• banner

Malaisia

Pealinn:  Kuala Lumpur
Riigikord:  konstitutsiooniline monarhia
Raha: MYR (Malaisia ringgit)
Pindala: 329 750 km²
Rahvaarv:  31 809 66 
Keel: malai keel
Religioon: islam
Elekter: 240 V, 50 Hz. Pistikupesad on kolme auguga (sama nagu Inglismaal)
Ajavöönd: GMT + 8

Malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik Kagu-Aasias, mis  koosneb 13 osariigist. Riik jaguneb kaheks: Lääne-Malaisia ja Ida-Malaisia. Lääne-Malaisia asub Malaka poolsaare lõunaosas, piirnedes Tai riigiga põhjast ja Singapuriga lõunast. Ida-Malaisia asub Borneo saare põhjaosas.

Ajalugu
Melaka on koht, kust algas Malaisia ajalugu. Linna rajas ühe jahiretke käigus 1396. aastal Sumatra prints Parameswara. Algselt oli see Ida ja Lääne kaubateede ristumispunkt, linna sadamas peatusid Hiina, India, Araabia ja Euroopa laevad suurte siidi- ja vürtsilastidega. Läbi ajaloo on maa olnud nii Portugali, Hollandi, Prantsuse kui ka Inglise võimu all. Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. aastal ning tänu jõudsale arengule on tänaseks Malaisiast saanud jõukas riik.

Geograafia
Malaisia asub Kagu-Aasias Malaka poolsaarel ja Kalimantani saarel, teda ümbritseb Lõuna-Hiina meri. Malaisia koosneb kahest osast - põhja poole jääb Malaka poolsaar, mis põhjas piirneb Taiga, lõunas aga Singapuriga. Lõunapoolsem osa riigist asub Borneo ehk Kalimantani saarel, mille lõunaosa kuulub Indoneesiale.
 
Kliima
Malaisia kliima on troopiline, õhutemperatuurid püsivad kõrged ja sademeid on üsna ohtralt. Tavaline päevatemperatuur on 30°C ringis ja ka öösel ei lange temperatuur peaaegu mitte kunagi alla 20°C. Meie mõistes aastaaegu ei ole, on vaid kuiv periood ja vihmaperiood.

Rahvastik
Malaisias elab ligi 30 miljonit inimest ja vaid pooled neist on malailased. Umbes veerand on hiinlased ja kümnendik põlisrahvad, samuti kohtab hindusid. Malaisias elab põliselt enam kui saja rahva esindajaid.

Kombed ja inimesed
Malaisia on väga erinevate rahvaste ristumispaik ning järgitakse väga erinevaid kultuuritraditsioone. Kõikidest valitsejatest on jäänud maha tükike kultuuri, seetõttu on põimunud näiteks hollandi, hiina, india, malai ja teised kultuurid. Riigiusk on islam, kuid kõrvuti mošeedega asuvad kristlikud kirikud, budistide, taoistide ja konfutsianistide pühamud ning hinduistide ja sikhide templid.
Igal aastal india kalendri järgi „Thai“ kuus (jaanuaris), kui valitseb „Pusami“ (veevalaja) tähtkuju, alustab miljon palverändurit ja pealtvaatajat palverännakut Kuala Lumpuris asuvatesse Batu koobastesse, et avaldada tänu jumal Murugale (tuntud ka Subramaniami nime all).
Umbes 15 kilomeetri pikkune palverännak algab juba aovalges kell kolm hommikul Kuala Lumpuri Hiinalinnas asuvast Sri Mahamariammani templist ja suundub linna lähistel asuvatesse Batu koobastesse.
Kõige suurem hindu festival Malaisias ongi Thaipusami festival, mis on kulminatsiooniks kuu aega kestvale paastukuule, mille ajal lisaks rohketele palvetele ja usulistele rituaalidele tuleb süüa ainult taimetoitu, magada kõval põrandal jne. Festivalile koguneb sadu tuhandeid hindusid üle maailma. Festival ise on alguse saanud Tamil Nadu osariigist Indiast. 

Rahvusköök ja rahvusjook
Malaisias on populaarsed tänavaköögid. Need on suured, lahtised angaari tüüpi ehitised, kus iga köök pakub erinevaid toite. Sealt leiab nii Malai, India kui ka Hiina sööke ja kindlasti ka Jaapani toite. Tüüpilisteks toitudeks on praetud nuudlid või kana riisiga. Samas pakutakse ka eksootilisemaid hõrgutisi näiteks konni.
Malai köök on mõjutatud naabermaade Indoneesia ja Tai köökidest. Populaarne satay (malai versioon kebabist) tehakse lamba, kana või loomalihast ja serveeritakse paksu pähklikastme, sibula ja kurgiga ning lisandina pakutakse kutupat`i, mis on kookose lehest valmistatud korvikeses keedetud riis. Suppe on palju ja erinevaid, kuid üks lemmikuid on laksa- keedetud kookospiima nuudlite või nuudlitega kalapuljongis ja tamarindis.
Magustoitudest on kuuma kliima tõttu populaarsed kõikvõimalikud mahlajääd. Kohalikud soovitavad proovida chendoli, mis on kookospiimast valmistatud jää palmisiirupi ja tarretisega ning maitsestatud durianiga. 

Keel
Malaisia ametlik riigikeel on malai keel, kuid laialdaselt kõneldakse ka inglise, hiina (sealhulgas kantoni ja hakka keelt ning Hokkieni murret) ja tamili keelt.

Kasulikud väljendid:
  • Tere -  hello
  • Tere hommikust – selamat pagi
  • Tere päevast – selamat hari
  • Tere õhtust – selamat petang
  • Head ööd – selemat malam
  • Kuidas sul läheb? – apa khabar awak?
  • Hästi, tänan küsimast - baik, terima kasih kerana bertanya
  • Ja sinul? -  dan awak?
  • Tere tulemast! – selamat datang
  • Täna on ilus päev – hari ini adalah hari yang indah
  • Kena päeva – selamat mencuba
  • Head aega – selanat mencuba

Germalo giidid soovitavad Malaisia paremaks mõistmiseks
Lugemissoovitus:

„Silmaringi reisijuht. Malaisia ja Singapur” Koolibri, 2013, 368 lk.
Jack Altamann „Malaisia” Tea Kirjastus, 2005, 192 lk.
Jim Baker „Crossroads: A Popular History of Malaysia and Singapore” 2010, 464 lk.
Sudhir Thomas „Vadaketh Floating on a Malayan Breeze: Travels in Malaysia and Singapore” 2012, 312 lk.

Filmisoovitus:
„The Legend of Hang Tuah” režissöör  Phani Majumdar 1956
„Sepet” režissöör Yasmin Ahmad 2004, 1h44m
„Petaling Street Warriors” režissöör Lee James Thim Heng 2011, 1h46m
 
Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast 
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110 600 või e-mailiga germalo@germalo.ee