Lõuna-Korea

Pealinn: Seoul
Riigikord: presidentaalne vabariik
Raha: Lõuna-Korea vonn (KRW) 1vonn = 100jeoni
Pindala: 99 720 km2
Rahva arv: 51 261 596 (2020)
Keel: korea keel
Religioon: protestantism 19.7%, budism 15.5%, Rooma katoliiklus 7.9%, mitte usklikud 56.9%.
Elekter: 220V 60 Hz.
Ajavöönd: UTC-9, Eestist on aeg 7h ees

Ajalugu
Peale poolmüütilisi keisreid jagunes Korea 1. aastatuhandel eKr kolmeks eri keelt kõnelevaks kuningriigiks kuni 7. sajandini, mil Korea poolsaar esmakordselt ühendati ja domineerivaks sai Silla kuningriik ning laiemalt hakkas levima korea keel. Seda aega peetakse kultuuriliselt kuldseks ajajärguks Korea ajaloos. Järgnes Korjö dünastia, mis algas 10. sajandist ning sellest ajast pärineb Korea riigi praegune nimi. Järgmiseks oli saja aastane mongolite okupatsioon, edasi sõltus vormiliselt iseseisev Korea riik paljuski Hiina ja Jaapani valitsejatest. Aastatel 1392-1910 valitses Chosoni dünastia, mis lõppes maa okupeerimisega jaapanlaste poolt. Aastal 1945 jagasid USA ja NSVL Korea kaheks mõjupiirkonnaks. 1948. aastast jagunes Korea kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks. 1950-1953 aastatel toimus Korea sõda, mis lõppes tänaseni ajutise vaherahuga ja piiriks kahe Korea vahel määrati 38. paralleel.
  
Geograafia
Lõuna-Korea on riik Kaug-Idas mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Seda ümbritseb Jaapani meri idast, Korea väin lõunast ja Kollane meri läänest. Terve Korea poolsaare pikkus on ca 1100 km. Lõuna-Korea maismaapiir on Põhja-Koreaga 238 km. Jaapan jääb kagusse teisele poole Korea väina ja Jaapani merd. Riigi territooriumil asub palju kõrgeid mäestikke ehk üle poole maast on mägine, tasandikke on umbes 1/3 territooriumist, riigile kuuluvad ka ligi 3000 saart. Kõrgeim tipp on 1950 m – Halla vulkaan.
 
Kliima
Mandriline niiske subtroopiline kliima. Juuni lõpust kuni juuli alguseni on lühike vihmahooaeg. Talvel on temperatuur enamjaolt -7 ja -1 külmakraadi vahel, kuid võib olla ka külmem.  Kevad on tavaliselt heitlik ja kohati vihmane, temperatuur on tavaliselt 7-18 °C.  Suvel on temperatuur 24-30°C. Oktoobris on temperatuur 18-20 °C ning sajab vähem kui kevadel. Kliima võib tugevalt erineda mägipiirkondades ja rannikul.
 
Rahvastik
Lõuna-Korea on rassiliselt ja keeleliselt üks homogeensemaid riike maailmas. Peaaegu kogu populatsioon koosneb korealastest. Väike rühm alaliste elanike hulgas on ka hiinlasi. Välismaalaste arv aga kasvab suuremates linnapiirkondades, on tulnud võõrtöölisi endisest NSV Liidust, Filipiinidelt jm. Koreas paikneb alaliselt ka u 40 000 ameerika sõjaväelast, peamiselt Pusani piirkonnas. Loode- ja kaguosa tasandikud on kõige tihedamalt asustatud. Lõuna-Korea riigi sündimus on üks madalamaid terves maailmas.
  
Kombed ja inimesed­
Korealastel on oma kultuur, riietus ja köök, mis küll erineb naaberriikidest, aga on paljuski sarnane Jaapani ja eriti Hiina traditsioonidega. Korealased on  uhked oma keele, kultuuri ja  riigi poolt saavutatud majandusliku edu üle, veel 1960ndatel oldi vaesemad kui nt Mehhiko. Korealased on ise viisakad, vaiksed ja väga töökad. Vanus, positsioon, majanduslik seisund ja perekonnaseis mõjutavad  tugevalt nende omavahelist suhtlust. Haridust hinnatakse kõrgelt ning sellele pannakse väga suurt rõhku. Väga tähtsal kohal on vanemate inimeste austamine.

• Kummardus on traditsionaalne korealaste tervitus, meestel mõnikord ka käepigistus.
• Korealastel on perekonnanimi enne eesnime (eesnimi on kaheosaline).
• Peetakse ebaviisakaks, kui vestluspartnerit puudutada või liiga lähedal olla (sugulastele ja lähedastele sõpradele on lubatud puudutamine).
• Jootraha jätmist/pakkumist peetakse solvavaks ja ebaviisakaks.
• Väikeste kingituste tegemine on Koreas väga levinud (näiteks võõrustajale, koostööpartnerile). Kingitus antakse üle ja võetakse vastu kahe käega. Kunagi ei avata pakitud kingitust andja juuresolekul.
• Õhtusöögi ajal on viisakas pigem mitte rääkida, sellega austatakse toitu.

Rahvusköök ja rahvusjook
Korea köögis on olulisel kohal riis ja nuudlid, erinevad supid, kala- ja liharoad. Väga levinud on toidu hapendamine (näiteks köögiviljad ja kala).
Tähtsamad road:

• Kimchi- valmistatud tavaliselt kas valgest redisest või hapendatud Hiina kapsast, vürtsikas salat, mida serveeritakse peaaegu iga toidukorra juurde.
• Gogigui – Korea grill. Sea-,veise- või kanaliha valmistatud grillimismeetodil. Valmistatakse söe- või gaasigrillil, mis on ehitatud söögilaua sisse. Tavaliselt sööja ise grillib omale meelepärast.
• Mandu- Korea pelmeenid, võimalik erinevate täidistega nagu kimchi, liha, oad jms.
• Hoe - toorest kalast valmistatud eine, mis koosneb paberõhukeseks viilutatud väga kvaliteetsetest mereandidest, juurde pakutakse erineva vürtsikuse astmega dipikastmeid.
• Bibimbap- riisiroog. Serveeritakse kausis, kus on lisaks riisile, juurviljad, chilli, liha ja muna.

Lõuna-Korea rahvusjook on soju, riisiviin, milles alkoholi on 20% või rohkem. Sojust tehakse ka erinevaid kokteile. Samuti on populaarne riisivein (takju) ja ženšeni vein.

Keel
Räägitakse korea keelt, piirkonniti võib kuulda erinevaid dialekte. Kohati võib kuulda ka hiina keelt, kuna seal on arvestatav Hiina kogukond. Paljud lõuna-korealased räägivad vajadusel ka inglise keelt, kuna selle õppimine on koolis kohustuslik. Korea valitsus on teinud suurt tööd inglise keele taseme parandamiseks kogu riigis.

Kasulikud väljendid:

• Annyeonghaseyo- tere
• Mannaseo bangawoyo- meeldiv tutvuda
• Je ireum-eun … imnida- minu nimi on
• Butakamnida-palun
• Kamsahamnida- aitäh
• Mianhamnida- vabandust

Germalo giidid soovitavad Lõuna-Korea paremaks mõistmiseks
Filmi- ja lugemissoovitused:
“Lõuna-Korea” : Daehan Minguk / Märt Läänemets United Press Global, 2014
Ametlik infoportaal http://www.korea.net/
https://arvamus.postimees.ee/3622713/erki-loigom-louna-korea-edukas-kuid-depressioonis-aasia-tiiger?
http://www.lifeinkorea.com/culture/spotlight.cfm

Germalo Reiside reisiprogrammi leiate meie eksootikareiside seast
Küsige lisainfot büroost: tel 6 110  600 või e-mailiga germalo@germalo.ee