: 15,288,489 (2019)
Keel: khmeeri
Religioon: 97,9% budism, 1,1% islam, 0,5% ristiusk, 0,6% muud usundid
Elekter: 230V 50 Hz
Ajavöönd: GMT +7

Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel, mida iseloomustab külluslik kultuur, armsad inimesed ning lummavad vaatamisväärsused, millest kaks kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse: ca 400 km2 suurune Ângkôr’i piirkond ja maa põhjapiiri lähedal asuv Preah Vihear’i tempel.

Ajalugu
Esimene riik tänapäeva Kambodža alal oli Funan, mis hõlmas enamiku Kagu-Aasiast. Funan oli India kultuurist tugevasti mõjutatud ja sel ajal hakkas piirkonnas levima budism. See riik püsis 7. sajandini.  9. sajandil tekkis Khmeeri impeerium, mille õitseng kestis 15. sajandini. Esialgu oli pealinnaks Ângkôr. Pärast tailaste rüüsteretke 1432. aastal viidi see üle Phnom Penhi. Ângkôr jäeti peagi lõplikult maha ja see kasvas džunglisse. Aastal 1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodža oma protektoraadiks, samast aastast valitseb Kambodžas Norodomi dünastia. Tai ja Prantsusmaa jagasid 1867. aastal Khmeeri riigi omavahel ära ning Norodomid jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks. 1906. aastal sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad endise Kambodža provintsid Prantsusmaale üle andma. Kambodža jäi osaks Prantsuse Indohiinast, kuni iseseisvumiseni aastal 1953. 
Aastatel 1975–1979, olid Kambodžas võimul punakhmeerid. Valitsuse juht Pol Pot viis ühiskonnas ellu radikaalse agraar-kommunistlikku reformi, kus linnaelanikud sunniti minema maale ning töötama ühismajandites ja teistes sunnitöö projektides. Poliitilise režiimi ajal tapeti ligi 1,5 miljonit inimest (eri hinnangutel 850 000 kuni 3 miljonit). Inimesi hukati, neid suri nälga ja hukkus sunnitööl.

Geograafia
Kambodža asub Lõuna-Aasias, 8. ja 15. põhjalaiuse vahel ning piirneb läänes Tai (803 km ühist riigipiiri), põhjas Laose (541 km), idas Vietnami (1228 km) ja lõunas Tai lahega (443 km rannajoont). Geograafiliselt jaguneb Kambodža kuueks piirkonnaks: põhjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madalal keskplatoo, kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning lõunaosas on liivarannad ja tegeletakse kalapüügiga. Riiki läbib Mekongi jõe alamjooks ja umbes kolmveerandi Kambodžast moodustab Mekongi-Tonlé Sabi tasandik. Lisaks rikkalikule ajaloo ja kultuurimälestiste pärandile, on Kambodžas atraktiivsed ka riigi lõunaosas asuvad rannad, samuti maa lõunaosas asuvad Dâmrei mäed (kõrgeim tipp enam kui 1000 m merepinnast) ja mägedepiirkonnas asuv  mahajäetud asula (nn kummituslinn) Phnom Bokor, mitmed rahvuspargid, pealinn Phnom Penh (mis kujutab endast huvitavat sulamit ajaloost ja kaasajast) ning palju muud.

Kliima
Kambodža kliima on mussoonide mõju all. Selgelt on eristatavad kuiv ja sademeterohke periood. Temperatuuride vahemik on üldjuhul 21°C - 35 °C. Edelast puhuvad mussoontuuled on valdavad maist oktoobrini ning siis on sademeterohke aeg ning esineb ulatuslikke üleujutusi Phnom Penhi ja Tonlé Sabi piirkonnas. Kirdesuunalised mussoontuuled on valdavad novembrist märtsini, mil on sademetevaesem periood. Kõige vähem on sademeid jaanuaris ja veebruaris ning kõige enam septembris ja oktoobris. Ideaalsed kuud Kambodža külastamiseks on detsember ja jaanuar. Veebruarist hakkab temperatuur tõusma ja saavutab oma haripunkti aprilliks (40°C ja rohkem).

Rahvastik
Kambodžas elab ligi 16 miljonit inimest, kellest 80–90% moodustavad khmeerid. Ülejäänud 10–20% rahvastikust on põhiosas tailased, vietnamlased ja hiinlased. Khmeerid on Kambodža alad asustanud 2. sajandil. Aja jooksul on nad segunenud jaavalaste, malaide, tailaste, vietnamlaste ja hiinlastega. Vietnamlased moodustavad vähemusrahvustest elanike põhiosa. Neil on suur roll kalastamises ja ehitamises. 23,4% Kambodža elanikest elab linnades.

Kombed ja inimesed
Kambodža kultuuri on läbi mitme sajandi mõjutanud India ja põhiline inspiratsiooniallikas kommete ja traditsioonide kujunemisel on olnud religioon.
Kambodža elanikud on tuntud oma südamlikkuse, sõbralikkuse ja ühtehoidvuse poolest. Argiolukorras võivad nad üksteist kutsuda vennaks, õeks, tädiks, onuks, vanaemaks ja vanaisaks. Ja seda isegi esmakohtumisel. Sampeah on traditsiooniline Kambodža tervitus või ka austuse avaldus, kambodžalased ei suru tervituseks üksteisel kätt, vaid asetavad rinna ees käed kokku. Üks olulisemaid festivale Kambodžas on Pshum Ben festivali, mis kestab 15 päeva ja mil inimesed palvetavad oma surnud esivanemate hingede eest ning annetavad neile toitu. Paljudele kambodžalastele on see aeg meenutamaks sugulasi, kes hukkusid punaste khmeeride valitsuse ajal. Suur hulk maainimesi elab veel palmilehtedest punutud majades, mis on kahjuks kaduv kunst ja peamiseks tegevusaladeks külas on kalapüük ja riisikasvatus.

Rahvusköök ja rahvusjook
Kambodža toidulaua juurde kuuluvad traditsiooniliselt troopilised viljad, riis, nuudlid, joogid, magustoidud ja supid.  Kambodžalaste jaoks on põhitoiduaine riis, mis käib peaaegu kõikide roogade juurde. Riisiga serveeritakse paljusid karrisid, suppe ja stir fry roogasid. Riiside valik on rikkalik, leidub ka aromaatset riisi ja "kleepuvat" riisi. Viimast kasutatakse sagedamini magustoitudes koos selliste puuviljadega nagu durian. Kookospiim on karride ja magustoitude põhiline koostisosa. Kambodžalaste laual on toidukorra ajal üldjuhul kolm või neli rooga. Eine alla kuulub tavaliselt supp (või samlor), mida koos teiste roogadega serveeritakse. Tšilliga saab sööja oma toitu vastavalt oma soovile ise maitsestada. Kuna Kambodža asub Tai lahe ääres, siis mängib kambodžalaste toidulaual tähtsaimat rolli kala. Hautamise ja praadimise kõrval kala ka kuivatatakse ja soolatakse (trei ngeat). Kambodža rahvusjook katalok on purustatud suhkruroo mahl mõnigate puuviljade ja purustatud jääga.

Keel
Khmeeri keel on suurima kõnelejate arvuga keel Austroaasia hõimkonnas.
Traditsiooniliselt ühtseks peetud khmeeri keel jaotatakse mõistetavuse printsiibi järgi keskkhmeeri keeleks ja põhjakhmeeri keeleks. Kambodžas, kus elab enamik keele kõnelejaid, on keskkhmeeri keel ametlik keel. Koloniaalajal laenas khmeeri keel sõnu prantsuse keelest, eriti täienes meditsiini- ja tehnikasõnavara. Khmeeri keele vanimad mälestised pärinevad 7. sajandist. Keskkhmeeri keel kasutab Khmeeri kirja, mis põhineb väga vanal India lõunaosas levinud pallava kirjal. Põhjakhmeeri keel kasutab tai kirja.

Kasulikud väljendid:

• Tere! - sou sdey
• Kuidas käsi käib? - sok sabay
• Vabandust - som toh
• Nägemiseni - le hai
• Tere tulemast! - svakom
• Suur aitäh! - orkurn (chran)
• Tänan, ei! - at té, orkurn

Germalo giidid soovitavad Kambodža paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:
Michel Tauriac „Angkôr : kuulsus, häving, uuestisünd“  ; prantsuse keelest tõlkinud Jaanus Õunpuu; Tallinn Olion 2004
Chanrithy Him „Mõranenud klaas kerkib pinnale : minu lapsepõlv punaste khmeeride võimu all : lühike elulugu“; inglise keelest tõlkinud Mare Vetemaa; Tallinn Sinisukk 2003
Ülo Tuulik  „Kõrge taevas“; Tallinn : Eesti Raamat, 1985

Filmisoovitus:
„The Land of the Wandering Souls“; režissöör Rithy Panh; Kambodža, Prantsusmaa 2000
„Funan“ (animafilm); režissöör Denis Do; Prantsusmaa, Luxembourg, Belgia 2018.

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee